4-17-396/2

4-17-396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-396 (2317,16,012519) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Viktor Valdes, ik 38810170319, elukoht: XXXX Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Viktor Valdes süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
3. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 13.03.
4. Kui menetlusalusele isikule mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata arest pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.
5. Viktor Valdeselt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot ja eksperdi antud hinnangu kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot, so kokku menetluskulu 87 (kaheksakümmend seitse) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Viktor Valdes, 4-17-396, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Viktor Valdesele tema elukoha aadressile tavapostiga.
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 1 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 03.02.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 29.12.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1520515 nähtuvalt peeti 29.11.2016 kell 15.07 Tallinnas Ehitajate tee 107 juures kinni Viktor Valdes, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, akrüülfentanüüli, metadooni, diasepaami ja nordasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 15 1 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et tunnistab väärteoprotokollis märgitud ainete tarvitamist arsti ettekirjutuseta, kahetseb väga. Enam ei ole tarvitanud. Metadooni ravi on ette nähtud, kuid ei mäleta, kas sel ajal juba oli. Aeg-ajalt on ka välja kirjutatud rahusteid. On käinud ravil poolteist-kaks kuud. Rahatrahvide tasumisega tegeleb, mõned on ajatatud, mõnesid maksab ise, samuti täituri kaudu. Praegu ei tööta, on töötukassas arvel. Ülalpeetavaid ei ole, elab vanematega. Aresti määramine oleks mõttetu, samamoodi oleks see kulu maksumaksjale, oleks ka paremaid variante, mille järgi toimida. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on juba karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, siis uue rahatrahvi määramine raskendaks sissetulekuta isiku olukorda, seetõttu tuleks karistada arestiga 10 ööpäeva, samuti välja mõista menetluskulu. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu akti ning eksperdi hinnangut isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 15 1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 07.12.2016 tehtud uuringu 2463T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli, akrüülfentanüüli, metadooni, diasepaami ja nordasepaami sisaldus. Eksperdi hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et ekspert on asunud seisukohale, et uuritaval Viktor Valdesel esinevad uriinist leitud ainetest fentanüül, akrüülfentanüül, metadoon, diasepaam, nordasepaam narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine. Fentanüül kuulub NPALS § 3 1 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid, va II nimekirja ainena ravimi koostises) VI nimekirja, metadoon II nimekirja, diasepaam ja nordasepaam IV nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et metadooni, diasepaami ja nordasepaami puhul oleks tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mille tarvitamine toimub ainult arsti ettekirjutusel, siis fentanüül ega selle derivaadid üldjuhul selleks ei ole. Kohus peab selliste ainete tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli ja akrüülfentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Kui isegi arvestada, et menetlusalune isik võinuks tarvitada metadooni, diasepaami ja nordasepaami arsti ettekirjutusel, siis on üheselt teada, et fentanüülid on ravimi koostisaineks vaid erijuhtudel, kuid 2 menetlusalune isik ei ole esitanud andmeid selliste ravimite tarvitamise ettekirjutuse kohta. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis on menetlusalune isik ka teadlik narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keelatusest arsti ettekirjutuseta. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadse väärteo toimepanemise eest kahel korral rahatrahviga. Seejuures on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud kaks kuud enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning viimase kahe aasta jooksul on teda väärtegude toimepanemise eest karistatud kaheksal korral. Seejuures ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul oleks legaalset sissetulekut, millele viitab ka varasemate väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvide tasumata jätmine. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt menetlusaluse isiku väitesse, et aresti võiks asendada üldkasuliku tööga, leiab kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist isikuga, kes on varem karistamata ja menetlusesemeks oleva väärtegu oleks juhuslik episood isiku elus. Menetlusaluse isiku karistusandmed näitavad menetlusaluse isiku süsteemset allumatust kehtestatud korrale ning selliste karistusandmete olemasolul ei pea kohus võimalikuks asendada aresti üldkasuliku tööga. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu ja eksperdi hinnangu kulu. Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik ei tööta. Samas on menetlusaluse isiku puhul tegemist töövõimelise ja tööealise isikuga, millest saaks eeldada ka töötamist. Menetlusalune isik ei ole esitanud ka tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3