Tsiviilasi nr 2-15-6814 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 13. juuni 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. 8.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 59, 64-65) kohaselt moodustavad kostja kulutused õigusabile kokku 1232 eurot ja sõidukulu 32,31 eurot ilma käibemaksuta (kostja on käibemaksukohustuslane). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 11,20 tundi hinnaga 110 eurot tunnis. Kostja kinnitab avalduses, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Avaldusele on lisatud kaks advokaadibüroo arvet nr 340 ja 446 (tl 60, 66). Hageja on 5. novembril 2015 esitanud seisukoha kostja menetluskulude kohta (tl 72-73). Hageja ei nõustu kostja kohtuistungiga seotud menetluskuludega. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole töömahukas ega seotud õigusabi osutamisega. Arvestades kohtuistungi protokolli ja kostja kirjalikku vastust ning vaidluse olemust, ei ole ettevalmistustöö kostja näidatud mahus põhjendatud, põhjendatud on maksimaalselt 15 minutit. Sõit kohtuistungile ja sellega seotud kulud ei ole põhjendatud ega asjakohased. Arvestada tuleb, et asja arutamist kohtuistungil soovis kostja, kuid ei toonud välja põhjust, miks ta seda soovis. Vastavalt

§ 144

p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostjale osutatud õigusabi tunnihinda 110 eurot ilma käibemaksuta saab pidada kooskõlas olevaks kehtiva kohtupraktikaga, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti on kohus seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning kostja menetlusdokumendis esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates kostja lepingulise esindaja poolt 4

§ 175lg 1 tähenduses, vastates käesoleva tsiviilasja keerukusele ja mahule.

Arvel nr 446 märgitud menetlustoimingute kulu ei ole niivõrd ajamahukas ja kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et

1. oktoobri 2015 kohtuistungi ettevalmistamise ja sellel osalemisega seotud õigusabikulu on põhjendatud ühe tunni ulatuses, arvestades, et kohtuistungil uusi seisukohti võrreldes kohtule esitatud menetlusdokumentidega ei esitatud ja kohtuistung ise kestis 25 minutit. Lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest teiselt menetlusosaliselt hüvitist välja ei mõisteta (vt Riigikohtu
2. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole kostja õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamisele põhjendatud ja vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 6.

mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13; Riigikohtu

1. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Teiselt menetlusosaliselt saab esindajakuluna nõuda otsese sõidukulu, so transpordikulu hüvitamist. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt Riigikohtu
2. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud kuludokumenti sõidukulu tekkimise kohta kütuse maksumuse näol ja välistatud ei ole sõidukulu tekkimine hoopis bussi(rongi)pileti maksumuse ulatuses, jätab kohus kostja taotluse hagejalt sõidukulu 32,31 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
3. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 803 eurot (6 tundi 30 minutit × 110 eurot + 110 eurot), mis menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
4. Kostja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulult 803 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5