Obsah (6)

§ 87§ 121§ 65§ 68§ 871§ 75

Kriminaalasi nr.1-15-959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13. veebruar 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-959 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sek

§ 87¹ ja Kr

MS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Kristjan Lindus suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 24.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Lindus suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kristjan Lindus on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.08.2015 kohtuotsusega

§ 121järgi ning karistuseks mõisteti Kr

MS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega mõistetud 2 aasta vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning kandmisele kuulus 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.09.2014 ja lõpp 28.03.

1. Kinnipidamisasutuses Kristjan Lindus kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga ning seetõtu ei ole nõus andma vabanemisjärgse elukoha andmeid. Vangla andmetel elas K. Lindus enne vangistust xxx xxx 1 asuvas elamus, kus on käinud hea käitumise eest kodukülastusel. Väidetavalt elas ta enne vangistust seal üksi. Kinnipeetava vangistuse perioodil on sinna elama asunud ka tema ema ExxxSxx ja noorem õde Rxxx Lxxx. Maja omanik on K. Linduse ema Exxx xx Elukoha andmeid ei ole võimalik kontrollida, seega ei ole kindel, et antud elukoht veel olemas on. Isikul on põhiharidus. Õppis puidupingitöölise eriala, kuid jäi lõpetamata. K. Lindus on varasemalt ametlikult töötanud vähe. xxx töötas ta 3 kuud. Samuti on töötanud mitteametlikult xxx. Suhtumine töösse positiivne, on valmis töötama. Kinnipidamise perioodil on olnud hõivatud majandustöödel, koristajana ja toidujagajana. Seisuga 19.12.2016 on K-raha andmetel isikul nõudeid 991,80 eurot. K. Linduse kuriteod on sooritatud oma endise elukaaslase suhtes. K. Lindus tarvitas antud isiku suhtes vägivalda ka katseaja perioodil. Kinnipeetava sõnul on neil endise elukaaslasega ka ühine laps, keda kasvatavad endise elukaaslase vanemad. Tulevikus sooviks hakata ise oma last kasvatama. Suhteid ema ja noorema õega peab ta heaks. Tunnistab, et suhetes isaga on olnud probleeme. Isaga suhtleb ainult vajadusel. Riskeerivat eluviisi näitavad korduvad liiklusseaduse rikkumised. K. Linduse sõnul tunneb ta isikuid, kes on kriminaalkorras karistatud, kuid nad ei mõjuta tema elu ja käitumist ega kuulu tema lähivõrgustikku. Vanglas viibimise perioodil on hoidunud intsidentidest ja püüab enda sõnul hoiduda pigem omaette, sest peab oma peamiseks eesmärgiks esimesel võimalusel vanglast vabanemist. Kinnipeetav tunnistab, et on liialdanud enne vangistust alkoholi tarvitamisega ja võib muutuda joobeseisundis agressiivseks. Kuriteo episoodid sooritas alkoholijoobes. K.Lindust on korduvalt väärteo korras karistatud joobes juhtimise eest. Tunnistab probleemi ja on motiveeritud sellega tegelema. Perioodil 03.03-27.03.2015 läbis sotsiaalprogrammi xxx õigusrikkujale. Peab teatud olukordades vägivalla kasutamist õigustatuks. Viimati väitis, et ei poolda siiski vägivalla kasutamist. Isikul on vanusele ja kultuuritaustale vastavad suhtlemisoskused, kuid konfliktiolukorras võib käituda impulsiivselt ja vägivaldselt. Käitumist võib pidada impulsiivseks, kuna ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest, korrates vigu. Esimene väärteokaristus määrati 14-a, alaealisena alkoholi tarvitamisega seonduvaid väärtegusid 9 - väärteo korras karistatud 17 korda neist alaealisena 15 korral. Suhtub seadusesse positiivselt ning teab, et reegleid tuleb järgida. Samas on ta korduvalt esinenud liiklusseaduse ja alkoholiseaduse rikkumisi, kuid enamjaolt alaealisena. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 59%. Viru Vangla toetab Kristjan Linduse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puuduvad andmed kinnipeetava suhtlusringkonna kohta vabaduses. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kristjan Lindus ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga. Kinnipeetav ei ole nõus vabanemisjärgse elukoha andmeid avaldama. Rahvastikuregistri andmetel isiku aadress Eestis on xxx. Kristjan Lindus ei ole nõus avaldama andmeid vabanemisjärgse töökoha kohta. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Kehtivaid kriminaalkaristusi on 2 ja väärteokaristusi
2. kriminaalhooldusel oli ühe korra, mis lõppes erakorralise ettekande esitamisega. Prokurör ei toeta Viru Vangla taotlust. Kristjan Lindus ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Kristjan Lindus suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. 2 KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

§ 87

¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsusega tunnistati Kristjan Lindus süüdi

§ 121järgi ja karistati tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat.

Viru Maakohtu 22.08.2014 määrusega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 29.09.2014. Viru Maakohtu 14.08.2015 kohtuotsusega tunnistati Kristjan Lindus süüdi

§ 121järgi ning karistuseks mõisteti Kr

MS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega mõistetud 2 aasta vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning kandmisele kuulus 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.09.2014 ja lõpp 28.03.2017. Sellest tulenevalt kannab Kristjan Lindus liitkaristust kahe otsuse alusel, millest ühega oli talle tahtliku kuriteo eest mõistetud 2-aastane vangistus. Kuna tegu oli vägivallakuriteoga, siis ei ole antud juhul eelenv 1-aastane vangistuse nõue vajalik. Seega Kristjan Lindus on isik, kelle puhul on täidetud

§ 871lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kristjan Lindus isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses töötanud koristajana ja köögitöölisena. Osalenud sotsiaalprogrammides xxx, on vestelnudpsühholoogiga. Alustas puidupingitöölise eriala omandamist, kuid jättis pooleli. Kristjan Lindus on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglas viibib esimest korda. Kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, mille pani toime katseajal. Varasem kuritegu oli 3 samalaadne ja alkoholijoobes toime pandud. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Lisaks on isikul 4 kehtivat väärteokaristust. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et Kristjan Lindus puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida uute kuritegude toimepanemisest. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses püüdnud õppida, on osalenud sotsiaalprogrammides ja olnud tööga hõivatud.

§ 871

võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Vabanemisjärgne kindel elukoht puudub. Isik ei andud andmeid oma elukoha kohta. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt ei olnud elukoha andmeid võimalik kontrollida. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole võimalik, sest isikul puudub kindel elukoht. Elukoha omamine on aga käitumiskontrolli kohaldamise obligatoorseks tingimuseks. Kohus leiab, isiku suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimatu, kuna kõik formaalsed eeldused ei ole täidetud. Isik on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on süüdi mõistetud vägivaldse kuriteo eest, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Isikul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena

§ 75lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks.

See asjaolu välistab karistusjärgse kontrolli kohaldamist ( Riigikohtu lahend 3-1-1-45-16, p 7). Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Kristjan Lindus suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4