Väärteoasi nr.4-16-4918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 27.09.2016.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 09.06.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2302,16,007199 Anne Nurga (Nurk) karistamises LS § 221 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Anne Nurk, isikukood 46901300305, Elukoht: XXXX Töökoht: XXXX Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik Anne Nurk *kohtuväline menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse- esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.06.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,16,007199 muutmata ja Anne Nurga (Nurk) kaebus rahuldamata Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus, olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus Anne Nurka karistati liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot selle eest, et tema 19.05.2016.a kell 16.42 Tallinnas Pärnu mnt ja Viljandi mnt ristmikul, liikudes Kalmistu tee suunas, juhtis mootorsõidukit, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne ristmikku. Oma tegevusega rikkus Anne Nurk otsuse kohaselt LS § 58 lg 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses Anne Nurk palub lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 alusel või alternatiivina lõpetada menetlus menetlusnormide rikkumise tõttu või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtule esitatud kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Menetlusaluse isiku filmimine politseisõidukis ei olnud lubatav, kuna see toimus salaja. KrMS § 150 lg 1 tulenevalt võib uurimis-või muu menetlustoimingu või selle tervikliku osa filmida või heli-või videosalvestada. Sellest peab tunnistajale või menetlusosalisele teatama enne uurimisvõi muu menetlustoimingu algust. KorS § 34 lg 3 sätestab, et korrakaitseorgan on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil eelnevalt teavitama. Käesoleval juhul salongis videovalve teavitus puudus. Kleebise paigaldamine politseiauto välisküljele ei vasta korrakaitseseaduses sätestatud nõudele, sellel olev tekst „videovalve“ oli suunatud avalikkusele väljapoole ja ei edasta infot, et autos sees toimub filmimine. Samuti ei olnud menetlusalusele isikule see kleebis nähtav. Videol peaks olema näha kõik menetluses olevad isikud, käesolevas menetluses ei olnud nähtav protokolli vormistav ametnik, kes istus seljaga menetlusaluse isiku poole. Lisaks on isiku salaja filmimine õigusvastane ka põhiseadusest ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt. Kaebuses leitakse, et esimeseks menetlustoiminguks oli hiljemalt tema politseiautosse istumine ja tema filmimisega alustamine, millest oleks tulnud teda koheselt teavitada ja teatada tema õigused ja kohustused. Tema puhul alustati väärteomenetlust ja tehti esmane menetlustoiming ilma talle õigusi ja kohustusi tutvustamata. Käesoleval juhul on jäetud arvestamata LS § 7 lg 1 p 3 teine võimalik tingimus, et peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Peatumine oleks ohustanud teisi liiklejaid. Kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata ja vastuolus VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatuga. Otsuses puuduvad põhjendused vastulausele. Lisaks väärteoprotokollis kui ka otsuses puudub süüteokoosseisu kirjeldus, selgusetuks jääb, milles seisnes liikluse ohustamine, puudub selgitus kui ka põhjendus. Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust, kuid ristmikule sõites oli menetlusalune isik veendunud, et vilkus roheline tuli. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitu, et liiklusõnnetuste arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega, on liiga üldistav ja ei ole seostatav käesoleva juhtumiga. Kaebuse esitaja omab juhtimisõigust 1995.a, teda ei ole kordagi karistatud väärteokorras. Määratud karistus on ebaproportsionaalne ja ei arvesta tegelikke asjaolusid. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg-st 2, mis sätestab maakohu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on kaebus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse, kohtuvälise menetleja seisukoha ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid ning vaadanud videosalvestust, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. 2 Väärteoprotokollis heidetakse Anne Nurgale ette seda, et juhtides mootorsõidukit, sõitis ta fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal, rikkudes sellise tegevusega LS § 58 lõikes 3 sätestatud kohustust. LS § 58 lg 3 sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et ületas Järve ristmiku rohelise vilkuva tulega. Isegi, kui ta oleks näinud kollast tuld põlemas ja oleks järsult pidurdanud, oleks auto inertsi mõjul edasi liikunud ja jäänud seisma keset Pärnu maanteed teistele autodele ette. Ka taga sõitev sõiduk oleks järsu pidurdamise tõttu kannatada saanud. Kõrvutades Anne Nurga kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt sõitis ta ristmikule rohelise vilkuva tulega, teiste tõenditega, eelkõige kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga ja sellele lisatud videosalvestusega, mida vaadati 26.09.2016.a. kohtuistungil, ei ole need tõendid omavahel kooskõlas. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist nähtub, et 19.05.2016.a. kell 16:42 Pärnu mnt –Viljandi mnt ristmikul, suunaga Kalmistu tee suunas sõitis asulasisesel teel mootorsõiduk Toyota Land Cruiser reg.märgiga XXXX fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Lisatud on õigusrikkumise kirjeldusele, et liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Õigusrikkujaks osutus Anne Nurk. Kombineeritud järelevalvet teostas Põhja prefektuuri korrakitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse vanemliikluspolitseinik Kalev Puidak, protokolli koostas liikluspolitseinik Janek Loik. Järelevalve ajal kasutati video/helitehnikat. Videosalvestuselt nähtub selgelt enne ristmikku äärmisel vasakpoolsel sõidurajal (mida mööda sõitis ka Anne Nurga juhitud sõiduk) asetsev valget värvi stoppjoon ja see, et tumehalli värvi maastur ei peatu stoppjoone taga, vaid alustab ristmiku ületamist, kui fooris põleb kollane tuli. On näha, et kollane foorituli hakkab põlema enne kui eelnimetatud sõiduk ületab stoppjoont. Maasturi ees ületab ristmiku rohelise viluva tulega sinist värvi auto. Nähtuvalt videosalvestuselt liigub maastur kogu aeg ühtlase kiirusega, stoppjoonele lähenedes kiirust ei vähenda ega peatu, kuigi fooris põles kollane tuli. Salvestuselt on kuulda, kuidas filmiv politseiametnik annab edasi teate, et kolonnis viimane tume Land Cruiser 150 märja asfaldi värvusega rikkus foori tuld. Samuti nähtub videosalvestuselt, et kolonnis viimasena ristmiku ületanud sõiduki taga vahetult ei olnud ühtegi teist sõidukit, kes oleks stoppjoone taga peatunud. Seega lükkavad liiklusjärelevalve käigus videosalvestusele talletatu ja selle alusel koostatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll ümber menetlusaluse isiku ütlused ristmikule sõitmise kohta rohelise vilkuva tulega. Mis põhjusel on Anne Nurk jäänud ka pärast videosalvestuse vaatamist endale kindlaks, et ristmikule sõitmise ajal oli fooris vilkuv roheline tuli, jääb kohtule arusaamatuks. Tema kohtus antud ütlused on vastuolus ka tema poolt esitatud kaebuses väidetuga. Nimelt kirjutab ta kaebuse punktis 9 „Videosalvestisest nähtub, kollane foorituli süttis salvestisel märgitud
- sekundil. Minu juhitud auto sõitis stoppjoonele
- sekundil.“ Sellega möönab menetlusalune isik ka ise, et juba stoppjoonel olles põles talle kollane tuli, mistõttu ei saanud ristmikule välja sõites mitte kuidagi fooris vilkuda roheline tuli. Teatavasti vilgub roheline tuli enne kollase süttimist, mitte vastupidi. Kaebuse esitaja viitas kaebuses LS § 7 lg 1 punktile 3, mille kohaselt keelab kollane tuli liikuda: peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist 3 jätkata. Kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata LS § 7 lg 1 p 3 teise võimaliku tingimuse, et peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kaebuse esitaja leidis, et isegi, kui ta oleks märganud kollast foorituld, oleks ta pidanud edasi liikuma, kuna tema peatumine oleks ohustanud teisi liiklejaid. Ootamatu pidurdamise korral oleks ta läbinud stoppjoone ja peatunud ristmikul. Sellise tegevusega oleks ta ohustanud eriti neid liiklejaid, kes ootasid rohelise fooritule saabumist, et jätkata liikumist linna suunal, oleks võinud ristmikul peatudes neile ette jääda. Anne Nurk leiab, et tema tegevus oli igati õiguspärane ja kooskõlas LS § 7 lg 1 p. 3 nimetatud teise tingimusega. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja taolise seisukohaga. Enne ristmikku peatumine keelava fooritule süttides ei saa ega tohi üldjuhul olla ohtlik ei kaebuse esitanud isikule ega teistele liiklejatele, sest samas suunas sõitvatele kõikidele mootorsõidukite juhtidele peaks kollane foorituli olema nähtav kollasena ja olema ühesuguse tähendusega, mistõttu ka teised juhid peaksid peatuma, mitte aga ees peatunud autole tagant otsa sõitma. Enne kollase tule süttimist on roheline tuli pandud vilkuma selleks, et anda juhtidele teada peatsest kollase tule süttimisest ning võimaldada neil hakata sõidukiirust vähendama, et stoppjoone ees sujuvalt peatuda. Videosalvestuselt nähtub, et ajal, mil Pärnu maanteelt Viljandi maanteele keerata soovivatele sõidukitele vilkus fooris roheline tuli, ei olnud menetlusaluse isiku juhitud sõiduk isegi veel kaamera vaateväljas ning kollase tule süttides ei olnud ta ka foorini ega stoppjooneni jõudnud. Järelikult pidi menetlusalune isik nägema vilkuvat rohelist tuld, olles tükk maad ristmikust eemal ning kui ta oleks vähendanud sõiduki liikumiskiirust, oleks saanud sõiduki peatada stoppjoone ees ilma järsult pidurdamata. Seega, kui menetlusalune isik oleks täitnud vilkuva rohelise fooritule nõudeid ja LS §-s 56 sätestatud ristmiku ületamise üldnõudeid, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta, ei oleks tema poolt juhitud auto peatumine kedagi ohustanud. Videosalvestust vaadates ei nähtu ka seda, et tema taga oleks vahetult mõni sõiduk sõitnud. Nagu kohus juba eelpool märkis, ei tuvastanud kohus käesoleval juhul asjaolusid, mille tõttu oleks peatumine olnud võimatu ning seetõttu ei saa ka edasisõitmist õigustada liiklust ohustava olukorra võimaliku tekitamisega. Kaebuse esitaja leidis, et väärteoprotokoll on põhjendamatu ja ebaselge, puudub süütekoosseisu, s.h subjektiivse ja objektiivse süüteokoosseisu, kirjeldus. Jääb selgusetuks, milles seisnes liikluse ohustamine, puudub nii selgitus kui ka põhjendus. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt on väärteoprotokollis kajastatud VTMS § 69 sätestatud nõuded väärteoprotokolli sisule. Väärteoprotokollist nähtub, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (juhtis mootorsõidukit, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku). Samuti on protokollis viidatud paragrahvi ja lõike täpsusega õigusaktile ja normile, milles vastav kohustus või keeld on fikseeritud (rikkus LS § 58 lg 3 nõudeid ja väärtegu on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi). Märgitud on väärteo toimepanemise koht, aeg, tõendite loetelu (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokoll ja lisatud videosalvestus), mille alusel kohtuväline menetleja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Riigikohtu lahendi 3-1-1-20-15 punkti 39 kohaselt on väärteoprotokollis kirjeldatu hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Kohtuväline menetleja on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega loeb tõendatuks menetlusaluse isiku rikkumise. Kohtu hinnangul ei saanudki väärteoprotokollis märkida, milles seisnes Anne Nurga poolt liikluse ohustamine, kuna ohtu ei olnud. Väärteoprotokolli rikkumise kirjelduses teine lause näitabki, et ohtu kui sellist ei olnud ja menetlusalusel isikul oli võimalus peatuda enne ristmikku. 4 LS § 221 lg 1 sätestatud rikkumise puhul ei ole tegemist tagajärje deliktiga. Juhi poolt keelava tule ajal ristmikule sõitmise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, on vastutus ette nähtud LS § 221 lõikes
- Veel leidis kaebuse esitaja, et subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust, kuid tema oli ristmikule sõites veendunud, et vilkus roheline tuli. Koostoimes VTMS § 2 ja KarS § 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et Anne Nurga poolt pandi rikkumine toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Erinevalt kohtuvälise menetleja seisukohast leiab kohus, et Anne Nurk pani väärteo toime siiski kavatsetult. Nähes fooris vilkumas rohelist tuld, teadis Anne Nurk juhina, et selle järel süttib kollane tuli, milline keelab edasi liikuda ja olles rohelise tule vilkumise ajal stoppjoonest kaugemal, oli tal kohustus ja võimalus sõiduki kiirust vähendada ja kollase tule süttides stoppjoone ees peatuda. Kuna menetlusalune isik seda ei teinud, näitab selline tegevus tema kavatsust kollase tule ajal ristmikule sõita ja ristmik keelava tule ajal ületada. Seega on kohus kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Anne Nurga poolt süüline käitumine LS § 58 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja on lisaks rikkumisega mittenõustumisele leidnud, et väärteomenetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust. Kohus sellega täielikult ei nõustu. Seonduvalt etteheidetega politseisõidukis menetlusaluse isiku ülekuulamise ja väärteoprotokolli koostamise videosalvestamisele märgib kohus, et Harju Maakohus on 10.06.2016.a. määrusega selles osas juba seisukoha võtnud ja kohtumäärus on jõustunud, mistõttu karistusotsuse peale esitatud kaebust arutav kohus ei pea seda küsimust enam teistkordselt lahendama hakkama. Käesoleval juhul arutab kohus Anne Nurga kaebust kohtuvälise menetleja 09.06.2016.a. otsusele, s.o kohus peab kontrollima väärteokoosseisu olemasolu või puudumist Anne Nurga tegevuses, kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramise õiguslikke aluseid, samuti lahendama muid VTMS §-s 133 loetletud küsimusi. Maakohtu lahenditeks VTMS § 132 alusel on kaebemenetluses kohtuotsus, millega võib maakohus jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata; tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda; tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Tulenevalt kohtu poolt tuvastatust, et Anne Nurk on toime pannud LS § 221 lõikes 1 sätestatud väärteo, puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et tema poolt vastulauses toodud põhjendusi ristmiku ületamise kohta LS § 7 lg 1 p-s 3 teisest tingimusest lähtuvalt ja selgitusi pidurdusteekonnale kuluva ajaga seoses ei ole kohtuvälise menetleja otsuses arvestatud. Ka puuduvad otsuses igasugused põhjendused selle kohta, miks menetlusaluse isiku selgitusi ei arvestatud. Seega on otsus põhjendamata ja vastuolus VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatuga. Tõepoolest ei ole kohtuvälise menetleja otsuses sõnaselgelt välja öeldud, et kaebuse esitaja poolt vastulauses esitatut ei arvestata, kuid otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja 5 miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks. Kuna Anne Nurk leidis, et ei ole väärtegu toime pannud, siis vastupidise tõendamist ja põhjendamist otsuses võibki käsitleda vastuväitena vastulauses esitatule. Otsuses on peatutud ka sõidukiiruse valikul ja sellega seonduval sõiduki peatumisel sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata ja vastuolus VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatuga. LS § 221 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud Anne Nurka ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ja ka kohus ei tuvastanud. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Samuti arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel, et menetlusalune isik on varasemalt väärteokorras karistamata. Kuna Anne Nurka karistati alla sanktsiooni keskmist määra, ei pea kohus vajalikuks ja põhjendatuks karistuse korrigeerimist. Kaebuse esitaja on taotlenud alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekusega, kuivõrd süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ja teda ei ole kordagi varem karistatud. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-91-13 p. 15 ja 3-1-1-11-14 p. 13). Kuigi Anne Nurk pani rikkumise toime tahtlikult, ei ole kohtu hinnangul tegemist suure süüga. Kollase tulega ristmikule sõitmisega ei tekitanud ta liiklusohtu ja süü väiksus tuleneb ka liiklusseaduse § 221 lg 1 sanktsioonist, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Anne Nurk ei ole ka varem liiklusrikkumiste eest karistatud. Lisaks väikesele süüle on süüteo otstarbekusega lõpetamiseks nõutav ka avaliku menetlushuvi puudumine. Avalik menetlushuvi seostub enamjaolt eri- ja üldpreventsiooniga. Kaebuse esitaja on jäänud, vaatamata videosalvestuse korduvale vaatamisele, kindlaks, et tema sõitis ristmikule vilkuva rohelise tulega. Sellest saab järeldada, et ta ei näe enda süüd ning ei ole aru saanud, et rikkus liiklusseaduse § 58 lg 3 sätet. Eeltoodut arvestades ei ole kohus veendunud, et isiku karistamisest loobumine ei tingi uue samalaadse süüteo toimepanemise tema poolt. Karistamine aitab eripreventiivselt menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning mõista, et foorituledest mittekinnipidamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ning et vastava keelu eiramisele järgneb ebameeldiv tagajärg karistuse näol. Kohtu hinnangul on avalik menetlushuvi üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt olemas, kui on tegemist analoogiliste rikkumiste suure arvuga. Igapäevaselt võib liikluses näha, kuidas jalakäijate ülekäigurajale või ristmikule sõidetakse keelava fooritule ajal, suuremalt osalt küll kollasega, kuid ei ole harvad ka juhtumid, mil ei peatuta isegi punase tule süttides. Seega võib 6 öelda, et sõidukijuhtide poolt fooritulede nõuetest mittekinnipidamine on muutunud massiliseks ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on üldpreventiivsetel kaalutlustel avalik menetlushuvi selliste rikkumise puhul olemas. Seega ei pea kohus võimalikuks Anne Nurga suhtes väärteoasja menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.
- Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu alates 19.10.2016.a. kell 13.
- (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 7