← Eesti

1-15-10692/50

Obsah (14)§ 184§ 68§ 209§ 227§ 64§ 74§ 75§ 78§ 25§ 5§ 45§ 63§ 65§ 200

1-15-10692 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2016. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-10692 Kohtukoosseis Kohtuistungi s

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja Katrin Raidur süüdistus

§ 184

lg 2 p 2, 25 lg 1,2 – 209 lg 2 p 5 ja 227 lg 1 järgi üldmenetluses Tatjana Tamm Jaanus Raidur Isikukood: 38204082715; Eestis elukoht XXX; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel. Kriminaalmenetluse korras karistatud. Tartu Maakohtu 01.07.

  1. a määrusega vahistati Jaanus Raidur tagaselja. Kaitsja adv. Birgit Sisask (määratud) Süüdistatavad Kannatanu RESOLUTSIOON Katrin Raidur Isikukood: 48612102716; elukoht: XXX; EV kodanik; põhiharidus (lõpetanud 10 kassi); emakeel: eesti keel; XXX Kriminaalmenetluse korras karistatud. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 31.07.
  2. a. Kahtlustatavana peeti kinni 13.05.
  3. a ja vahistati Tartu Maakohtu 14.05.
  4. a määrusega. Kaitsja adv. Marko Paabumets (määratud) K.P. Juhindudes KrMS § 306, § 311-315, kohus otsustas: süüdi tunnistada Jaanus Raidur

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 68

alusel arvata Jaanus Raiduri karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) kuu 25 (kakskümmend viis) päeva, s.o 14.-21.09.

  1. a, 14.-29.12.
  2. a ja 17.05.-16.06.
  3. a ja mõista Jaanus Raidurile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) aastat 10 (kümme) kuud 5 (viis) päeva vangistust. Jaanus Raidurile mõistetud karistuse 6 (kuus) aastat 10 (kümme) kuud 5 (viis) päeva vangistust kandmise algust arvata alates tema loovutamisest Eesti Vabariigile karistuse kandmiseks. Tõkend vahistamine jätta Jaanus Raiduri suhtes endiseks. Süüdi tunnistada Katrin Raidur

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Katrin Raidur

§ 209lg 2 p 5 – 25 lg 1,2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Katrin Raidur

§ 227

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused osaliselt kaetuks raskema karistusega ja mõista Katrin Raidurile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 19 (üheksateist) päeva vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) kuu 19 (üheksateist) päeva, s.o 13.05.

  1. a kuni 31.07.
  2. a ja mõista Katrin Raidurile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Katrin Raidur ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Katrin Raidur kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Katrin Raiduri tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada otsuse jõustumisest. Jätta läbi vaatamata Jaanus Raiduri kaitsja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Tsiviilhagid ja asitõendite suhtes võetavad meetmed Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid: Kohtuotsuse jõustumisel tagastada: - J.M. pakendis nr 1JMKP asuv mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga XXX koos selles oleva sim-kaardiga; 2

(24)- Katrin Raidurile pakendis nr 5KRKP asuv mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga XXX, milles Zen sim-kaart nr XXX. Kohtuotsuse jõustumisel hävitada: • pakendis nr Telefon-1 asuv mobiiltelefon ja pakendis nr Laadija-1 asuv laadija; • pakendis nr 3KRKP asuv minigrip kilekott; • pakendis nr 6KRKP asuvad kotid (must prügikott, punane kott „Rimi“, punane kilekott „Sportland“ ja valge kilekott „Maxima“; • pakendis nr 6KRKP-1 asuv musta värvi kilekott, milles musta värvi kilekott; • pakendis nr 6KRKP-2 asuv kilekott kirjega „Säästumarket“; • pakendis nr 6KRKP-3 asuv valge kilekott „Favora“; • pakendis nr 6KRKP-4 asuvad kaks läbipaistvat kilekotti neis olevate väiksemate pakenditega; • pakendis nr 6KRKP-5 asuvad 22 kilekotti koos neis olevate väiksemate pakenditega; • pakendis nr 1KRLO asuv minigrip kilekott; • pakendis nr 3KRLO asuvad 7 minigrip kilekotti (koos ainetega). EKEI keemiaosakonnas hoiul olev narkootiline aine, mis oli pakendites 6KRKP–1, 6KRKP–2, 6KRKP–3, 6KRKP–4, 6KRKP–5, konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulude hüvitamine Välja mõista Jaanus Raidurilt 3000 eurot (kolm tuhat eurot) riigituludesse menetluskulude katteks, mis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga
  1. Välja mõista Katrin Raidurilt 1800 eurot (üks tuhat kaheksasada eurot) riigituludesse menetluskulude katteks, mis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga
  2. Menetluskulu tasuda ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-15-10692 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu tasuda Jaanus Raiduril ja Katrin Raiduril 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav alates 08.07.
  3. a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 3
(24)I Süüdistus, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab, ja kuriteo kvalifikatsioon Jaanus Raidur omandas täpselt tuvastamata ajal vähemalt 3137,11 grammi AB-CHMINACA N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3 karboksamiidi sisaldavat taimepuru, mille andis
  1. aasta detsembris hoiule J.M.le, varjates tema eest aine uimastavat toimet ja kinnitades, et kotis on riided. Narkootilise aine edasiandmise korraldamiseks Katrin Raidurile võttis Jaanus Raidur J.M. ja Katrin Raiduriga ühendust
  2. aasta aprillis ja mais ning 13.05.
  3. a Tartu linnas Veeriku poe juures olevas bussipeatuses andis J.M. ema K.M. hoiul olnud narkootilise aine Jaanus Raiduri tahte kohaselt üle Katrin Raidurile, kelle kahtlustatavana kinnipidamisel see politsei poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, AB-CHMINACA N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja ning narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on praktikas tuvastatu põhjal 5 grammi narkootilist ainet AB-CHMINACA N-[(1S)-1(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid, isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, Seega Jaanus Raidur suure koguse narkootilise aine käitlemisega, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Katrin Raidur, isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, omandas Jaanus Raiduri juhiste kohaselt ja Jaanus Raidurile kuuluva ning J.M.le hoiule antud 3137,11 grammi narkootilist ainet AB-CHMINACA N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid sisaldavat taimepuru 13.05.
  3. a Tartu linnas Veeriku poe juures olevas bussipeatuses, mis Katrin Raiduri kahtlustatavana kinnipidamisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Samuti omandas Katrin Raidur seni tuvastamata ajal, kohast ja isikult vähemalt 0,026 grammi tarvitamisvalmis narkootilist ainet amfetamiini, mis 13.05.2015 tema elukoha läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, amfetamiin ja AB-CHMINACA N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja ning narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on praktikas tuvastatu põhjal 1,3 grammi amfetamiini ja 5 grammi narkootilist ainet ABCHMINACA N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1Hindasool-3-karboksamiid. Seega Katrin Raidur suure koguse narkootilise aine käitlemisega, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti hoidis Katrin Raidur tuvastamata ajast kuni 01.04.

  1. a Tartu linnas enda valduses võltsitud mobiiltelefoni Apple iPhone 6 hõbedase korpusega ja tuvastamata ajal
  2. aastal, kuid 4

(24)mitte hiljem kui 01.04.
  1. a pakkus kuulutuste portaali www.soov.ee kaudu nimetatud võltsitud mobiiltelefoni Apple iPhone 6 müügiks 400 euro eest. Apple toodete ametliku edasimüüja Eestis Klaar OÜ Apple artiklile SM252 tuginedes tehtud hindamisakti järgi oli tegemist võltsitud iPhone mobiiltelefoniga, sest sellel olnud seerianumber ei kuulunud nimetatud mobiiltelefonile, vaid seadmele iPhone 6 plus, 64GB, Gold. iPhone 6 originaaltelefonide müügihind ületab kahtekümmend päevamäära. IPhone kaubamärgi omanik Apple Inc. on patendiameti registri järgi Eestis alates 06.05.
  2. a registreeritud kaubamärk ja saanud õiguskaitse registreeringu alusel (kaubamärgiseadus § 8). Katrin Raidur rikkus võltsitud Apple iPhone 6 hoidmisega müügi eesmärgil, müügiks pakkumisega ja müügi katsega kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 p 2, mille kohaselt on kaubamärgiomaniku ainuõigus keelata kolmandatel isikutel äritegevuses kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Seega Katrin Raidur registreeringu alusel õiguskaitse saanud kaubamärgiga identse tähisega varustatud kauba hoidmise ja sellega kauplemisega, rikkudes kaubamärgiomaniku ainuõigust pani toime

§ 227lg 1 järgi võltskaubandusena kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pöördus Katrin Raidur täpselt tuvastamata ajal

  1. aastal, kuid mitte hiljem kui 01.04.
  2. a varalise kasu eesmärgil kuulutuste portaali www.soov.ee kaudu avalikkuse poole ning pakkus 400 euro eest müügiks võltsitud mobiiltelefoni iPhone 6 hõbedase korpusega. 01.04.
  3. a aadressil Riia 1, Tartu linnas, Kaubamaja parklas Katrin Raidur tahtis telefoni osta soovinud K.P.le võltsitud mobiiltelefoni iPhone 6 üle anda, kuid tehing jäi temast olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ostja avastas, et tegemist on võltsitud iPhone 6-ga ning teavitas politseid, kes võltsitud seadme Katrin Raidurilt ära võttis. Seega Katrin Raidur teisele isikule varalise kahju tekitamise katsega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördudes, pani toime

§ 25lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 5 järgi kelmuse katsena kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud, kohtu seisukoht ja põhjendused süü tõendatuse osas Kohtuistungil avaldasid süüdistatavad Jaanus Raidur ja Katrin Raidur, et süüdistus on neile arusaadav. Süüdistatav Jaanus Raidur ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, Katrin Raidur tunnistas end süüdi. Süüdistatav Jaanus Raiduri kaitsja jäi kaitseaktis kajastuva positsiooni juurde, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna ei ole tõendatud. Süüdistatav Katrin Raiduri kaitsja hinnangul on süüdistus põhjendatud. Katrin Raidur tunnistab ennast kõikides episoodides süüdi ja kahetseb oma tegusid. Lisaks istungil vastu võetud, avaldatud ja uuritud kirjalikele dokumentidele andsid istungil ütlusi kannatanu K.P., tunnistajad J.M., K.M., M.S. ja R.K.. Süüdistatav Katrin Raidur kasutas kohtulikul uurimisel õigust ütluste andmisest keelduda, süüdistatav Jaanus Raidur andis ütlusi. Kohus, arvestades süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt 5

(24)nende kogumis, leiab, et Jaanus Raiduri süüdistus

§ 184

lg 2 p 2 ja Katrin Raiduri süüdistus

§ 184lg 2 p 2, 209 lg 2 p 5 – 25 lg 1,2 ja 227 lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

Süüdistatav Jaanus Raiduri põhikaitsetees on, et tema ei teadnud, mis on süüdistuses käsitletud suures punases RIMI kotis, s.t, et tema ei teadnud, et selles on keelatud aine. Tema teadis, et kotis olid laste riided. Jaanus Raiduri hinnangul on lahtine, kas

  1. a detsembri alguses oli antud kotis seesama taimne puru, millest ekspertiisi käigus on narkootilist ainet leitud. Menetluses on välja selgitamata, kas aine oli seal kotis või sattus see aine sinna kotti J.M. või kellegi kolmanda isiku käe läbi. Tema ei tea, kellele see puru kuulus, kuid talle see ei kuulunud. Tema hinnangul on tõendamist leidnud, et koti välisel vaatlusel ei tekkinud mingit kahtlust, et seal ei oleks riided olnud. Jaanus Raiduri ütluste kohaselt vabanes tema
  2. detsembril
  3. a Soomes vanglast ning sellest edasi viibis ta Tallinnas. See oli Jaanus Raiduri tuttava kott, mille tuttav palus Tartusse tuua ja anda edasi inimesele, kes helistab. Ta ei soovi öelda, kes talle selle koti andis. See juhtus pärast tema vabanemist, tema mäletamist mööda
  4. detsembril, kui nad tema vabanemist tähistasid. Koti üleandmine toimus Tallinnas. Ta küsis, kas kotiga on midagi kriminaalset seotud, kuid talle öeldi, et ei ole. Talle öeldi, et kotis on riided ja et naisterahvas helistab. Tema eeldas, et tegemist võib olla laste riietega. Jaanus Raidur andis tuttavale enda numbri, et naisterahvas talle helistada saaks. Ta võttis koti ja sõitis Tartusse. Kott oli punast värvi Rimi kott, tavaline poekott, suurem. Selle suust paistsid mustad prügikotid. Tartus talle keegi ei helistanud ning siis helistas ta vangimajast talle tuttavale J.M.le ning küsis, kas viimane saaks koti enda juurde võtta, et lähipäevil tõenäoliselt helistatakse talle ja ta peab koti edasi andma. J.M. tuli, nad rääkisid ja Jaanus Raidur andis talle koti edasi, öeldes, et seal on laste riided. Kott oli vaja anda J.M. kätte, kuna Jaanus Raidur ei suhelnud vabanemise järel oma sugulaste, ei ema ega vanaema ega Katrin Raiduriga. Samuti hoidis ta eemale vanadest sõpradest, kuna oli otsustanud, et vahetab kogu oma suhtlusringkonna välja. Ta ei hoidnud kotti vabanedes enda käes, kuna see ei olnud vabanedes tema omagi, ta sai selle alles kuskil koosviibimisel kokku saanud isiku käest ja pidi selle õhtul edasi andma. Kott oli tema käes kuskil 3-5 tundi ehk see matk Tartusse, õhtul kella 20-21 ajal pidi keegi helistama. Kui keegi Jaanus Raidurile ei helistanud, siis ta proovis sõbrale, kelle kaudu ta selle härrasmehega tutvus, helistada, aga ei saanud teda kätte. Tema pidas seda vähetähtsusetuks kotiks. Ta unustas üldse ära, et see üldse olemas oli. Ta võttis Katrin Raiduriga ühendust
  5. a mais ja aprillis, aga täpseid kuupäevi ta ei mäleta. Ta võttis Katrin Raiduriga ühendust siis, kui J.M. oli temaga ühendust võtnud ja öelnud, et ta ei saa seda kotti enam hoida, et mitte keegi ei ole helistanud. Jaanus Raiduri sõnul on kriminaalasjas kogutud tõenditest välja jäänud tema kõnes J.M., kus ta ütleb, et J.M. võib selle koti ka prügikasti visata, et tegemist on täiesti väheväärtusliku asjaga ja et kui inimene ei taha oma asju, siis ei olegi midagi saada. Seepeale öelnud J.M. Jaanus Raiduri sõnul ei-ei. Samas selgitas Jaanus Raidur ka seda, et see oli hetkeemotsiooni ajel öeldud, s.t, et tähtis oli siiski see, et kott pidi minema kuhugi. Messengeris on ka olemas, et J.M. viiks selle tema ema või Kati juurde, viskaks kuuri alla. Lõppkokkuvõttes sai Jaanus Raidur J.M. enda sõnul nii kaugele, et J. ütles, et kui ta aega saab, siis laseb emal anda selle Kati kätte, mispeale küsis Jaanus Raidur Katrin Raidurilt, kas viimane saab selle kotti võtta. Lõppkokkuvõttes jäigi nende enda teha, kas ja kuna sellele kotile järgi minnakse. Katrin Raidur pidi kotti hoidma nii kaua, kui keegi tuleb ja võtab selle ära. Jaanus Raiduri ütlus J.M.le Messengeris, et ta ei jää võlgu, tähendabki, et kui J.M. viib asjad ilusti ära. Kotile ei tulnud Jaanus Raidur enda sõnul ise järgi erinevatel põhjustel, s.o teises riigis elamise ja Soomes eeluurimise all olemise tõttu, pärast mida ta läks Hispaaniasse. Soomes „kinni kukkumise“ täpset kuupäeva ta ei mäleta, aga see oli jaanuari lõpus. Väidetavalt siis, kui ta uuesti Hispaaniasse läks, siis hakkas J. teda pommitama, et ta ei saa enam kotti hoida ja ema tuleb töölt ära.
  6. mail kirjutas Jaanus Raidur, et ta viiks asjad Katsi kätte, kuna ta sai oma sõbra kätte, kes ütles, et inimene tuleb lähipäevil Eestisse. Seejärel Jaanus Raidur täpsustas, et sai kätte selle tuttava, kes talle koti andis, 6

(24)mitte sõbra. Nad jooksid Tallinnas kokku. Kuna see juhtus, ta ei mäleta, kuna siis ta reisis palju ja oli väga segane aeg. Tuttav ütles, et maikuus kunagi, kuskil keskpaigas, tuleb see inimene Eestisse, kelle kätte pidid need asjad minema. Selle kohta, et Katrin Raidur ütleb, et kotis on SPICE ei oska ta Jaanus Raidur öelda, miks Katrin nii ütles, kuid võib oletusi teha. Tema hinnangul võisid politseiametnikud mõjutada Katrin Raidurit nii rääkima nagu neile kasulikum on. Ta ei oska öelda, mis motiividel Katrin nii rääkinud on, kuid võib öelda, et naised on paljud pika vihaga ja armukadedus on suur motiiv, s.t, et kui nad ei saa meest endale, siis ei ole ka teistele vaja. Nad läksid Katrin Raiduriga lahku siis, kui Jaanus Raidur oli Soomes vanglas, see oli
  1. a. Enda sõnul on Jaanus Raidur lasknud uurida süüdistuses toodud aine AB-CHIMINACA kohta, mille tulemusel selgus, et see oli
  2. a detsembris veel Eestis seaduslik ning Soomes veel
  3. a augustiski. See on sünteetiline kanep, mis on nüüd keelatud ainete nimekirjas. Kohtu hinnangul tuleb Jaanus Raiduri ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Tema istungil antud ütlustest nähtub pigem laveeriv kaitsepositsioon, kus ta mäletab teatud asjaolusid väga selgelt, samas teiste endale selgelt kahjulike asjaolude osas on tema mälupilt hägune. Seega tuleb asuda seisukohale, et tema ütlused on suuremas osas ebausaldusväärsed. Tema ütlusi tuleb pidada ennastõigustavateks, kuivõrd need on pigem antud soovist pääseda võimalikust karistusest ja need on lükatud ümber teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt on käesolevas kriminaalasjas 15.06.
  4. a vaadeldud J.M.lt 02.06.
  5. a kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefoni Samsung (I kd, lk 60-68). J.M. telefoni on salvestatud nime alla „Raidur Soome“ telefoninumber XXX, s.t sama number, mis on salvestatud 16.06.
  6. a vaadeldud Katrin Raiduri mobiiltelefoni nime alla „Raidur FIN!!!“ (I kd, lk 11-18). J.M.le kuuluvas telefonis on vestlused tema ja kontakti Jaanus Raidur vahel. 26.
  7. (väljavõtte algus kell 18.07 ja lõpp 08.
  8. kell 19.51) on J.M. ja Jaanus Raiduri vahel vestlus, milles J.M. avaldab Jaanus Raidurile, et tema ema tuleb töölt ära, mille peale ütleb Jaanus Raidur „Võid viia Kati kätte“ ja „Ta toimetab edasi mulle“, mille peale ütleb J.M. „Las tuleb ise järgi või keegi“ ning Jaanus Raidur ütleb „Kedagi ei ole palun vii ära. Ma ei jää võlgu“. Seepeale avaldab J.M., et tal ei ole seda võimalust, et Jaanus Raidur saadaks enda numbri. Jaanus Raidur aga ütleb, et nad räägiks FB-s ja et J.M. annaks talle enda numbri. J.M. saadab Jaanus Raidurile oma numbri XXX (tegemist on 15.06.
  9. a vaadeldava telefoni sees olevale Diil sim-kaardile vastava numbriga). Jaanus Raidur saadab seepeale J.M.le teate „Viber“ ja J.M. küsib, mis asi see on ning Jaanus Raiduri sõnul on tegemist tasuta kõnede ja smssidega, tuleb lihtsalt app alla laadida, aktiveerida ja ongi olemas. Lisaks on Viberis netiühendus Jaanus Raiduri sõnul läbi vpn+torret browser, et turvaline oleks. J.M. ütleb, et ok ja et Jaanus Raidur tõmbaks talle, mispeale ütleb Jaanus Raidur, et J.M. laeks Viberi alla ja siis tõmbab või siis et J.M. läheks FBsse sisse. Edasi kulgeb kirjavahetus selliselt, et J.M. selgitab, et kui Jaanus Raidur on Balti või Skandinaavias, saab ta talle tasuta helistada, kuna vältav suhtlus polevat üldse hea, kuna J.M. usaldavat telefoni rohkem kui FB-d. Jaanus Raidur ütleb, et seetõttu ongi vpn browser vajalik, kuna see krüptib kõik vestlused ja kirjavahetuse, kuigi Jaanus Raiduri sõnul polevat neil midagi varjata, talle lihtsalt meeldib privaatsus. Viber on Jaanus Raiduri sõnul ahhollide serveris, mis on sama hea kui vanajumala seljataga. J.M. ütleb seepeale ok, aga suhtleb hiljem ning Jaanus Raidur ütleb, et pealegi on tema number nii kuum, et J.M. kõrvetaks ennast ära. Edasiselt küsib Jaanus Raidur, mis jama tema asjadega on, et J.M. ei saa neid asju korda ajada ning küsib, kas J.M. on bergi paati üle roninud või mis, et tema (Jaanus Raidur) palub J.M. kui sõpra, et ta viiks need asjad Kati juurde ja asi ants, mida on väga lihtne teostada. Jaanus Raidur selgitab, et kui J.M. ei taha Katit näha, siis laseb ta kuuri ukse lahti teha ja that is it. Teine variant olevat Jaanus Raiduri sõnul, et J.M. viib ema juurde XXX, kuna tema sõnul ei huvita paar kotitäit kadumaläinud tööriistu kedagi. Seepeale ütleb J.M., et Jaanus Raidur helistaks talle ja siis J.M. ütleb talle, milles 7
(24)asi. Jaanus Raidur ütleb, et üldjoontes ta teab, milles asi, aga et ta ootas, et J.M. talle ise ütleks. Pärast seda küsib Jaanus Raidur J.M.lt (26.04.) „Niisiis homme?“ ja J.M. ütleb „Ja las ta helistab mulle, annan ema nr talle ja käib ära“ ning Jaanus Raidur ütleb „ok“. Edasi kirjutab Jaanus Raidur J.M.le 08.05., et viimane korraldaks asjad Katsi kätte lähipäevil ja J.M. ütleb „Ta ütles mulle nii et kui tahad midagi saada siis võta temaga ühendust“. Vaadates Katrin Raidurile kuuluvas mobiiltelefonis olevaid vestlusi (I kd, lk 11-18) ja Katrin Raiduri Facebooki konto vaatlust (I kd, lk 53-56), nähtub, et samal ajal, kui Jaanus Raidur suhtles J.M.ga, suhtles ta paralleelselt ka Katrin Raiduriga. Nimelt annab Katrin Raidur („Katsi Plika“) 26.04.
  1. a kell 19.07 Jaanus Raidurile teada, et ta helistas just talle ja ta teatas talle, et täna ta ei saagi minna ja et tema Katrin Raiduriga ise kokku ei saa jne. Katrin Raidur ütleb Jaanus Raidurile, et viimane lepiks ise kokku, kuna Katrin Raidurile tundub see „ta“ nii kahtlane, et ta ei viitsi närvi mina, kui mingit kukesuppi kuulama peab. Katrin Raidur palub, et Jaanus Raidur helistaks talle ja annaks talle teada. Jaanus Raidur ütleb Katrin Raidurile, et keerutab ja et Katrin Raidur ei teeks midagi enne, kui Jaanus Raidur ütleb. Katrin Raidur ütleb „Ok anna teada mulle“. Kaks päeva hiljem küsib Katrin Raidur Jaanus Raidurilt, kas viimasel Skype on ning Jaanus Raidur ütleb, et Viber on. Katrin Raiduri mobiiltelefoni vaatlusest nähtuvalt on Katrin Raiduril 08.05.
  2. a vestlus Viberis kontaktiga XXX. Nimetatud kontakt ütleb kell 18.53 Katrin Raidurile, et ta võtaks J. käest tema tööriistad ära, mille peale küsib Katrin Raidur, kas kohe, millele kontakt vastab jaatavalt. Edasi on vestlus teemal, kellega kontakt XXX koos on, mille peale avaldab Katrin Raidur, et talle ei sobi, et keegi kuuleb ja teab kõike, kui kontakt temaga mingeid asju räägib. Kella 19.06-st kuni 19.37-ni saadab Katrin Raidur kontaktile XXX teateid teemal, et ta helistab J.le ja võtab kontakti asjad ära, kui viimane mingit jama ei tooda. Katrin Raidur ei viitsivat enda sõnul eriti istuda ja pauku oodata ning ütleb, et kontakt midagi välja mõtleks. Samuti teemal, et Katrin Raidur ütleb lastele, et kontakt XXX ei jõua nii pea ja et kontakt oleks vähemalt nii kenagi, et helistaks pojale, kes nüüd jälle ootab. Edasiselt annab Katrin Raidur kontaktile teada, et J. ei vastanud hetkel ning et kontakt prooviks talle ise ning natuke aega hiljem, et sai küll ta kätte, aga talle ei sobi täna ja helistab hiljem. Selle peale vastab kontakt, et tema ei helista J., sest ei taha, et tema number suurele nrile läheks. Kell 19.39 ütleb Katrin Raidur, et kui „ta“ helistab, siis ta võtab takso ja käib ära, aga ega ta ei viitsivat „tema“ järel sitsida ka. Kohtul puudub kahtlus, et kontakt XXX, kellega Katrin Raidur Viberis suhtles, oli Jaanus Raidur ning teiseks viidatud isikuks, kellega Katrin Raidur kontakteeruma peab („J.“, „J.“, „ta“) või kellele Jaanus Raidur Katrin Raiduri poolse kontakteerumise ebaõnnestumise korral peaks helistama, on J.M.. Alust selliseks järelduseks annab Katrin Raiduri ja kontakti, s.o Jaanus Raiduri vahelise vestluse sisu (muu hulgas viide pojale) ning varasemalt käsitletud Jaanus Raiduri ja J.M. vestluse sisu. Antud järeldust kinnitab omakorda Katrin Raiduri Facebooki konto vaatlus ja sellest nähtuv Katrin Raiduri ja Jaanus Raiduri vahelise vestluse sisu, milles Katrin Raidur kasutab 26.
  3. vestluses jällegi viidet „ta“ ning 11.05.
  4. a räägib „J.“. Asjaolu, et „ta“ ja „J.“, kellega seoses Katrin Raidur 26.04.
  5. a ja 11.05.
  6. a Jaanus Raidurile informatsiooni annab, on J.M., kinnitavad jällegi varasemalt vaadeldud vestlused ning ka Katrin Raiduri 11.05.
  7. a kella 13.02 teate sisu ning Jaanus Raiduri vastused antud teatele. Seda, et Jaanus Raidur suhtles koti teemadel nii J.M. kui ka Katrin Raiduriga, ei ole kahtluse alla seadnud ka süüdistatavad. Jaanus Raidur kinnitab, et tõepoolest, kui tema antud koti enda valdusesse sai ning seda kotti ei õnnestunud üle anda, võttis ta ühendust J.M.ga ning Katrin Raiduriga, et korraldada selle koti jõudmine Katrin Raiduri kätte. Samuti on Jaanus Raidur kinnitanud, et ütles J.M.le, et see kott peab tulema Katrin Raiduri käest tema kätte. Tõsi, Jaanus 8
(24)Raidur ütles seda enda sõnul, et kasutada autoriteeti, et J.M. teeks temalt palutut, s.t, et viiks selle koti ära. Eelnevalt tuvastatut ja Jaanus Raiduri poolt kinnitatut, et tema suhtles koti teemal J.M. ja Katrin Raiduriga, kinnitavad ka tunnistajate M.S., K.M. ja R.K. ütlused. M.S. selgitas, et Katrin Raidur on tema tuttav, kellega ta ei ole pikka aega suhelnud, kuid kellega tal mingeid konflikte ega vihavaenu ei ole. M.S. sõnul ta küll ei mäleta kuupäeva, aga see võis olla kas
  1. a või eelmine aasta, kui väljas oli soe, kui Katrin Raidur küsis temalt, kas ta saaks temaga sõita, et laste isa on saatnud Soomest laste riideid ja mingeid mänguasju ja et tuttava ema annab selle koti üle. M.S. sõitis ikka, s.t aitas Katrin Raidurit, et ta ei peaks suurt kotti vedama. M.S. võttis Katrin Raiduri peale Katrin Raiduri elukohast XXX Tartust. Pärast seda sõitsid nad asjade järele. Katrin ütles M.S.le, kuhu tuleb sõita ja sõita tuli Tartus asuva Veeriku poe juurde. Nad sõitsid sinna umbes lõuna ajal või enne lõunat. M.S.l oli sellel ajal VW Passat, mis oli musta värvi, kuid mille registreerimisnumbrit ta ei mäleta. Veeriku poe juures läks Katrin Raidur autost maha, M.S. pööras auto ringi ja Katrin tuli pärast koti ära võtmist autosse tagasi ja nad sõitsid ära. Katrin sai kokku vanema naisterahvaga. Kott, millega Katrin autosse istus, oli suur, seal olid asjad sees, see oli suur punane Rimi kott. M.S. koti sisu ei näinud. Katrin Raidur ütles talle, et need on asjad lastele. Katrin paigutas koti tagaistmele, tema kõrvalistuja istme taha ukse juurde. Kui nad Maarjamõisa juures sõitsid, pidas politseipatrull nad kinni. M.S. küsis Katrin Raidurilt, mis toimub, kuid Katrin ei öelnud midagi. Siis nägi M.S., kuidas üle tee tuli narkopolitsei, kellega M.S.l on minevikus kokkupuuteid olnud. Narkopolitseist oli M.S. jaoks tuttav härra L., teised olid võõrad. M.S.lt küsiti, kas ta omab autos midagi, tema ütles, et tal ei ole midagi, kuna ta on minevikust õppetunnid saanud. M.S.le öeldi protokollile alla kirjutamise ajal, et oli narkootilisi aineid. M.S. teab, et Jaanus Raidur viibis sellel ajal, kui tema Katrin Raiduriga koti järel käis, Soomes. Tunnistaja K.M. sõnul nägi ta kotti esmakordselt enda korteris Tähtveres, kus elas ka tema poeg J.M.. Seda, kuidas kott sinna tekkis, ta öelda ei oska. Tundus, et siis oli talv, kui ta esimest korda koti enda elukohast avastas. See oli
  2. a, aga kas algus või lõpp, seda ta ei tea täpselt. Kott oli punane kaupluse kott. Ilmselt Rimi oma. Tal ei olnud pojaga juttu, kust see kott tuli, tema viis selle koti endale töö juurde talvel, s.o enne
  3. a kevadet, pani riiuli peale. Tema töökoht asub XXX. Poeg ütles talle, et tegemist on lasteriietega. Töö juurde viis ta koti, kuna kui on riided ja neil on tööl palju naisi, siis saavad nad neid osta. Kott jäigi sinna seisma, kuid siis helistas J., et keegi tuleb kotile järele. See oli möödunud aasta kevadel. J. ei öelnud, kes kotile järele tuleb. Järgmisel päeval helistas K.M.le üks naisterahvas ja ütles, et tuleb kotile järele. Nad leppisid kokku kuhu ta tuleb: K.M. pakkus välja Viljandi mnt bussipeatuse, aga mitte kaupluse, vaid linna poole. See on Viljandi mnt ehk Veeriku Konsumi kauplus. K.M. läks kokkulepitud kohta koos kotiga. Kott ei olnud raske, aga polnud kerge ka. Ta ei vaadanud, mis koti sees on, ülevalt ei olnud seda näha. Koti suu oli küll lahti, aga kilekott, kile oli peal. Kui ta kohale jõudis, ta ootas kuskil 10 minutit ja siis tuli naisterahvas musta värvi autoga. Tema juurde tuli naisterahvas, keda ta nägi esimest korda. Naisterahvas tuli tema juurde, kott oli pingi peal ja K.M. andis naisterahvale koti üle. J.M.le ütles K.M., et andis koti üle. Seda, et selle kotiga oli probleeme, sai K.M. teada, kui uurija kutsus ta enda juurde vestlusele. Tunnistaja R.K. sõnul teostas ta koos kahe kolleegiga, kelleks olid I.L.ja M.O.,
  4. mail
  5. a liiklusjärelevalvet ja ta puutus sellele päeval kokku Katrin Raiduriga. See oli päevasel ajal umbes kella 11.30-12.30 ajal, kui neile jäi silma üks VW Passat. Tagant vaadates tundus, et kõrvalistujal ei ole turvavöö kinnitatud. Nad peatasid sõiduki siniste-punaste vilkuritega kuskil haigla juures, sõiduk jäi ilusti seisma. Tema läks kõrvalistuja poolt ja I. läks juhiga tegelema. Tunnistaja nägi, et kõrvalistuja turvavöö oli isegi kinnitatud, aga talle hakkas silma tagaistmel kõrvalistuja pool 9
(24)külje peal hästi suur punnis kilekott, mis tundus täis ja mille sees oli näha musta värvi kilekott. See oli tema arvates punane Rimi kott. R.K.le tundus imelik, et miks peaks eraldi pakendama musta kilekoti sisse, mida küsis kõrvalistujalt, kelleks oli tunnistaja kinnitusel Katrin Raidur. Katrin Raidur väitis, et ei tea, mis seal sees on ja et temal paluti see lihtsalt viia ühest kohast teise. Seejärel palus ta koti sisu näidata, kuna see tundus kahtlane. Katrin Raidur avas selle, rebis nurga katki ja seal oli mingi puru sees, ilmselt taimne. Katrin Raidur avas selle musta koti, mis oli Rimi koti sees. Kui tunnistaja rohelist puru nägi, siis ta küsis, mis see on ja Katrin Raidur vastas, mis see tema arvates oli, mis tunnistajale aga meelde ei jäänud, aga selle vastuse kohaselt võis olla tegu mingi narkootilise ainega. R.K. võttis narkopolitsei uurijaga ühendust telefoni teel ja ütles, et selline asi. Nemad tulid oma kolleegidega kohale ja nemad andsid isikud üle. Sõidukit juhtis samuti naisterahvas, kes ütles siis, kui Katrin Raidur kotti avas, et tema ei tea asjast üldse midagi. Siinkohal märgib kohus, et ei pea tunnistaja R.K. ütlusi ebausaldusväärseteks ning samuti ei nõustu Jaanus Raiduri kaitsja seisukohaga, et R.K.l puudus alus sõiduki kinnipidamiseks ning seetõttu on kõik teised toimingud, mis sõiduki kinnipidamise järel 13.05.
  1. a tehti, sealhulgas koti leidmine ja selle asitõendina kasutamine, ebaseaduslikud. R.K. selgitas, kuidas talle jäi liiklusjärelevalve teostamise käigus silma hästi suur kott, mille pakendamise viis tundus talle kahtlane. Ta otsustas seda kotti kontrollida. Kohus nõustub prokuröriga, et politseiametnik teostab oma ametiülesandeid avaliku korra kaitsel seaduse alusel ja talle antud pädevuse piires. Politseiametnikul kui korrakaitsjal lasub kohustus ennetada avaliku korra rikkumist ähvardavat ohtu, tal tuleb ohu kahtluse korral selle olemasolu välja selgitada ning ohu ilmnemisel ohtu tõrjuda ja avaliku korra rikkumine kõrvaldada. Seda enam jääb ainetuks kaitsja väide justkui peaks avalikku korda kaitsev isik, s.o politseiametnik mingi rikkumise kahtluse korral sellele lihtsalt nö läbi sõrmede vaatama. Lisaks tunnistajate ütlustele ja süüdistatav Jaanus Raiduri kinnitusele, et Jaanus Raidur võttis koti teemadel J.M. ja Katrin Raiduriga ühendust, mille järel sõidutas M.S. Katrin Raiduri maikuus
  2. a Tartus asuva Veeriku Konsumi juurde, kus J.M. ema Katrin Raidurile suure punast värvi Rimi koti üle andis, kinnitab koti liikumist antud kuupäeval ka Katrin Raiduri kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, lk 4-6). Antud protokoll kinnitab varasemalt tuvastatut, et koti liigutamine toimus kevadel
  3. a, täpsemalt
  4. mail. Nimelt peeti Katrin Raidur protokolli kohaselt kinni 13.05.
  5. a kell 11.32 Tartu linnas Puusepa tänaval, seal asuva Tartu Ülikooli Kliinikumi ees. Muude esemete hulgas leiti Katrin Raiduri kinnipidamisel tema juurest suur punast värvi kott kirjega „Rimi“, mille sees oli musta värvi prügikott, milles oli rohelist värvi taimne aine, mille osas avaldas Katrin Raidur, et nii kott kui ka selles olev aine spice kuuluvad talle. Koti liikumist eeltoodud viisil on enda ütlustes kinnitanud ka tunnistaja J.M. ning süüdistatav Katrin Raidur enda kohtueelses menetluses antud ütlustes (II kd, lk 114-123). Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et tegelikkuses nimetatud kott, mille J.M. ema Katrin Raidurile üle andis ja mis Katrin Raiduri kinnipidamisel leiti ja milles sisaldus rohelist värvi taimne aine, ei kuulunud Katrin Raidurile. Tõendite omavahelisse konteksti seadmisel, nende kõrvutamisel nähtub üheselt, et tegelikult kuulus kott Jaanus Raidurile ning see pidi Katrin Raiduri käest jõudma tagasi Jaanus Raiduri kätte. Nagu juba tõendamist leidis, suhtles Jaanus Raidur Katrin Raiduri ja J.M.ga nimetatud koti üleandmise teemadel. Kotist rääkides on Jaanus Raidur Katrin Raiduriga suheldes viidanud sellele, et Katrin Raidur võtaks J. ehk J.M. käest ära tema tööriistad (I kd, lk 16) või et kui see ehk J.M. tahab asjad ära anda, siis võta ära (I kd, lk 55) ning Katrin on mitmel korral kinnitanud, et võtab tema ehk Jaanus Raiduri asjad võimaluse tekkimisel ära või ajab selle asja korda (I kd, 10
(24)lk 17, 18; I kd, lk 55). J.M.ga suheldes on Jaanus Raidur samuti mõista andnud, et asjad, mis J.M. peab Kati ehk Katrin Raiduri kätte andma, liiguvad Katrin Raiduri käest edasi Jaanus Raiduri kätte (I kd, lk 65). Nende suhtluste pinnalt ei ole kahtlust, et Katrin Raidur teadis samuti, et need asjad ei kuulu temale, vaid Jaanus Raidurile, mida kinnitab kaudselt ka J.M. ja Jaanus Raiduri vestluses olev viide, mille kohaselt andis Katrin Raidur J.M.le teada, et kui Jaanus Raidur tahab midagi saada, siis peab Jaanus Raidur ise Katrin Raiduriga ühendust võtma (I kd, lk 67). Kahtlus puudub selleski, et Jaanus Raidur ja Katrin Raidur olid mõlemad antud koti sisust teadlikud. Jaanus Raiduri koti sisust teadlikuks olemist kinnitavad tema laveerivad ütlused koti tähtsuse osas ning samuti ka eeltoodud vestluste sisu. Puudub igasugune mõistlik seletus, et kui kotis tõesti oleksid olnud riided (näiteks lasteriided), palub Jaanus Raidur Katrin Raiduril võtta J.M. käest ära oma tööriistad, mitte riided. Samuti viitab Jaanus Raiduri üldine suhtluslaad nii Katrin Raiduri kui ka J.M.ga, et koti sisu ei olnud legaalset laadi, kuivõrd koti sisu neis vestlustes üheselt ei mainita. Lisaks kinnitab koti ebaseaduslikku sisu see, et Jaanus Raidur tahab koti sisu ja selle liigutamise teemadel suhelda privaatselt, s.t keskkonnast Viber, mis on tema sõnul turvaline, kuna kogu see krüptib kogu vestluse ja kirjavahetuse, mistõttu on seal suhtlemine kui vanajumala selja taga olemine, s.t kaitset pakkuv. Tulles tagasi Jaanus Raiduri ütluste juurde, sai juba viidatud, et need sisaldavad laveerivat kaitsepositsiooni koti ja selle tähtsuse üle, mis annab aluse väita, et koti sisu ei olnud seaduslikku laadi. Nimelt selgitas Jaanus Raidur istungil antud ütlustes esialgu, kuidas ja kellelt ta antud koti sai ning kuidas ja mis põhjusel ta selle J.M.le üle andis. Seejuures selgitas Jaanus Raidur, kuidas ta ütles ka J.M.le, et kotis on riided, nagu ta ise arvas. Kuigi kohtu hinnangul on eelnevaga ümber lükatud Jaanus Raiduri väide, et ta ei teadnud, mis kotis on ja pidas asju laste riieteks, märgib kohus siinkohal siiski veel järgmist. Kohtu hinnangul näitavad just Jaanus Raiduri istungil antud ütlused kõige ilmekamalt, et koti sisu, millest Jaanus Raidur teadlik oli, kuulus talle ja oli talle tähtis. Samuti nagu oli koti temani jõudmine talle oluline. Sellist järeldust kinnitab, et Jaanus Raidur selgitas esialgu koti kohta, kuidas ta ütles, et vii kott Kati ehk Katrin Raiduri juurde, kuid kuna J.M. ei tahtnud Katiga kokku saada, palus viia selle enda ema juurde. Seejärel aga selgitas, kuidas ta ütles väidetavalt J.M.le, et kui see teda väga segab, võib selle ka prügikasti visata, kuna kui inimesed ei taha oma asju, siis ei olegi midagi saada. Seepeale aga saanud ta J.M. siiski nii kaugele, et viimane lubas aja saamisel selle Kati kätte anda. Seega näitavad need ütlused, et kuigi Jaanus Raiduri väidete kohaselt oli kott ebaoluline ning talle tähtsusetu, tegi ta ikkagi pingutusi selle temani tagasi jõudmiseks, kasutades selleks, nagu ta ise väljendas „autoriteeti“, lubades asjade äraviimisel mitte võlgu jääda. Selliste jõupingutuste ja lubaduste tegemine, nagu nähtub antud ütlustest ja ka vaadeldud telefonisuhtlustest (nii Jaanus ja Katrin Raiduri vahelistest kui ka Jaanus Raiduri ja J.M. vahelistest) ei ole aga kuidagi loogiline olukorras, kus kott ei oma Jaanus Raidurile endale mingit tähtsust, ei kuulu talle. Siinkohal märgib kohus sedagi, et ei pea Jaanus Raiduri ütlusi, kuidas kott jõudis temani mingi meesterahva kaudu, kes palus tal endale kuuluva koti Tartusse viia, usaldusväärseteks. Nagu ka koti sisu ja selle tähtsuse osas, on ka siinkohal Jaanus Raiduri ütlused muutuvad. Nii selgitas ta, kuidas tema vabanemise järel seda tähistati, mille käigus küsiti temalt, kas ta saaks Tartusse minnes ühe koti kaasa võtta, mis Tartus tema käest ära võetakse. Seejärel selgitas ta, kuidas sai koti kuskil koosviibimisel mingi inimese käest, kellega kokku sai. Siis aga andis selgitusi, millest järelduvalt oli tegemist siiski rohkem kui mingil üritusel leitud juhututtavaga, kuivõrd temale teadaolevalt ei ole see tuttav narkootilise aine tarvitaja ega omanud talle teadaolevalt ka mingeid kokkupuuteid narkootiliste ainete ega millegi kriminaalsega. Ütlused on muutlikud ka osas, miks Jaanus Raidur hakkas koti liigutamist kiirendama, kuivõrd Jaanus Raidur selgitas, kuidas ta kõigepealt sai oma sõbra kätte, kes ütles, et inimene tuleb lähipäevil Eestisse ning seejärel, kuidas ta sai ikkagi kätte selle tuttava, mitte sõbra. Sõbra või tuttavaga kontakti saamine on Jaanus Raiduri ütlustest nähtuvalt samuti segane, kuna alguses Jaanus Raidur rääkis, kuidas sai oma 11
(24)sõbra või tuttava kätte, vihjates justkui tema oleks kontakteerumist üritanud, ning seejärel täpsustas, et nad jooksid Tallinnas kokku, viidates pigem mitte omapoolsele kontakti otsimisele, vaid juhuslikku laadi kohtumisele. Seega tuleb Jaanus Raiduri ütlused koti saamise osas tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta. Kohus ei nõustu ka väitega, et asjas ei ole tuvastamist leidnud, kuidas ja kuna taimne puru punasesse Rimi kotti üldsegi jõudis, mis Katrin Raiduri kinnipidamisel leiti. Kohus ei nõustu Jaanus Raiduri kaitsepositsiooniga, et keegi, kas siis J.M. või keegi kolmas isik asendas Rimi kotis olnud riided sealt hiljem leitud taimse puruga. Kohtu hinnangul on sellised kaitse väited ainetud, kuivõrd puudub mõistlik selgitus, miks oleks pidanud J.M. või keegi teine koti originaalsisu, s.t sealt väidetavalt olnud riided, asendama sealt hiljem leitud taimse puruga. Jaanus Raidur ega tema kaitsja ei ole teinud ühtegi viidet, mis oleks olnud J.M. või kellegi kolmanda isiku huvi sellise vahetuse tegemiseks. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on kaitse tõendamata hüpoteesiga. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtumenetluse poolele ei saa panna kohustust tõendada mingi asjaolu mitteesinemist, kuid menetlusalune isik või tema kaitsja peavad looma aktiivse kaitsetaktika korral võimaluse esitatud väidete kontrollimiseks.1 Sarnast seisukohta on Riigikohus avaldanud ka varasemalt, nentides, et juhul, kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse tõendamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.2 Näiteks süüdistatav, kes väidab, et on teinud ettevõtlustulu saamiseks vajalikke kulutusi, peab nende tegemist tõendama või looma võimaluse nende kulutuse tegemist usaldusväärselt kontrollida. Sarnase tõendamiskoormise üleminek ei saa tulla kõne alla n-ö negatiivse asjaolu puhul- ei saa panna kohustust tõendada mingi asjaolu mitteesinemist.3 Rõhutades, et kohtu hinnangul asjas kõrvaldamata kahtlusi, mida süüdistatavate kasuks tõlgendada, ei ole, märgib kohus, et kuivõrd Jaanus Raiduri aktiivne kaitsetaktika koosneb kahest põhilisest võimalikust asjade käigust- koti tuttava/sõbra poolt üleandmisest või selle sisu vahetamisest- oleks tulnud Jaanus Raiduril näidata ära isik, kes koti talle üle andis või siis tuua välja, mis oleks J.M. või kellegi kolmanda isiku motiiv koti originaalsisu vahetamiseks sealt hiljem leitud taimse puru vastu. Seda Jaanus Raidur aga teinud ei ole. Seega puudub ka nende Jaanus Raiduri poolt välja toodud ja tema aktiivse kaitsetaktika osaks olevate väidete pinnalt võimalus antud hüpoteese kõrvaldamata kahtlustena tõlgendada, mida süüdistatavate kasuks rakendada. Jaanus Raidur ja tema kaitsja on viidanud, et Jaanus Raidurile esitatud süüdistuse põhjendatuse, s.t suures Rimi kotis olnud aine temale kuulumise seab kahtluse alla asjaolu, et Jaanus Raiduri DNA-d ei ole Rimi kotilt tuvastatud. Tõepoolest, menetleja on käesolevas asjas tellinud ekspertiisi ning 30.06.2015. a läbi viidud ekspertiis (I kd, lk 141-148) on teostatud 13.05.2015. a asitõendina vaadeldud (I kd, lk 19-29) Rimi kotis olnud valikuliselt valitud 2-le läbipaistvale kilekotile, mida vaatluse käigus ei avatud ning milles olid väiksemad paberkotid. Võrdlusmaterjaliks on esitatud Katrin Raiduri DNA-võrdlusproov ja DNA-proovi võtmise vorm. 1 Riigikohtu 18.06.2010. a otsus nr 3-1-1-46-10; 14.01.2013. a otsus nr 3-1-1-125-12; 18.12.2007. a otsus nr 3-1-1-85-07; 3 18.06.2010. a otsus nr 3-1-1-46-10; 2 12
(24)Ekspertiisiülesandena on esitatud eksperdile küsimus, kas kahel vabalt valitud väiksemal pakendil leidub Katrin Raiduri või mõne riikliku DNA-registrisse kantud isikult pärinevat bioloogilist materjali. Eksperdiarvamuse kohaselt on pakenditelt küll saadud erinevaid DNA-segaprofiile, kuid Katrin Raiduri DNA-profiil ei ole nendega seostatav. Seega ei ole tõepoolest antud ekspertiisi käigus aine pakenditelt leitud ei Katrin ega Jaanus Raiduri DNA-profiilidega seostatavaid profiile, kuid kohtu hinnangul ei ole võimalik sellest teha järeldust, et antud taimne puru ei kuulunud Jaanus Raidurile või et Katrin Raidur ega Jaanus Raidur ei olnud teadlikud koti sisust. Nagu juba märgitud, siis viitab isikute vaheline suhtlusstiil, et nad olid koti sisu ebaseaduslikkusest teadlikud. Seda kinnitab ka Katrin Raiduri poolt tema kinnipidamisel R.K.le avaldatu: Katrin Raidur teadis koheselt pärast koti avamist R.K.le öelda, et kotis võib olla narkootiline aine. Lisaks täpsustas Katrin Raidur tema kinnipidamisel, et Rimi koti sees olev aine on spice. Arvestades asjaolu, et olukorras, kus narkootilise aine käitlemisega tegelevatele isikutele peaks olema üldteada, et sellistes olukordades teostatakse erinevaid ekspertiise, näiteks DNA-ekspertiis, on igati loogiline, et narkootiliste ainete, nende käitlemisega tegelevad isikud kasutavad ainega toimetamisel, muu hulgas pakendamisel, nende DNAproovide võtmist ja asjaga seostamist raskendavaid meetmeid, millest ilmselgelt on kõige vähem ressurssi nõudvaks kinnaste kasutamine.

§ 184

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- ja väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Kriminaalasjas tehti 04.06.
  3. a Katrin Raiduri kahtlustatavana kinnipidamisel leitud Rimi kotis olnud taimsele purule ekspertiis (I kd, lk 29-32). Ekspertiisiülesandena esitati eksperdile küsimus, kas pakendites nr 6KRKP1, 6KRKP-2, 6KRKP-3, 6KRKP-4, 6KRKP-5 on narkootilist või psühhotroopset ainet ning kui tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega, siis mis ainega on tegemist ning kui suur on esitatud aine kogus. Eksperdiarvamuse kohaselt oli pakendites 6KRKP-1 roheline taimpuru massiga 1517g ja roheline taimepuru massiga 25,59g ning nr 6KRKP-2 roheline taimepuru massiga 756,3g, 6KRKP-3 roheline taimne puru massiga 180,3g, 6KRKP-4 roheline taimepuru massiga 59,21g ja pakendis nr 6KRKP-5 roheline taimepuru massiga 624,3g ning kõikides nendes pakendites, välja arvatud pakendis nr 6KRKP-1 lisaks rohelisele taimepurule massiga 1517g olnud roheline taimepuru massiga 25,59g, mis ei sisaldanud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, sisaldus sünteetiline kannabinoid ABCHMINACA (N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1Hindasool-3-karboksamiid), mille protsentuaalset sisaldust ei määratud sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohtu praktikas on kinnistunud seisukoht, et kuigi narkootilise aine mõju tuvastamiseks on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste rakendamine, ei eelda kriminaalasja menetlemisel narkootilise aine suure koguse tuvastamine tingimata ekspertiisi määramist, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid narkootilise aine kohta võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemust. Sellest tulenevalt on võimalik ka 13

(24)see, et vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, ekspertiisi korraldamata.4 Riigikohtu praktika kohaselt ei ole tõendamise aspektist alati obligatoorne narkootilise ja psühhotroopse aine olemasolu tuvastamine eksperdiarvamusele tuginedes, vaid selleks on kasutatavad kõik kriminaalmenetluses lubatavad tõendiliigid. See tähendab muu hulgas ka seda, et süüteo tunnuse tuvastamine isiku käitumises on võimalik ka juhul, kui keelatud ainet ei ole õnnestunud kätte saada5, s.t muu hulgas ka seda, et aine kontsentratsiooniastet ei ole õnnestunud kindlaks teha
  1. Riiklik süüdistaja esitas kohtulikul uurimisel kohtule arstliku toksikoloogia ekspertiisi akti nr XXX (I kd, lk 33-35), arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr XXX (I kd, lk 36-39) ja kohtueelse menetluse kokkuvõtte kriminaalasjas nr 14240103818 (I kd, lk 40-42). Samuti esitas süüdistaja 31.10.
  2. a vastuse järelepärimisele, selgitades, et kuivõrd SPICE puhul on tegemist kanepipõhise sünteetilise ainega, omab tähtust marihuaana, s.t, et tuleks vaadata, milline on ühekordne ja keskmine kogus marihuaanat, millele piisab narkojoobe tekitamiseks 10-le inimesele. Lisaks eeltoodule esitas riiklik süüdistaja kohtule ka 24.08.
  3. a koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr XXX (II kd, lk 130), mis on teostatud kriminaalasjas nr 14250101906 ning kus on ekspertiisiülesandena esitatud eksperdile küsimus, kui suurest kogusest AB-CHMINACA (N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid) piisab ühele keskmisele inimesele ja kümnele keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Koos viimase ekspertiisiaktiga esitas prokurör kohtule ka Pärnu Maakohtu 28.08.
  4. a otsuse (II kd, lk 131-138), näitamaks, et antud ekspertiis sedastatu pinnalt on isikud juba süüdi tunnistatud. Kohtu hinnangul on võimalik kõiki teisi prokuröri poolt esitatud materjale peale 24.08.
  5. a akti nr XXX käsitleda ainult kui käesoleva süüdistuse aluseks oleva aine mõju kirjeldavaid materjale, millele tuginedes ei ole aga võimalik teha järeldust süüdistuse tõendatuse või põhjendamatuse osas. Kohtu hinnangul on viidatud Riigikohtu praktika valguses narkootilise aine kogust tõendavaks dokumentaalseks tõendiks ainsana viimati esitatud akt nr XXX. Antud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr XXX (II kd, lk 130) nähtub, et eksperdiarvamise kohaselt on AB-CHMINACA (N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid) narkootiliseks joobeks piisav ühekordne annus puhta ainena 0,5-1 (keskmiselt 0,75) mg. AB-CHMINACA-t sisaldava taimse puru või sigareti narkootiliseks joobeks piisavaks koguseks on 0,5-1 (keskmiselt 0,75) g. Seega piisab kümnele inimesele narkootiliseks joobeks puhta ainena AB-CHMINACA 5-10 mg-st (keskmiselt 7,5) ning taimse puru või sigaretina 5-10 g-st (keskmiselt 7,5). Käesolevas kriminaalasjas Katrin Raidurilt tema kahtlustatavana kinnipidamisel leitud Rimi kotist leiti kõikidest väiksematest pakenditest, s.o pakenditest nr 6KRKP1, 6KRKP-2, 6KRKP-3, 6KRKP-4, 6KRKP-5 rohelist taimepuru. Rohelist taimepuru, mis sisaldas AB-CHMINACA (N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)1H-indasool-3-karboksamiid), oli kokku 3137,11 grammi (taimset puru oli kottides küll 25,59 g rohkem, kuid selle 25,59 g osas on ekspert asunud seisukohale, et antud taimepuru ei sisalda narkootilisi ega psühhotroopseid aineid). 4 13.11.
  6. a otsus 3-1-1-97-
  7. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015,
  8. peatüki komm. 3.
  9. 6 22.10.
  10. a otsus nr 3-1-1-68-09; 5 14
(24)Arvestades eelpool viidatud kohtupraktikat ning asjaolu, et käesolevas asjas on Katrin Raiduri kinnipidamisel kätte saadud narkootiline aine, millest taimne puru massiga 3137,11 grammi sisaldas AB-CHMINACA-t (N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid), samuti võttes arvesse, et kohtule esitatud ja eelnevalt analüüsitud ekspertiisi akti nr XXX kohaselt piisab kümnele inimesele narkootiliseks joobeks puhta ainena 5-10 ja keskmiselt 7,5 mg-st AB-CHMINACA-st ning taimse puruna või sigaretina 5-10 ja keskmiselt 7,5 g-st, ei ole kohtu hinnangul kahtlust, et käesoleval juhul on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Arvestades Jaanus Raiduri suhtumist antud koti sisusse ja selle tagasisaamiseks tehtud pingutusi, samuti arvestades, et Rimi kotist leitud taimepurust 3137,11 grammi ehk natuke üle 3 kilo taimepurust sisaldas AB-CHMINACA-t, ei ole kahtlust, et isegi juhul, kui taimepurule oli lisatud ballastainet, jäi aine kontsentratsiooniaste vahemikku, et täidetud on

§ 184lg 2 p 2 normatiivne tunnus ehk suur kogus.

Siinkohal märgib kohus, et kohtulikul uurimisel esitati kohtule Sotsiaalministeeriumi vastus järelepärimisele, mille kohaselt võeti sotsiaalministri 18.05.

  1. a määruse nr 73 muudatus, millega AB-CHMINACA lisati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, vastu 11.12.
  2. a ning see muudatus avaldati Riigiteatajas 12.12.
  3. a, jõustudes 15.12.
  4. a. Süüdistatav Jaanus Raidur selgitas, kuidas ta vabanes Soomes vanglast 08.12.
  5. a ning seejärel tuli Eestisse, kus tema mäletamist mööda tähistati 10.
  6. tema vabanemist, kui temalt samal kuupäeval ehk 10.
  7. küsiti, kas tal on võimalik Tartusse minnes Rimi kott, mis hiljem Katrin Raiduri kinnipidamisel leiti, kaasa võtta. Antud kuupäeva täpset mäletamist, s.t seda, et väidetav pidu toimus just 10.
  8. mäletabki Jaanus Raidur enda sõnutsi just seetõttu, et tähistati tema vanglast vabanemist. Tõepoolest tuleb siinkohal märkida, et riikliku süüdistaja poolt kohtule esitatud Jaanus Raiduri välisriigi, s.o Soome karistatuse andmetest nähtub, et Jaanus Raiduri Soome vanglast tingimisi vabaduse alguseks oli 08.12.
  9. a (I kd, lk 198-211, s.o koos tõlgetega). Väidetava peo ja selle toimumise kuupäeva kohta puuduvad peale Jaanus Raiduri ütluste aga igasugused tõendid. Kohus peab antud ütlusi Jaanus Raiduri tõendamata väideteks, s.t tema aktiivse kaitsetaktika osaks, mille kontrollimiseks ei ole Jaanus Raidur taaskord andnud ühtegi võimalust, kuigi tal oleks olnud võimalik taotleda nende isikute tunnistajatena üle kuulamist, kellega ta antud pidu pidas, seal peol lävis. Arvestades asjaolu, et Jaanus Raidur on jätnud andmata viited tema kaitseväidete kontrollimiseks, ei saa sarnaselt varasemaga ka neid väiteid aine omandamise kuupäeva kohta pidada sellisteks tõusetunud kahtlusteks, mida oleks võimalik süüdistatavate kasuks tõlgendada. Eriti arvestades, et Jaanus Raiduri ütlused muude asjaolude osas on ütluste andmise kestel olnud muutlikud, s.h on tema mälu teiste asjaolude osas hägune. Kohtu hinnangul on Jaanus Raiduri poolt 10.
  10. kuupäeva nii selge mäletamine, koti sellel kuupäeval saamine seletatav ka teise ja eluliselt usutavama asjaoluga, nimelt Jaanus Raiduri sooviga näidata, et ta sai nimetatud narkootilist ainet sisaldanud koti enda valdusesse enne nimetatud aine keelatud ainete nimekirja kandmist. Asjaolu, et just see on põhjus, miks Jaanus Raidur nii täpselt 10.
  11. kuupäeva mäletab, kinnitab see, et Jaanus Raidur, kes enda sõnul oli otsustanud pärast viimast vangistusest vabanemist kriminaalse eluviisiga lõpparve teha ja selle saavutamiseks otsustanud varasema suhtlusringkonnaga suhted katkestada, peaks antud olukorras mäletama suhteliselt täpselt ka üht teist kuupäeva. Nimelt enda uut vangistust. Seda Jaanus Raidur aga ei mäleta, märkides ütlustes vaid, et ta „kukkus kinni“ ja oli Soomes eeluurimise all kuni märtsikuuni. „Kinni kukkumine“ võis tema sõnul toimuda jaanuari lõpus. Lisaks Jaanus Raiduri ütlustele näitavad ka juba varasemalt analüüsitud suhtlused tema ja Katrin Raiduri ning tema ja J.M. vahel üheselt, et Jaanus Raidur organiseeris talle teadaolevalt keelatud aine liigutamist, kuna vastasel juhul puuduks igasugune vajadus koti tegeliku sisu varjamiseks ja privaatseks, konspireeritud vestluseks. 15

(24)Eeltoodu näitab, et Rimi kotist hiljem tuvastatud narkootilise aine omandamine toimus ajal, mil see oli juba keelatud ainete nimistusse kantud. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et Jaanus Raidur omandas täpselt tuvastamata ajal vähemalt 3137,11 grammi AB-CHMINACA-t (N-[(1S)-1-(aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid) sisaldavat taimepuru, mille andis
  1. a detsembris hoiule J.M.le, varjates viimase eest Rimi koti sisu, kinnitades, et kotis on riided. Narkootilise aine edastamise korraldamiseks Katrin Raidurile võttis Jaanus Raidur
  2. a aprillis ja mais ühendust Katrin Raiduri ja J.M.ga ning 13.05.
  3. a andis J.M. ema Tartus Veeriku poe (Konsumi) juures olevas bussipeatuses Rimi koti koos selles oleva narkootilise ainega üle Katrin Raidurile, milline aine hiljem Katrin Raiduri kinnipidamisel leitud ja ära võetud Rimi kotist leiti. Katrin Raidurit süüdistati lisaks ka seni tuvastamata ajal, kohast ja isikult vähemalt 0,026 grammi tarvitamisvalmis narkootilise aine amfetamiini omandamises, mis 13.05.
  4. a tema elukoha läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti. Katrin Raidur on ennast talle esitatud süüdistuses, s.h 0,026 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini omandamises süüdi tunnistanud. Tema poolt tarvitamisvalmis 0,026 grammi amfetamiini omandamist kinnitavad tema kohtueelses menetluses 13.05.
  5. a, s.o kahtlustatavana kinnipidamise järel antud ütlused (II kd, lk 114-117), kus ta on kinnitanud, et ta tarvitab amfetamiini ning esimest korda tarvitas ta seda umbes 5 aastat tagasi ning viimati mõned nädalad tagasi. Ta ei soovi vastata küsimusele, kui tihti ta amfetamiini tarvitab. Katrin Raiduri narkootiliste ainetega seotud olemist tõendab ka tema kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, lk 4-6), kust nähtuvalt on tema kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud musta värvi kilekotist üks minigrip kilekott, milles oli heledat värvi aine jäägid (nr 3KRKP), millist kilekotti ühes selles olevaga on vaadeldud 13.05.
  6. a (I kd, lk 9-10). Katrin Raiduri ütluste usaldusväärsust ning tema poolt narkootiliste ainete tarvitamist kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1152T (I kd, lk 89), mille kohaselt tuvastati Katrin Raidurilt 13.05.
  7. a võetud uriiniproovist amfetamiini jälgi. Lisaks sellele tõendab Katrin Raiduri narkootiliste ainetega seotud olemist juba varasemalt käsitlemist leidnud 16.06.
  8. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, lk 11-18), kust nähtuvad Katrin Raiduri suhtlused lisaks Jaanus Raidurile veel teiste isikutega, milliste vestluste sisu varjatus, neis kasutatavad märksõnad ja -laused, s.o „pops“, „spisi“, „Tahaks uhte veel endale“ ja „ega sul enam pole seda head“ viitavad sellele, et Katrin Raidurilt uuriti narkootilise aine olemasolu kohta ning Katrin Raidur omakorda uuris isikutelt, kas neil ei ole huvi narkootilise aine vastu. Katrin Raiduri poolt narkootiliste ainetega seotud olemist ning nende kasutamist kinnitab ka 13.05.
  9. a läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 43-48), millest nähtuvalt teostati Katrin Raiduri kahtlustavana kinnipidamise järel tema elukohas XXX, Tartu läbiotsimine, mille käigus leiti tühje minigrip kilekotte ja kasutatud süstlaid, mida küll fotografeeriti, aga kaasa ei võetud. Lisaks kasutatud süstlatele ja minigrip kilekottidele leiti Katrin Raiduri toast kamina kõrvalt punast värvi sektsioonkapi ülemiselt teiselt riiulilt punase rahakoti lukuga sahtlist minigrip kilekott, milles oli roosat värvi pulbriline aine (pakend nr 1KRLO), mida on vaadeldud 13.05.
  10. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 49-50). Seda, et Katrin Raiduri kahtlustatavana kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimise käigus leitud minigripp kilekottides oli amfetamiin, tõendab 04.06.
  11. a ekspertiisiakt nr XXX. Antud ekspertiisiakti kohaselt on ekspert jõudnud järeldusele, et Katrin Raiduri kahtlustatavana kinnipidamisel leitud minigrip kilekotis (3KRKP) leidus amfetamiini jälgi ning tema elukoha läbiotsimisel leitud roosa pulbriga minigrip kilekott (1KRLO), mille mass oli 0,026 grammi, sisaldas amfetamiini. 16
(24)Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et Katrin Raidur omandas tuvastamata ajal, kohas ja isikult 0,026 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mis tema elukoha läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti. Nagu eelpool märgitud, on üheks eelduseks, millisel tuleb isiku käitumine kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 2 järgi, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime panemine isiku poolt, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- ja väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Süüdistuses heidetakse Jaanus ja Katrin Raidurile ette just narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemist isikutena, kes on varem toime pannud narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuriteo. Kohtu hinnangul on Jaanus Raidurile ja Katrin Raidurile esitatud süüdistus õigesti kvalifitseeritud, kuivõrd mõlema süüdistatava osas kohtule esitatud kohtuotsustest ja karistusregistri väljavõtetest nähtuvalt oli Katrin Raiduril süüdistuses etteheidetavate kuritegude toimepanemisel kehtiv karistus narkootilise aine suures koguses omandamises grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, ning Jaanus Raiduril oli süüdistuses märgitud ajal ja on ka käesoleval ajal kehtiv karistus muu hulgas narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmises isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Tulenevalt Riigikohtu praktikast7 on Katrin Raiduri, kelle osas leidis tõendamist, et ta on omandanud ka 0,026 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, puhul tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega, mistõttu vastab tema käitumine tervikuna sarnaselt Jaanus Raidurile

§ 184

lg 2 p 2 koosseisule ehk siis nad mõlemad on panid toime narkootilise aine suures koguses käitlemise isikutena, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Subjektiivsest küljest tegutsesid Jaanus Raidur ja Katrin Raidur

§ 184

lg 2 p 2 koosseisule vastavate tegude toimepanemisel tahtlikult, s.o kavatsetusega. Kahtlust ei ole, et nii Jaanus Raidur kui ka Katrin Raidur olid teadlikud, et kott, mille liigutamist Jaanus Raidur organiseeris ning mille tunnistaja J.M. ema K.M. Katrin Raidurile üle andis, sisaldab narkootilist ainet ABCHMINACA või rahvakeeli spice-i. Sellest teadmisest hoolimata tegi Jaanus Raidur jõupingutusi, et kott jõuaks Katrin Raiduri kätte ja edasi tema kätte ning Katrin Raidur oli sellest teadmisest hoolimata valmis Jaanus Raidurit igati koti liigutamisel abistama. Katrin Raiduri süüdistused

§ 227

lg 1 ja 25 lg 1, 2 – 209 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes: Kannatanu K.P. ütluste kohaselt puutus ta Katrin Raiduriga kokku seoses sellega, et olles eelnevalt saanud petta samasuguses kelmuses, otsustas ta otsida samasuguseid/samasuguste tunnustega kuulutusi Internetist ja ta leidiski ühe ja helistas ning leppis kokkusaamise kokku. Kuulutus oli soov.ee keskkonnas ning selle sisuks oli Apple iPhone 6 mobiiltelefoni müük. Kontaktandmeteks oli kuulutuses kontaktnumber, mille kaudu ta telefoni teel ühendust võttis. Telefonis öeldi, et telefon on uus, saadaval, originaal ja kohtuda on võimalik kasvõi kohe. Telefonis rääkis kannatanu naisterahvaga, kellega nad leppisid telefoni teel kokku kokkusaamise Tartus kaubamaja tagumises autoparklas. Kokkusaamine pidi toimuma 01.04.2015. a. Kokkusaamisel võttis naisterahvas oma käekotist mobiiltelefoni, mille andis kannatanule üle. 7 10.06.2005. a otsus nr 3-1-1-51-05; 17

(24)Kannatanu veendus, et tegemist on võltsinguga ning võttis politseiga ühendust, politsei tuli kohale. Kannatanu tundis kohtuistungil talle telefoni müügiks pakkunud naisterahva ära Katrin Raiduris. Selle, et tegemist on võltsitud telefoniga, tegi kannatanu kindlaks selle originaaliga võrdlemise teel ning ka seerianumber ei vastanud tegelikkusele. Puudus ka kvaliteedimärgistus ning tarkvara ei olnud õige. Kannatanu ütles ka telefonimüüjale ehk Katrin Raidurile, et tegemist on võltsitud kaubaga ja helistas politseisse. Kannatanu tegi telefonimüüjast pildi, ennetamaks viimase enda varjama hakkamist. Müüja püüdis enda nägu varjata ning kannatanule selgeks teha, et kannatanu ei kujuta ette, kellega tal tegemist on ja et kannatanul oleks targem ta rahule jätta. Telefoni hinnanaks võis olla 400 eurot, kuigi iPhone maksis tollel ajal umbes 600 eurot. Kannatanu andis telefoni politsei silme all naisterahvale üle. Kannatanu saatis telefonist kuulutuses olnud pildi ja müüja pildi uurijale digitaalselt allkirjastatuna. Kannatanu ütlusi iPhone müügiks pakkumise kohta on kinnitanud ka süüdistatav Katrin Raidur, kes on enda süüd ka käesolevates süüdistustes tunnistanud. Kuigi Katrin Raidur kasutas kohtulikul uurimisel enda õigust ütluste andmisest keelduda, on ta kohtueelsel uurimisel ka nimetatud episoodides ütlusi andnud (II kd, lk 124-129). Katrin Raiduri sõnul helistas talle märtsi viimasel päeval või aprilli esimesel päeval
  1. a mustlane, kelle pärisnime ta ei tea. Kui mustlane hüüdnimega „Ants“ talle helistas, said nad Katrin Raiduri maja ees Kastani tänaval kokku ja Ants ütles, et saaks raha sebida telefoni eest, tal oli telefon kaasas kohe. Katrin Raidur ei mäleta, kas Ants ütles, kas telefon on originaal või koopia, kuid Ants tegi talle ettepaneku telefon maha müüa ja rahad pooleks teha. Kui Ants Katrin Raidurile sellist varianti pakkus, sai viimane aru, et tegemist peab olema võltsitud telefoniga ja sai ka aru, et ta peab selle müümiseks kedagi petma. Katrin Raiduril oli sellest aga ükskõik ning ta oli nõus tankist olema, samuti ei kontrollinud ta, kas telefon on originaal või mitte. Ta tarvitas sellel hetkel amfetamiini ja tal oli raha vaja. Tema eesmärk oligi kiiresti raha teenida, mistõttu teda ei huvitanud telefoni kvaliteet, originaaltunnused ega selle üldine olukord. Ants andis talle hõbedast värvi iPhone koos laadijaga ja Katrin Raidur pani ise mobiiltelefoni müügikuulutuse üles www.soov.ee portaali, kuhu lisas enda e-postiaadressi ja telefoninumbri XXX. Telefoni hinda Katrin Raidur täpselt ei mäleta, viidates, et tema hinnangul oleks võinud maksimumhind olla 400 eurot või kui ostja oleks soovinud, oleks ta hinna alla lasknud, või siis pani ta selle hinnaks 300 eurot. Huvilisi oli palju, aga üks poiss kirjutas talle kõige rohkem. Nad leppisid kokku kohtumise Kaubamaja parklas, taksopeatuse juures. Kui Katrin Raidur ostjaga kokku sai, võttis poiss telefoni tema käest kohe ära ja ütles, et oli 2 nädalat tagasi samasuguse telefoni ostnud ning et tal on telefonigrupeering. Samuti kinnitab Katrin Raidur, et kohale tuli politseipatrull, kes võttis telefoni hoiule. Kannatanu ja Katrin Raiduri ütlusi, et just Katrin Raidur pakkus müügiks telefoni iPhone 6 kinnitavad veel ka K.P. poolt menetlejale edastatud müüja foto koos iPhone 6 müügikuulutusega (I kd, lk 1-3), 13.05.
  2. a Katrin Raiduri kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, lk 4-6) ja 16.06.
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, lk 11-18). Kannatanu poolt uurijale saadetud fotolt on selgesti äratuntav Katrin Raidur kui Iphone6 müügiks pakkunud isik ning kõrvutades www.soov.ee kuulutuses, kus telefoni pakuti müüa 400 euroga, müüja poolt avaldatud telefoninumbrit ja 13.05.
  4. a kinnipidamise protokollist ning 16.06.
  5. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvat, selgub, et Iphone6 müügiportaalis müügiks pakkunud isik on enda kontaktnumbrina avaldanud telefoninumbri 56 191
  6. See on 16.06.
  7. a protokolli kohaselt Katrin Raidurilt tema kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefonis Nokia olnud ZEN sim-kaardile vastav telefoninumber. Samuti avaldati nimetatud kuulutus IPaadressilt XXX, tasudes selle eest pangalingi kaudu, maksjaks oli J.R. (I kd, lk 79-80). Kannatanu ütlusi naisterahvale telefoni üleandmise ja Katrin Raiduri ütlusi telefoni politseipatrulli poolt hoiule võtmise kohta kinnitab 01.04.
  8. a koostatud vallasasja 18
(24)hoiulevõtmise protokoll (I kd, lk 71), mille kohaselt võttis patrull 01.04.
  1. a kell 21.55 hõbedase telefoni iPhone koos akulaadijaga hoiule, kuna telefoni pakuti müügiks ja oli alust arvata, et telefoni puhul on tegemist koopia, mitte originaaltootega. Asjaolu, et müügiks pakutud iPhone6 telefoni puhul ei olnud tõepoolest tegemist originaaltootega, on kinnitanud nii kannatanu kui ka süüdistatav Katrin Raidur. Samuti kinnitab seda kaudselt toimikus olev väljatrükk, millest nähtuvalt on originaaltooted, s.o iPhoned oluliselt kallimad, kui Katrin Raiduri poolt küsitud müügihind (I kd, lk 1). Lisaks on Klaar OÜ edastanud menetlejale vastuse ja ekspertiisi tulemuse (I kd, lk 83-85), kust nähtub, et 23.10.
  2. a vaadeldud (I kd, lk 72-78) telefoni puhul on tegemist koopiaga. Telefoni seerianumber on kopeeritud iPhone 6 Plus, 64GB, kuldselt mudelilt ja ei kuulu antud seadmele ning seega on tegemist võltsitud telefoniga. Ekspertiis teostati Apple artiklile SM252 tuginevalt, s.o iPhone Visual/Mechanical Inspection (VMI) Guide for iPhone 6, 6 Plus, 6s and 6s Plus. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et Katrin Raidur sai täpselt tuvastama ajal end kätte võltsitud iPhone6 hõbedast värvi mobiiltelefoni, mida hoidis enda käes kuni mitte hiljem kui 01.04.2015.a, kui ta pani kuulutusportaali www.soov.ee kuulutuse, milles pakkus antud iPhone kiire raha saamise ehk varalise kasu saamise eesmärgil müüa 400 euro eest. 01.04.
  3. a sai Katrin Raidur Tartus asuva kaubamaja parklas kokku telefoni osta soovinud isiku ehk kannatanu K.P.ga, kellele andis telefoni üle, kuid müügitehing jäi lõpetamata, kuivõrd K.P. avastas, et müügiks pakutav iPhone 6 ei ole originaaltoode, vaid võltsing, mille järel teavitas kannatanu politseid. Kohale tulnud patrull võttis telefoni Katrin Raiduri käest hoiule. iPhone kaubamärgi omanik Apple Inc esitas registreerimistaotluse 09.09.
  4. a ja registreeriti Eesti Vabariigis 06.05.
  5. a (I kd, lk 86). Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 8 lg 2 kohaselt hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Seega oli iPhone omanik Apple Inc. Katrin Raidurile etteheidetava tegevuse ajal registreeritud kaubamärk ja saanud registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ka õiguskaitse. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgiomanikul ehk siis käesoleval juhul Apple Inc.-l õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Nagu ei ole käesolevas asjas kahtlust, et Katrin Raiduri poolt müügiga pakutud iPhone 6 puhul oli tegemist võltsitud mobiiltelefoniga, ei ole asjas olevate tõendite pinnalt kahtlust ka selles, et nimetatud telefon oli oma välimuselt selline, et täidetud oli KaMS § 14 tingimus, s.t, et telefon oli välimuselt äravahetamiseni sarnane originaaltootega, omades nagu ka Katrin Raidur ise viitas „Apple kaubamärgile iseloomulikku hammustatud õuna ikooni“ (II kd, lk 129). Seega rikkus Katrin Raidur oma tegevusega KaMS § 14 sätestatut. Oma eeltoodud tegevusega, s.o võltsitud iPhone enda valduses hoidmisega ning mitte hiljem kui 01.04.
  6. a varalise kasu saamise eesmärgil avalikult müügiks pakkumisega www.soov.ee müügiportaalis ja hiljem selle K.P.ele üle andmise, s.o müümise katsega, milline jäi lõpule viimata, kuna K.P. avastas, et hoolimata sellest, et Katrin Raidur kinnitas talle, et tegemist on originaaltootega, ei ole telefon originaal, pani Katrin Raidur toime

§ 25

lg 1,2- 209 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk kelmuse katse ning

§ 227lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk võltskaubanduse. 19

(24)Kohtu hinnangul tegutses Katrin Raidur tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Katrin Raidur ise on selgitanud, kuidas ta sai aru, et telefoni puhul ei ole tegemist originaaliga, aga tal oli sellest ükskõik, kuna ta soovis kiiresti raha teenida. Samas on ta möönnud, et ta ei mõelnud sellel hetkel selgelt ega andnud endale aru, mida selline tegu endaga kaasa tuua võib. Vaidlust ei ole ka, et kuigi Katrin Raidur teadis, et telefon ei ole originaaltoode, kinnitas ta K.P.le, et tegemist on originaal iPhone 6 telefoniga. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 5

lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud 3- kuni 15-aastane vangistus.

§ 227

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 2-aastane vangistus.

§ 209

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud 1- kuni 5-aastane vangistust.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Kohus nõustub prokuröriga, et Katrin Raiduri puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid, kuid karistust kergendava asjaoluna esineb süü omaksvõtt, kuivõrd Katrin Raidur on peaaegu kogu menetluse vältel enda osa toimepandus tunnistanud. Süüdistatav Jaanus Raiduri puhul ei esine aga ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Jaanus Raidur ei ole end süüdi tunnistanud ega toimunu osas kahetsust avaldanud. Vastupidi, ta on kohtuliku uurimise ajal üritanud enda vastutust minimeerida ja jätta endast muljet, kui pahaaimamatust kannatanust, kellel tuttav või sõber palus ühe koti Tartusse toimetada, mille sisust tema midagi ei teadnud ega osanud ka kahtlustada, et kotis on narkootiline aine. Jaanus Raidurit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati mõisteti Jaanus Raidurile Eesti Vabariigis liitkaristus 12.08.2010. a otsusega: ta tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 344 lg 1, 345 lg 1 järgi ja mõisteti

§ 63

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 10.11.2009.

a määrusega moodustatud liitkaristusega, mõistes Jaanus Raidurile lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Harju Maakohtu 10.11.

  1. a otsusega tunnistati Jaanus Raiduri suhtes lubatavaks Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 09.04.
  2. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis, kvalifitseeriti süütegu

§ 200lg 2 p 6,7,8 järgi ja karistati teda 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

Seejärel liideti

§ 64

, 65 lg 1 alusel karistused, mõistes lõplikuks karistuseks Jaanus Raidurile 6 aastat 6 kuud vangistust. Üheks liidetavaks 10.11.

  1. a oli Jaanus Raidurile Tartu Maakohtu 12.09.
  2. a (määruses ekslikult märgitud 12.09.
  3. a) otsusega mõistetud karistus, mis mõisteti talle narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise eest isiku poolt, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. Tartu Maakohtu 01.08.
  4. a määrusega vabastati Jaanus Raidur antud karistusest tingimisi ennetähtaegselt, määrates katseajaks kuni 20.03.
  5. a. Seega pani Jaanus Raidur käesoleva kuriteo toime olukorras, kus talle kohaldatud katseaja lõppemisest ei olnud möödunud aastatki. Ka toimikusse kogutud dokumentidest, s.h Soome Vabariigis tehtud kohtuotsustest nähtuvalt jätkas Jaanus Raidur 20

(24)kuritegude toimepanemist, tõsi, küll mitte Eesti Vabariigis. Kohtu hinnangul iseloomustavad Soome Vabariigis tehtud otsustused Jaanus Raidurit ja tema suhtumist õiguskorda, näidates Eesti Vabariigis kohaldatud karistuste ja talle antud võimaluste taustal ilmekalt, et Jaanus Raidur ei ole varasematest karistustest ja talle antud võimalustest õigeid järeldusi teinud. Vastupidi, Jaanus Raidur on jätkanud kuritegelikku eluviisi, eirates sellega ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Seega arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, Jaanus Raiduri suhtumist toimepandusse ning õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohus seisukohal, et Jaanus Raidurit on tulen karistada natuke alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 7 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Jaanus Raiduri karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg, s.o aeg, kui ta oli ajutiselt Eesti Vabariigile käesoleva kriminaalasja menetlemiseks loovutatud (14.-21.09.

  1. a; 14.-29.12.
  2. a ja 17.05.-16.06.
  3. a) ning mõista Jaanus Raidurile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 10 kuud 5 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et Jaanus Raidur loovutati Eesti Vabariigile Soome Vabariigi poolt ajutiselt käesoleva süüdistuses menetlemiseks ning Helsingi
  4. astme kohtu 23.03.
  5. a otsuse nr 934 kohaselt tuleb ta Soome Vabariiki tagasi toimetada hiljemalt 16.06.
  6. a, tuleb Jaanus Raidurile karistuseks mõistetud 6 aasta 10 kuu 5 päeva vangistuse kandmist arvata alates hetkest, kui ta loovutatakse Eesti Vabariigile karistuse kandmiseks. Karistuse kandmise täitmise tagamiseks tuleb Jaanus Raidurile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Katrin Raiduril oli käesoleva kuriteo toimepanemise ajal kehtiv karistus narkootiliste ainetega seotud kuriteo toimepanemises. Samas tuleb arvestada, et ta on, nagu juba viidatud, peaaegu kogu menetluse ajal oma süüd talle etteheitetavate kuritegude toimepanemises tunnistanud ning kahetsust avaldanud. Käesolevaks ajaks on ta väidetavalt oma narkootilise aine tarvitamise harjumusest loobunud, tema ütluste kohaselt (19.10.
  7. a kahtlustatavana ülekuulamise protokoll; II kd, lk124-126) ei ole ta pärast 31.07.
  8. a narkootikume tarvitanud ning ei soovi rohkem seadust rikkuda. Ta soovib elada seaduskuulekalt ning kasvatada oma kahte alaealist last, kes oma ema vajavad. Samuti on ta käesolevaks ajaks omandanud kutse, läbinud praktika ning loodab omandatud kutsealal tööle saada. Eeltoodu alusel, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja Katrin Raiduri suhtumist toimepandusse, on kohus seisukohal, et hoolimata asjaolust, et Katrin Raidur pani käesolevalt talle etteheidetavad kuriteod toime talle varasema süüdimõistva otsusega mõistetud karistusandmete kustumise tähtaja jooksul, on võimalik teda karistada

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni miinimummääras. Samuti on võimalik teda

§ 209

lg 2 p 5 – 25 lg 1 ,2 järgi karistada alla sanktsiooni keskmise määra oleva karistusega, mõistes talle karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse.

§ 227

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest tuleb Katrin Raidurile mõista karistuseks 3 kuu pikkune vangistus.

§ 64

lg 1 alusel tuleb lugeda kergemad karistused osaliselt kaetuks raskemaga, mõistes Katrin Raidurile liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata Katrin Raiduri eelvangistuses viibitud aeg, s.o 13.05.

  1. a kuni 31.07.
  2. a (1 kuu 19 päeva) ja mõista Katrin Raidurile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse osaline või täielik reaalne täitmisele pööramine ei ole kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täitmiseks vajalik ega ka põhjendatud, mistõttu tuleb asjas esinevate asjaolude valguses anda Katrin Raidurile võimalus edasise seaduskuulekuse näitamiseks

§ 74alusel 3-aastase katseaja jooksul.

Katseaja jooksul tuleb Katrin Raiduril täita

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 21 alusel määratud kohustust mitte omada ja tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Antud kohustus on vajalik, et ennetada Katrin Raiduri tagasilangust ja narkootiliste/psühhotroopsete ainete uuesti tarvitama hakkamist. 21

(24)Kuivõrd kohus on lugenud süüdistatavate poolt, s.h Jaanus Raiduri poolt

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tõendatuks ning mõistnud süüdistatavatele eeltoodud karistused, puudub alus Jaanus Raiduri kaitsja Birgit Sisaski taotluse rahuldamiseks ning Jaanus Raidurile süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna ei esine SKHS § 5 sätestatud aluseid. IV Tsiviilhagi ja asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid: Kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada J.M.le pakendis nr 1JMKP asuv mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga XXX koos selles oleva sim-kaardiga ja Katrin Raidurile pakendis nr 5KRKP asuv mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga XXX, milles Zen simkaart nr XXX. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada järgmised asitõendid: • pakendis nr Telefon-1 asuv mobiiltelefon ja pakendis nr Laadija-1 asuv laadija; • pakendis nr 3KRKP asuv minigrip kilekott; • pakendis nr 6KRKP asuvad kotid (must prügikott, punane kott „Rimi“, punane kilekott „Sportland“ ja valge kilekott „Maxima“; • pakendis nr 6KRKP-1 asuv musta värvi kilekott, milles musta värvi kilekott; • pakendis nr 6KRKP-2 asuv kilekott kirjega „Säästumarket“; • pakendis nr 6KRKP-3 asuv valge kilekott „Favora“; • pakendis nr 6KRKP-4 asuvad kaks läbipaistvat kilekotti neis olevate väiksemate pakenditega; • pakendis nr 6KRKP-5 asuvad 22 kilekotti koos neis olevate väiksemate pakenditega; • pakendis nr 1KRLO asuv minigrip kilekott; • pakendis nr 3KRLO asuvad 7 minigrip kilekotti (koos ainetega). Samuti tuleb kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada EKEI keemiaosakonnas hoiul olev narkootiline aine, mis oli pakendites nr 6KRKP–1, 6KRKP–2, 6KRKP–3, 6KRKP–4, 6KRKP–5. Pakendis nr 1KRLO olnud roosa pulber hävis ekspertiisi käigus, s.t kasutati ära analüüside tegemisel. V Seisukoht taotluse osas algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Kaitsja hinnangul tuleks KrMS § 199, 200 ja 274 tunnistada põhiseadusvastaseks osas, milles need ei võimalda kriminaalmenetluse alustamata jätmist või selle lõpetamist olukorras, kus narkootilise aine valdamise ajal kantakse aine keelatud ainete nimekirja, s.o sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisasse 1, välistades isiku õiguspärase käitumise võimaluse. Kaitsja taotluse lahendamisel juhindub kohus Riigikohtu juhendmaterjalis märgitust. Riigikohtu juhendmaterjali kohaselt on asjassepuutuvuse peamiseks kriteeriumiks vaidlusaluse normi otsustavus asja lahenduskäigu määramisel. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral. Säte peab mõjutama resolutsiooni sisu. Kõik asjas kohaldatavad normid ei mõjuta asja resolutsiooni sisu. Põhiseaduslikkuse järelevalve saab üldjuhul olla õigustatud vaid sellise normi 22

(24)puhul, mille põhiseadusvastasuse korral peaks resolutsioon olema teistsugune kui selle põhiseaduspärasuse korral. Kui norm ei ole otsustava tähtsusega, tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. 8 Kaitsja viitas küll, et kui Jaanus Raidur oleks teadnud, mis kotis oli, ei olnud aine omandamine tema poolt 2014. a detsembri esimeses pooles karistatav. Oluline on, et sellises hüpoteetilises olukorras ei olnud Jaanus Raiduril võimalus seaduspäraseks käitumiseks, kuna juba nimekirja kantud narkootilise aine valdamise fakt on karistatav, rääkimata veel äraviskamisest või muust taolisest. Esiteks märgib kohus, et asjas on tõendatud, et Jaanus Raidur omandas narkootilise aine ajal, millal see oli juba sotsiaalministri määruse lisasse kantud, s.t ajal, kui aine oli juba keelatud. Lisaks sellele märgib kohus, et asjas ei ole ühtegi reaalset viidet peale kaitsja püstitatud hüpoteetilise väite sellele, et Jaanus Raidur oleks soovinud illegaalset ainet politseile üle anda, kuid ei teinud seda vaid võimaliku karistuse kartuses. Vastupidiselt kaitsja hüpoteetilisele väitele on asjas tõendatud, et Jaanus Raidur omandas aine, kui see oli juba määruse lisasse kantud ning selle asemel, et üritada sellest kuidagi vabaneda, organiseeris aktiivselt selle jõudmist Katrin Raiduri kätte, kelle käest oleks see pidanud jõudma uuesti temani. Peale selle märgib kohus, kuigi on tõendatud, et Jaanus Raidur ei tahtnud ainest vabaneda, ei ole Jaanus Raidur ka kohtuliku uurimise ajal ise tõstatanud kordagi küsimust ega väitnud, et kui ta oleks saanud koti võimalikust sisust teada (mida ta tegelikkusest teadis kogu aeg, sest kott kuulus ju talle), oleks ta tahtnud sellest vabaneda, selle korrakaitseorganitele üle anda, aga ei teinud seda, kuna kartis selle sammu võimalikke tagajärgi. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et kaitsja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest isegi kui seaduses oleks sätestatud otsesõnu võimalus keelatud aine üleandmiseks, ei ole asjas ühtegi viidet sellele, et Jaanus Raidur tahe oleks vastava regulatsiooni olemasolul olnud suutanud keelatud aine üleandmisele. Menetluskulud: Jaanus Raidur: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 1075 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 252+598.50, s.o 850.50 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 24+24+144.48+144+96+1488, s.o 1920.48 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel hüvitatud sõidukulud 35 eurot. Seega menetluskulu kokku 3880.98 eurot. Kohus paneb menetluskulud Jaanus Raiduri kanda KrMS § 180 alusel 3000 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Katrin Raidur: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 1075 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 35+420+598.50+15, s.o 1068.50 eurot; 8 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine http://www.nc.ee/vfs/1994/kolk_psjv_algatamine_kohtutes.pdf 23
(24)I ja II astme kohtutes. Arvutivõrgus: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 48+72+96+48+48+96+24+24+72+48+336+528, s.o 1440 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel hüvitatud sõidukulud 35.77 eurot. Seega menetluskulu kokku 3619.27 eurot. Kohus paneb menetluskulud Katrin Raiduri kanda KrMS § 180 alusel 1800 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtunik Madis Kägu Rahvakohtunik Anneli Int Rahvakohtunik Piret Sarv 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.