KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.01.2017.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-1577 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 16.01.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksei Bobrovnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Bobrovnitski, isikukood 38401070270, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksei Bobrovnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Bobrovnitski tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Bobrovnitski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 21.10.2009 ja lõpp 14.11.
- Kinnipidamisasutuses Aleksei Bobrovnitski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel on isikul võimalik elama minna ema juurde xxx. Isikul on 8 klassi haridust. Riigikeele xxx. Ei ole motivatsiooni edasi õppimiseks; Enne vangistust omas igakuist püsivat sissetulekut. On töötanud Paldiski sadamas laadijana, puidutööstuses operaatori ja sorteerijana ning teistel erinevatel ametikohtadel sh ehitustel. Vaatamata sissetuleku olemasolule pani toime varavastaseid kuritegusid. Kindel töökoht vabanemisel puudub. Vangistuses on keeldunud tööst. Tegevused vangistuses: 1 01.09.2010-01.06.2011 õppis xxx. klassis; 06.09.2011 alustas xxx klassi õpinguid, katkestas 20.02.2012; 03.09.2012-20.06.2013 õppis xxx klassis; 01.02.2012-30.11.2012 läbis riigikeeleõppe tasemel xx Sooritas eksami tulemusega 83%; 06.05.2013 alustas riigikeeleõppe xxx, katkestas 01.07.2013; 26.05.2014 alustas kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala I mooduli õppe, katkestas; 11.05.2016 määratud tööle majandustöödele koristajana, keeldus tööst; -ITK põhine vestlus psühholoogiga. Teemal: muutmine isiku suhtumist oma tuleviku suhtes. Isik tunnistab, et on enne vangistust alkoholi kuritarvitanud. On ka alkoholi joobes toime pannud kuritegusid, sh tapmise. Riskipõhiselt probleemiga tegeleda ei soovi; Isik on tunnistanud, et aastatel 2000-2002 tarvitas heroiini ja kokaiini lausa igapäevaselt, kuid peale noorema õe sündi lõpetas tarvitamise. Ametlikud andmed narkootikumide tarvitamise kohta puuduvad; Kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab 3 korda. Varasemalt on isikut karistatud varguse, salajase varguse katse, asja omavolilise kasutamise ja omavolilise sissetungi eest. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena tapmise, vägivalla katse võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku suhtes ning varguse eest. Viimase kahe kuriteo ohvriteks on olnud avalikku korda kaitsvad isikud (vägivalla kasutamise katse vanglateenistuse ametniku suhtes ja vargus politseipatrulli autost). Suhtumine ametnikesse on negatiivne. Varasemalt 2 korda rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Vangistuse ajal saanud korduvalt distsiplinaarkorras karistada nii ametnikele vastu hakkamise, ametniku tõukamise, ebaviisaka suhtlemise ja ähvardamise eest. Kriminaalkorras on isikut karistatud rünnaku eest vanglaametniku vastu. Tunnistab oma negatiivset käitumist vanglaametnike suhtes. Suhtub ilmselge negatiivsusega kehtivatesse õigusaktidesse ja reeglitesse. Ei pea vajalikuks neid järgida. Puudub motivatsioon asuda käituma õiguskuulekalt ja muuta oma seniseid hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 51 %. Viru Vangla ei toeta Aleksei Bobrovnitski tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kinnipeetava ema Mxxx Bxx on nõus, et poeg asub ennetähtaegse vabanemise korral elama tema juurde aadressile xxx. Korter on 2-toaline, seal elavad käesoleval ajal MxxxBxxx ja tema alaealine tütar xxx). Ema on nõus Aleksei Bobrovnitskit toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Mxxx Bxxxa töötab. Vangla andmetel Aleksei Bobrovnitskil puudub vabanemisjärgne töökoht. Telefonivestluses xx Linnaosavalitsuse vanemspetsialist Mxxx Nixxx ilmnes, et Aleksei Bobrovnitskil on õigus pärast vabanemist pöörduda xxx sotsiaalhoolekandeosakonda elukoha ja toimetulekutoetuse vormistamise küsimuses. Pärast vabanemist on võimlaik taotleda voodikohta majutusüksuses maksimaalselt 6 kuuks, esitada taotlus munitsipaalkorteri saamiseks ning toimetulekutoetuse vormistamiseks. Elamispindade järjekorrad Tallinna linnas on pikad, kindlasti ei saa munitsipaalelamispinda kohe Karistusregistri andmetel on Aleksei Bobrovnitski kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil Kriminaalhoolduse järelevalve all on Aleksei Bobrovnitski olnud varem kahel korral, 2000-2002 ja 2004-
- Viimane kriminaalhooldus kulges rahuldavalt. Prokuröri Margit Luga kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta Aleksei Bobrovnitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Aleksei Bobrovnitski avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Ei oska seletada oma käitumist vanglas ja toimepandud distsiplinaarrikkumisi. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et Aleksei Bobrovnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Aleksei Bobrovnitski nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 10 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Aleksei Bobrovnitski on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab 3-t korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristusena tapmise, vägivalla katse võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku suhtes ning varguse eest. Viimase kahe kuriteo ohvriteks on olnud avalikku korda kaitsvad isikud. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et Aleksei Bobrovnitski puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades kinnipeetava hoolimatut elustiili vabaduses ei ole ta ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole Aleksei Bobrovnitski ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksei Bobrovnitski vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3