← Eesti

2-15-18010/41

Obsah (6)§ 108§ 99§ 101§ 96§ 97§ 100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 108). 3.7.

Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3.

  2. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta MT ja MT kanda võrdsetes osades.
  3. Apellatsiooniastmes kantud MV menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud MV menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 480 eurot.
  4. Välja mõista MT-lt MV kasuks menetluskulud 240 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  5. Välja mõista MT-lt MV kasuks menetluskulud 240 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  6. 30.11.2015 esitasid MT (hageja I) ja MT (hageja II) maakohtule MV (kostja) vastu hagi (täpsustatud 27.04.2016). Hagejad palusid välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks elatise alates 01.11.2015 292,40 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 0,68 korda kuupalga alamäärast, ja tagasiulatuvalt mõlemale hageja kasuks kokku 1368,83 eurot.
  7. Kostja ei tasu hagejatele elatist seaduses sätestatud ulatuses ega viisil, elatise laekumine on harv ja ebaregulaarne. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist ka muul viisil ega osale laste kasvatamisel. Hagejate vanemad ei ela koos. Hagejad elavad 2

(11)isaga. Ühe lapse vajalik kulu on 690,03 eurot kuus: eluase (eluaseme laen, intress, laenukindlustus, korteriomandi kindlustus ja kommunaalmakseted) 181,51 eurot, toit 79,99 eurot, transport 47,57 eurot, side 21,46 eurot, tervishoid 10,17 eurot, hügieenitarbed 17,70 eurot, koolikohustus (lasteaed) 132,06 eurot, riided ja jalanõud 69,60 eurot ja muud üritused 129,97 eurot. Kostja vastuväited
  1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  2. Alates vanemate lahkuminekust augustis 2014 on kostja laste ülalpidamises osalenud selliselt, et ostnud lastele asju ja kandnud raha laste isa pangaarvele. Isa ei ole kunagi öelnud, et selline ülalpidamisviis talle ei sobi. Kostja on püüdnud korduvalt sellest rääkida. Harju Maakohtu 09.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13268 kinnitatud suhtlemiskorra kohaselt viibivad lapsed emaga kaks nädalavahetust (reedest pühapäeva õhtuni) kuus, samuti iga kolmapäeva õhtupooliku, kaks nädalat ema puhkuse ajal, ema sünnipäeva, emadepäeval, jõulud (või uusaasta), laste sünnipäevad ja üle aasta jaanipäeva. Seega aasta jooksul on lapsed emaga ca 120 päeva, mil ema peab lapsi täielikult üleval, ostab neile asju ja organiseerib laste vanusele sobivat tegevust. Kostja osaleb seega aktiivselt laste kasvatamises. Ülalpidamiskulude suurus on üle paisutatud. Endises üürikorteris olid kulud väiksemad ja kui isa soovis laste elu parandada ning ostis laenuga korteriomandi, siis tulnuks tal see otsus teise vanemaga läbi arutada ja arvestada ka laste ema võimalustega. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
  3. Harju Maakohus 30.06.2016 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mõistis välja kostjalt igakuise elatis hagejale I tema ülalpidamiseks alates 30.11.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.11.2026 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni 31.12.2015 195 eurot kuus; käesoleval hetkel 215 eurot kuus), ja igakuine elatise hagejale II tema ülalpidamiseks alates 30.11.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni 03.09.2028 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni 31.12.2015 195 eurot kuus; käesoleval hetkel 215 eurot kuus), otsustas, et TT-l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks ja elatis tuleb tasuda TT arveldusarvele ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  4. Pärast ema ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramist on ema lastele ostnud riideid selleks, et laste viibimisel tema juures oleks lastel ka vahetusriided (tl 63-64). Laste isa on kohtuistungil omaks võtnud, et on laste seljas näinud võõraid riideid, mida tema ei ole ostnud. Lastele riiete ostmine kasutatud riiete poest on tavapärane, sest lapsed kasvavad kiiresti ja nad ei jõua neile ostetud riideid ära kanda. Harju Maakohtu 09.10.2015 määrusega kinnitatud suhtlemiskorra kohaselt viibivad lapsed emaga aastas ca 109 päeva, mil ema teeb lastele kulutusi riiete, jalanõude, toidu ja mänguasjade ostmiseks. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ema 10.12.2015 teinud sisseoste Juku lastekaupades ja pühapäevasel päeval novembris külastanud Eesti Loodusmuuseumi. Antud juhul ema tasus elatist ja laste isa rohkem elatist ei nõudnud, muid kokkuleppeid vanemate vahel ei olnud. Pärast hagiavalduse esitamist on kostja hagejate andmetel tasunud ajavahemikul 30.11.2015 kuni 20.01.2016 laste ülalpidamiseks 730 eurot. Kostja on tõendanud, et aasta enne elatisehagi kohtule esitamist on ta osalenud oma laste kasvatamises ja ülalpidamises. Hagi elatise nõudes tagasiulatuvalt

§ 108kohaselt tuleb jätta rahuldamata. 3

(11)7. Laste eluasemekulud, kulud vaba aja sisustamisele ja koolikohustuse täitmiseks ning muud vältimatud püsikulud on ülepaisutatud (

§ 99). Väiksemad saaksid olla ka laste transpordikulud.

Isa lastega elas Tallinnas üürikorteris ja hagis nimetas lapse eluaseme kulutuseks 148 eurot kuus. Seejärel isa ostis isikliku korteriomandi ja lapse eluaseme kulu kuus tõusis 33 euro võrra, milles sisaldub pangalaenu osa, laenukindlustus jne. Elukoht üürikorteris oli märksa odavam. Kohus toetab Riigikohtu seisukohta (3-2-1-69-13), et miinimummääras elatis katab eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud.

  1. Kohus ei arvesta poolte tõenditena esitatud toidupoe, tankla ja apteegikauba erinevaid tšekke, sest neist ei nähtu, kes on tšekkidel loetletud toidu või muu kauba ostnud ning kes on seda tarbinud. Laps kooliminekul sööb lõunat argipäeviti koolis ja üldteada on asjaolu, et algkoolis on toit tasuta, see kompenseeritakse riigi poolt. Kohus arvestab tõenditena esitatud arvetega kommunaalkulude ja laste hobide kohta ja pangakonto väljavõtetega. Ei saa nõustuda hagejate esindaja seisukohaga, et lastel on kaks kodu, seepärast tuleb kanda ka teise kodu kulusid ja üle 100 km vahemaa tõttu tekibki suur transpordikulu. Lapsel on tavapäraselt üks kodu, olenevalt paika pandud suhtlemiskorrast vanematega tuleb teise koduna kõne alla teise vanema kodu. Teiseks koduks ei ole vanavanemate kodu ja sinna sõidetakse vastavalt majanduslikele võimalustele. Kasutada saab ka ühistransporti.
  2. Laste ema igakuine keskmine töötasu palgatõendi kohaselt on 1273 eurot (tl 59). Laste isa TT töötasu on teadmata, palgatõendit esitatud ei ole. Eelduslikult katab seaduses sätestatud minimaalse suurusega elatis kõik lapse esmavajadused. Antud juhul on põhjendatud täiendavad kulud laste huvitegevustele ning ka last arendavatele mängudele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  3. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad mõista välja kostjalt igakuise elatise ulatuses, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o elatise alates 30.11.2015 mõlemale hagejale 265,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 0,68-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuus lapse kohta, ja tagasiulatuva elatise hagejatele summas 1368,83 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  4. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et hagejad on suurendanud nõuet, sest hageja seaduslik esindaja on ostnud korteri. Hagejad üksnes täpsustasid nõude arvutust. Isa kannab ise suurema osa eluasemekuludest. Asjakohane ei ole maakohtu eeldus, nagu oleks üürikorteris hagejatel odavam elada. Üürituru keskmine hind on 475 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalteenuste tasud (kaebuse lisa 67). Eluasemelaenuga seotud kulud on hagejad arvesse võtnud niivõrd, kuivõrd need on võrdsed kuludega, mis olid üürikorteris. Elukoha vahetus tekitaks tarbetut stressi ja ebamugavust. Leides, et eluasemekulud on ülepaisutatud, oleks maakohus pidanud tuvastama hagejate mõistlikud kulud eluasemele. Maakohus on teinud eelduslikke järeldusi ja jätnud oma seisukohad põhjendamata. Ühele lapsele jääb korteris eluruumi keskmiselt 20 m2, mis arvestab laste õigusi ja vajadusi (LaKS § 4, määrus „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“, ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 27, Euroopa sotsiaalharta art 31, põhiseaduse § 11). 4

(11)
  1. Maakohus on jõudnud ekslikule järeldusele, et kostja on osalenud laste ülalpidamises. Kostja ei ela lastega koos ega osale laste kasvatamises. Kostja ei teosta faktiliselt hooldusõigust, vaid üksnes suhtlusõigust. Isa ja kostja vahel puudub kokkulepe ülalpidamise andmiseks muul viisil kui raha perioodiline maksmine. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas jõudis järelduseni, et isa ei ole rohkem elatist nõudnud. See ei anna alust jätta elatist tagasiulatuvalt välja mõistmata. Maakohus on jätnud tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmise otsuse resolutsioonis reguleerimata. Kaks kulurida kostja pangakonto väljavõttel ei tõenda osalemist laste ülalpidamisel ega asjaolu, et need kulutused on seotud hagejatega. Hagejad veedavad kostjaga aastas 1/6 ajast. Ekslik on maakohtu seisukoht, et ema peab lapsi sel ajal täielikult ülal. Vahetusriiete hankimist ja meelelahutust ei saa lugeda täielikuks ülalpidamiseks. Kostjaga suhtlemise ajal hagejate kulud oluliselt ei vähene.
  2. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohti, mille kohaselt kulud on ülepaisutatud. On ilmselge, et hagejad tarbivad toidupoe- ja apteegikaupa ja neil on kulud transpordile. Asjakohatu on maakohtu hinnang, et laps sööb kooliminekul lõunat koolis. Kumbki hagejatest ei käi veel koolis. Maakodu on hagejate päriskodu, linnakodu on hagejatel üksnes põhjusel, et isa leidis sobiva töö Tallinnas. Isa töötasu on 1400 eurot kuus (bruto).
  3. Hagejateni ei jõudnud kostja vastuväited, mida maakohus lubas kostjal esitada eluaseme kohta hiljemalt 07.05.2016, ning hagejad ei ole saanud oma õigusi selles osas kaitsta.
  4. Menetluskulude jätmine hagejate kanda on ebaõiglane ja ebamõistlik, sest hagejad on alaealised lapsed. Vastustaja seisukoht
  5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, küll aga tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi täpsustada osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ning resolutsiooni.
  7. Apellatsioonkaebuses on hagejad vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude

§ 108

järgi elatise maksmata jätmise eest kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, igakuise elatise nõude

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumelatist ületavas määras ja menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi ainult apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas. 19.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vastavalt

§ 99

lg-tele 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamisvajaduse kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki 5

(11)eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 20. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on kohustatud

§ 96

ja § 97 p 1 järgi hagejaid ülal pidama ja apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud seda, et kostja ei ole seda hagejate nõutud ulatuses teinud. Poolte vahel oli vaidlus elatise suuruse osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus õigesti tuvastanud apellantide ülalpidamise katteks tehtavate vajaliku rahaliste kulutuse suurust. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13; 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

  1. Kolleegium nõustub kaebuse väidetega, et maakohtu järeldused hagejate eluasemevajaduse katteks kuluva osas on vastuolulised. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 tehtud otsuses selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Maakohus on vastavast Riigikohtu praktikast lähtudes õigesti otsuses esile toonud, mida hagejate eluasemevajaduse katteks kuluva ja mõistlike eluasemekulude tuvastamisel arvestada. Maakohus on rõhutanud, et üldjuhul saab selliste kulutustena arvestada kulusid kommunaalteenustele, elektrienergiale, telefonile, internetile ja muule sarnasele, kuid pole tuvastanud otsuses nende kulude suurust. Maakohus on möönnud, et eelduslikult katab miinimumelatis ka laste eluasemekulud, jättes otsuses põhjendamata, millistele asjaoludele tuginedes ta käesolevas vaidluses sellisele järeldusele jõudis. Maakohus ei ole pooltega arutatud, milline võiks olla laste kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud lähtuda eelduslikest eluasemekuludest juhul, kui poolte vahel on vaidlus eluasemekulude suuruse üle. Eeltoodu tõttu tuvastab kolleegium hagejate eluasemekulude vajaliku suuruse.
  2. Hagejate poolt esitatu kohaselt on ühe hageja kulud eluasemele 181,51 eurot kuus. Hagejate esindaja selgitas (I kd, tl 154), et arvestus on tehtud viisil, kus kõik kulud korterile on jagatud kolmega, kuna eluruumi kasutavad hagejad ja nende seaduslik 6

(11)esindaja. Ühe kuu kulud eluasemevajaduse rahuldamiseks on järgnevad: laen 172,43 eurot, intress 148,83 eurot, laenukindlustus 23 eurot, korterikindlustus 8,91 eurot, kommunaalkulud 177,78 eurot ja elekter 13,59 eurot. Kokku 554,54 eurot, mis jagades 3-ga on 181,51 eurot.
  1. Kolleegium leiab, et eluruumi kasutuseelise väärtust ei saa tuvastada korteriomandi ostmiseks võetud laenu igakuiste laenu-, intressi-, ja laenukindlustusmaksete suurusest lähtudes. Korteri omandamine võib küll parandada apellantide elujärge, kuid sellega ei saa tekitada teisele vanemale kohustust tasuda suuremat elatist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 tehtud otsuses selgitanud, et eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust. Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.
  2. Apellandid on lisanud apellatsioonkaebusele kinnisvaraportaalides avaldatud Mustamäe piirkonna üürikuulutused, mille kohaselt on apellantide eluruumiga sarnase korteri keskmiseks üüri suuruseks 475 eurot kuus (II kd, tl 19-20). Kolleegiumi arvates ainuüksi üüripakkumistest ei saa tuvastada piirkonna keskmist üürihinda, kuna üürilepingute sõlmimisel toimuvad poolte vahel läbirääkimised ja pikaajalised üürilepingud võivad olla sõlmitud oluliselt madalama üüriga, kui on toodud kuulutuses. Eeltoodut kinnitab ka see, et samas piirkonnas samaväärse korteri kasutamise eest on eelnevalt hagejate isa maksnud üüri 300 eurot kuus (I kd, tl 8). Kolleegiumi arvates saab eelnevalt (01.04.2015) sõlmitud üürilepingus toodud üüri 300 eurot lugeda Mustamäe piirkonnas 3-toalise korteri keskmiseks üüriks. Hagejad on esile toonud, et ostetud korter on 3-toaline, suurusega ca 60 m2 ja hagejad on arvestanud, et igale korteris elavale isikule on vajalik ca 20 m
  3. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Arvestades hagejate vanust ja seda, et nad on ühest soost, siis piisab hagejate eluruumivajaduse normaalseks rahuldamiseks sellest, et nende kasutuses on üks tuba ja samuti kasutavad nad ühist elutuba ja abiruume. Eeltoodu järgi tuleb lugeda kasutuseelise väärtusest ¼ kummalegi hagejale langevaks ja ½ hagejate seaduslikule esindajale. Seega on kummagi hageja eluruumi kasutuseelise väärtuse suuruseks 75 eurot. See summa ei sisalda kommunaalteenuste kulusid, mida kolleegium käsitleb järgnevalt.
  4. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses määranud, milline summa kommunaalteenuste eest tasutavast on arvestatav laste vajaduste katteks. Hagejad on maakohtu menetluses esile toonud, et kommunaalkulude suurus on keskmiselt 172,43 eurot kuus (I kd, tl 154). Kostja tunnistas vastuses hagile kommunaalkulusid 55 euro ulatuses. Apellatsioonkaebusele lisatud XXX KÜ
  5. aasta jaanuarikuu arve järgi kuulus tasumisele 177 eurot ja
  6. aasta märtsikuu eest 152,04 eurot. Kolleegiumi arvates 7
(11)ei saa jaanuari ja märtsi arvete järgi tasumisele kuuluvat pidada aasta keskmiseks kommunaalkulude summaks, kuna nende kuude kulu on kõrgete küttekulude tõttu suurem. Arvetest nähtuvalt tuli jaanuaris tasuda kütte eest 75,88 eurot ja märtsis 77,70 eurot. Arvestades, et küttekulusid tuleb tasuda keskmiselt seitsmel kuul aastas ja maksimummääras üksnes talvekuudel, siis kommunaalkulude keskmiseks suuruseks loeb ringkonnakohus 120 eurot kuus, mis tuleb jagada kasutajate arvuga
(3). Seega ühele inimesele jääv osa on 40 eurot. Lisaks kuulub arvestamisele elektrikulu, mis hagejate arvestuste järgi on ühe hageja kohta 4,50 eurot (I kd, tl 154). Elektrikulule kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
  1. Hagejad on esile toonud, et ühe hageja toidukulu on 79,99 eurot kuus, mis ei sisalda lasteaiale makstavat tasu toitlustamise eest. Kostja vaidles kulule vastu ja leidis, et piisav on 50 eurot kuus, kuna ökonoomselt majandades on võimalik kulutada kodus söögivalmistamisele väiksem summa. Kolleegium loeb põhjendatud kuluks toidule hagejate väidetud ca 80 eurot kuus ühe hageja kohta. Tegemist on kasvueas lastega, kes vajavad täisväärtuslikku ja kvaliteetset toitu. Lisaks lasteaia toidule vajavad nad ka äripäevadel kodus hommiku- ja õhtueinet. MT läks pärast maakohtu poolt vaidluse lahendamist septembris 2016 kooli, mistõttu suurenesid ka tema kodused toidukulud.
  2. Hagejate väidetel on ühe hageja transpordikulu kuus 47,57 eurot. Eeltoodud kulu osas leiab kolleegium, et see on ilmselt ebamõistlikult suur. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et lastel on üks kodu ja vanavanemate elukohta pole alust käsitleda teise koduna. Tallinna linnas, kus hagejad alaliselt elavad, on ühistransport tasuta, mistõttu saab hagejate isa vajalikud sõidud hagejatega teha tasuta. Vanavanemate külastamine, kes elavad ca 100 km kaugusel, on hagejatele kindlasti vajalik ning kasulik, kuid selleks igakuiselt 47,57 euro kulutamine on ilmselgelt ebamõistlik. Selleks, et kord kuus vanavanemaid külastada on piisav kulu 10 eurot kuus.
  3. Sidekulude osas leidsid hagejad, et kuluks on ühe hageja kohta 21,46 eurot. Sideteenusena on esile toodud Starmani TV, internet, lauatelefon, Tele2 (internetipulk) ja Elisa telefon. Hagejad on selgitanud, et neil ei ole mobiiltelefoni ja hagejate vanust arvestades, ei ole neil kolleegiumi arvates vajalik võrdselt täiskasvanuga kasutada internetti. Eeltoodu tõttu saab põhjendatud sidekuluks lugeda ühele hagejale 5 eurot.
  4. Kulutused tervishoiule on hagejate arvamuse kohaselt 10,17 eurot kuus ja hügieenitarvetele 17,70 eurot kuus. Hagejad ei ole esile toonud, et nende vajadused meditsiiniteenusele oleksid suuremad sellises vanuses laste tavapärastest vajadustest. Arvestades hagejate vanust, leiab kolleegium, et tavapäraselt on piisav tervishoiule ja hügieenile kulutada 10 eurot kuus lapse kohta.
  5. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et lisaks eluasemekuludele on ka kulud vaba aja sisustamiseks ja koolikohustuse täitmiseks ülepaisutatud, kuid jättis oma sellekohased järeldused otsuses põhjendamata. Hagejate väidete kohaselt kulub koolikohustuse täitmiseks kahele hagejale kokku kuus 175,32 eurot (lasteaiatasu). Tallinna Lasteaed XXX 02.11.2015 arvete (I kd, tl 14-15) järgi oli kummagi lapse lasteaiatasu 76,54 eurot kuus (arvestusega 22 päeva eest). 01.12.2015 arve järgi tuli tasuda 21 päeva eest 74,94 eurot (I kd, tl 140). Apellatsioonkaebusele lisatud aprilli 2016 arvete järgi on lasteaiatasu 22 päeva eest 87,66 eurot (II kd, 26-27). Seega on lasteaiatasu suurus alates
  6. aastast tõusnud. Kolleegium loeb ühele lapsele vajalikus lasteaiakuluks 85 8
(11)eurot kuus, kuna keskmine päevade arv lasteaias on ühes kuus 21 päeva. Apellatsioonkaebusele lisatud hagejate isa poolt 04.09.2016 Tallinna XXX sõlmitud lepingust tuleneb, et hageja MT, kes läks 01.09.2016 esimesse klassi, eest tuleb tasuda pikapäevarühma tasu 73,37 eurot kuus (II kd, tl 57), kuid lasteaiatasu pärast MT kooliminekut hagejate isal tasuda ei tule. Trennikulude osas on hagejad tõendanud ühe kuu kulusid J OÜ 64,80 eurot (I kd, 16) ja MTÜ-le K 24 eurot. Nimetatud kuludest ühe hageja osa on 44 eurot.
  1. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et ühe lapse igakuised kulud on riietele ja jalanõudele 69,60 eurot kuus. Kolleegium nõustub maakohtu tõdemusega, et sellises vanuses laste puhul kasutatud riiete ostmises ei ole midagi tavatut ega taunitavat. Hagejate poolt esitatud kuludokumentidest ei saa järeldada, et hagejate poolt väidetud raha on ka tegelikult kulutatud. Kolleegium peab mõistlikuks kostja poolt väidetud kulu ühele lapsele 40 eurot kuus.
  2. Õige on see, et laste kasvatamisel tekib ka muid kulutusi. Nii tuleb kanda kulusid kultuurilisele meelelahutusele, sünnipäevadel käimisele ja muule taolisele. Hagejate väidete kohaselt on sellised kulud 129,27 eurot lapse kohta. Kostja on nõustunud, et sellised kulud võivad olla lapse kohta 20 eurot kuu. Kolleegium leiab, et hagejate poolt väidetu on ilmselt ülepaisutatud. Hagejate vanust arvestades on kultuuriliseks meelelahutuseks (teater, kino), sünnipäevade külastamiseks, kasvatajatele kinkideks jm taolise jaoks 30 eurot kuus piisav.
  3. Eeltoodut kokku võttes kulub ühe hageja tavapäraste eluvajaduste rahuldamiseks 423,50 eurot kuus. Hagejate väited 690,03 euro suuruse igakuise kulu kohta on ilmselgelt ülepaisutatud. Lisaks märgib kolleegium, et toidu ja riiete ostmiseks kuluva puhul on kostja väitnud, et ta on panustanud laste vajaduste rahuldamisse. Vastavalt suhtlemiskorrale on hagejad kostjaga ca 1/6 aastast ja sellel ajal tuleb kostjal teha kulutusi laste toidule. Laste riiete osas on hagejate isa 27.04.2016 kohtuistungil möönnud, et ta on näinud lastel seljas „võõraid“ riided, mida tema pole ostnud (I kd, tl 172).
  4. Hagejad on esile toonud, et kostja peaks nende ülalpidamiskuludest kandma poole. Kolleegium leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt üks vanematest peaks ja oleks võimeline panustama hagejate ülalpidamisse enam kui teine vanem. Maakohtu otsuse kohaselt on kostja igakuine töötasu 1273 eurot (bruto) ja ringkonnakohtule esitatud tõendi järgi on hagejate isa töötasu 1400 eurot (bruto). Seega on ka vanemate varaline võimekus sarnane.
  5. Arvestades eelnevalt ringkonnakohtu poolt tuvastatud hagejate tavapäraste vajaduste katteks tehtavate kulutuse suurust, on ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisav kostjalt välja mõista

§ 101lg-s 1 sätestatud elatis.

Sellises määras on maakohus kostjalt hagejate kasuks elatise välja mõistnud. 36. Maakohtu otsuse põhjendustest on selge, et maakohus on jätnud elatise tagasiulatuva nõude (

§ 108) rahuldamata, kuid otsuse resolutsiooni jätnud selle märkimata. Ts

MS § 442 lg 5 järgi tuleb kohtuotsuse resolutsioonis lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Maakohtu resolutsioon on seega eeltoodud normiga vastuolus. Ringkonnakohtul on võimalik viidatud ebaoluline menetlusnormi rikkumine kõrvaldada ja kohtuotsuse resolutsiooni täiendada. 9

(11)37. Kolleegium leiab, et maakohus on tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on tuvastanud, et hagejate seaduslik esindaja ei ole enne hagiavalduse esitamist kostjalt elatist nõudnud. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt kostjalt on enne hagi esitamist hagejatele elatist nõutud. Arvestades, et kostja on suhtlemiskorra raames hagejate eest hoolitsenud ja osalenud hagejate kasvatamises, kostja on ostnud hagejatele rõivaid, on teinud hagejatega koos viibimise ajal vajalikke kulutusi hagejate esmavajaduste rahuldamiseks ja maksnud perioodil 30.10.2014 kuni 29.11.2015 hagejate ülalpidamiseks 3275 eurot ning hagejad ei ole kostjalt enne hagiavalduse esitamist elatist nõudnud, on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagejate isa ja kostja vahel oli enne elatishagi esitamist kokkulepe ülalpidamise andmise kohta viisil ja ulatuses, nagu see tegelikult toimus. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kolleegium märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-3516 selgitanud, et

§ 108

mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (p 19). Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (p 20). Arvestades seda, et kostja on olulises määras ülalpidamise andmise kohustust täitnud ja hagejad ei ole enne hagi esitamist suuremas määras ülalpidamist nõudnud, siis

§ 108

järgi elatise väljamõistmine ei täidaks kolleegiumi arvates laste ülalpidamise eesmärki ja kostja sissetulekut ning kohustust tasuda igakuiselt elatist arvestades paneks kostja materiaalselt raskesse olukorda.

  1. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt hagejad ei saanud avaldada arvamust kostja vastuväidete kohta pärast kohtuistungit, on ekslik. Kostja ei esitanud pärast 27.04.2016 kohtuistungi toimumist menetlusdokumente.
  2. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja on põhjendatult jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Asjaolu, et menetluskulude jätmine menetlusosalise enda kanda oleks menetlusosalise jaoks ebamõistlikult koormav või ebaõiglane, ei anna käesolevas menetluses alust kohustada teist menetlusosalist menetluskulusid hüvitama.
  3. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätta võrdsetes osades hagejate kanda.
  4. Kostja (vastustaja) 20.01.2017 esitatud taotluse kohaselt on ta apellatsioonimenetluse kulud 480 eurot. Kostja esindaja on apellatsioonimenetluses toimingute tegemiseks kulutanud 5 tundi, millest apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi, vastuse koostamine 4 tundi ja apellantide tõendite esitamise taotlusele vastamine 0,5 tundi. Kostja esindaja tunni hind on 96 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohuslane. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja 10

(11)põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja Kaie Mandel. Kolleegium leiab, et taotluses toodud ajakulu on põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitseks. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja esitatud menetlusdokumentide sisu, on lepingulisele esindajale makstav tasu 480 eurot vastavuses tehtud tööga. Kostja esindaja tunnitasu määr 96 eurot, mis sisaldab käibemaksu, on vastavuses ostutatud teenusega ja õigusabiturul tavapärase suurusega. TsMS § 177 lg 2 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.