lg 1 ja 2 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
) § 29 lg 1 alusel. raugemisega pankrotti välja kuulutamata 6. Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutise pankrotihalduri aruandest tuleneb, et Z. J. pärandvarasse kuulub korteriomand asukohaga Ida-Virumaa, xxx eeldatava väärtusega 3 000 eurot. Pärandajal on kohustusi kokku vähemalt 20 150 eurot. 3 7.
lg 1 tulenevalt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et pankrotimenetluse läbiviimine pärandvara arvelt ei ole võimalik, sest pärandvara väärtus on väike ning selle realiseerimisega kaasnevad kulud on eelduslikult suuremad, kui vara müügist laekuv tulu. Pankroti väljakuulutamisel tuleb halduril massikohustusena hakata täitma korteriühistu ees jooksvaid kulusid, samuti kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt nii ajutise kui ka pankrotimenetluses halduri kulud. Pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks rahalisi vahendeid ei jätku, samuti ei ole menetluse käigus käesoleval juhul võimalik pankrotivara suurendada. 8. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (
).
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja riigi vahenditest. Haldur palub mõista välja ajutise halduri tasu 380 eurot (lisandub käibemaks 76 eurot) ning kulud 20 eurot (lisandub käibemaks 4 eurot), koos käibemaksuga kokku 480 eurot, sellest pankrotivara puudumise tõttu riigi vahenditest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot).
lg 4 teise lause kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt
lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes
J. pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.