1-16-10843/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10843 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Avo Appleine süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 4, § 213 lg 2 p-de 1, 4 ja § 1572 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kabuse liik Süüdistatav Avo apellatsioon Appleine (isikukood 36801262734), RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2017 otsus tühistada täies ulatuses ja saata kriminaaltoimikud prokuratuurile. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohus 16.01.2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas Avo Appleine süüdi ja karistas teda KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 4, § 213 lg 2 p-de 1, 4 ning § 157 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse karistusaja hulka ja arvestas A. Appleine kandmisele kuuluva karistuse algust tema kinnipidamisest Eesti Vabariigis 02.11.
6. Taolisel viisil oli karistuse algusaeg prokuröri, kaitsja ja A. Appleine vahel paika pandud ka 06.12.2016 sõlmitud kokkuleppes.
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Appleine, kes leiab, et kohus on tema kinnipidamise algust ekslikult arvestanud alates 02.11.
8. Tegelikult vahistati ta 30.09.2016 Hispaanias Alicante linnas, milline kuupäev tuleb lugeda tema karistuse algusajaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatud kohtulahendi, apellatsiooni ja ka kriminaalasja osaliste materjalidega, leiab, et kaebuse väide väärib tähelepanu, maakohtu otsus tuleb juhindudes KrMS § 3411 p-st 2 tühistada ning kriminaaltoimikud prokuratuurile tagastada.
10. Taolist seisukohta põhistades märgib ringkonnakohus kõigepealt ära, et kohtutoimikutest selguvalt peeti A. Appleine Euroopa vahistamismääruse (edasiselt EuVm) alusel Hispaanias Alicante linnas tõepoolest kinni juba 30.09.2016 (vt Sirene vorm kd XXVII lk 5-6, tõlge lk 11-12). EuVm andmise aluseks oli tema siseriiklik vahistamine, s.o Tartu Maakohus oli 11.05.2016 koostatud määrusega ette näinud, et tabamisel tuleb A. Appleine vahistada. Edasi selgub kohtutoimikutest seegi, et 03.10.2016 - 01.11.2016 viibis A. Appleine C.P Madrid-V kinnipidamiskeskuses (vt Madrid-V kinnipidamiskeskuse direktsiooni kinnitus kd XXVII lk 10, tõlge lk 14) ning 02.11.2016 anti ta EuVm alusel üle Eesti Vabariigi ametivõimudele (vt üleandmisakt kd XXVII lk 15, tõlge lk 16). 4.1 Eelmärgitud asjaolud kindlaks teinud, leiab ringkonnakohus, et maakohus, jättes A. Aplleine poolt EuVm alusel Hispaanias vahistuses viibitud aja karistusaja hulka lugemata, on materiaalõigust kohaldanud valesti. Nimelt näeb KarS § 68 lg 1 ette, et eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutusvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Seejuures vastab ühele eelvangistuspäevale üks vangistuspäev. Kaalutlusruumi kohtul siin ei ole (vt RKKKm 3-1-1-76-14 p 9, RKKKo 3-1-1-91-16 p 11).
11. Orbiter dictum korras lisab apellatsioonikohus siinkohal aga sedagi, et kuigi KarS § 68 lg 1 alusel tuleb väljaandmis- ja loovutusvahistuses viibitud aeg alati lugeda taotlevas riigis mõistetava karistusaja hulka, ei võrdsustata seda siseriiklikult kohaldatava tõkendi – vahi all pidamisega – selles mõttes, et välismaal vahi all viibimist ei arvestata KrMS § 1311 lg-tes 1, 2 sätestatud kohtueelses menetluses vahi all pidamise tähtaja (s.o esimese astme kuritegude puhul kuue kuu ja teise astme kuritegude korral nelja kuu, samuti riigi peaprokuröri taotlusel nende tähtaegade pikendamiste) hulka.
12. Tuvastanud seega Tartu Maakohtu 16.01.2017 otsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, ringkonnakohus eelnäidatud minetuse parandamist oma menetluses võimalikuks aga ei pea. Nimelt puuduvad apellatsioonikohtul kokkuleppemenetluses tehtud otsuse korrigeerimiseks volitused isegi juhul, kui minetus seisneb üksnes vahi all viibitud aja karisusaja hulka arvamisel (vt RKKK 3-1-125-09, p-d 14, 15). Ehk siis vaidlustatud kohtulahend tuleb käesolevalt tühistada ja kriminaaltoimikud prokuratuurile tagastada. 6.1 Selgituseks olgu siinkohal märgitud veel niipalju, et taolise lähenemise toob kaasa kokkuleppemenetluse kui menetlusliigi erisus, s.o siin tehtava kohtuotsuse aluseks on poolte vahel sõlmitud kokkulepe, mille järelmina esimene kohtuaste põhjendatud lahendit ei koosta. Seega saab apellatsioonikohus kõnealuses menetlusliigis tuvastatud vigadele reageerida üksnes kohtuotsuse tühistamisega. Uue kohtulahendi koostamine apellatsioonimenetluses võiks viia poolte vahel sõlmitud kokkuleppe muutmisele ehk selle aluse teisenemiseni, mille põhjal pooled kokkuleppemenetlusega soostusid. Viimane tähendaks aga kohtu menetlusõiguslikult lubamatut sekkumist poolte vabadusse ise kokkuleppe objektide üle otsustada.
13. Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 3, § 338 p-st 2 ja § 341 1 p-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ning tagastab kriminaaltoimikud prokuratuurile. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus 2 2