← Eesti

2-16-17863/20

Obsah (4)§ 164§ 637§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-17863 Kohtuasi BT hagi MK

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jättis kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kuivõrd oli seisukohal, et tema ja hageja abielulised suhted ei olnud pöördumatult lõppenud ja soovis kuuekuulist lepitusaega. Hageja oli
  2. aastal soovis kostjaga abielluda veendunud ja avaldas toona, et on valmis kostjat kuni tema vabanemiseni ootama. Alates
  3. a juulist ei külastanud hageja enam kostjat. Ei ole eluliselt usutav, et tema tunded nõnda järsku ja kardinaalselt muutusid. Leppimisaeg võimaldaks aja maha võtta ja suhetes selgusele jõuda. Kui ka pärast seda on hageja veendunud soovis abielu lahutada, siis kostja ei ole sellele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 2
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi, eeldatakse abielusuhete lõppemist (PKS § 67 lg 2). Maakohus on otsust tehes õigesti leidnud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Praegusel juhul esinevad nii PKS § 67 lg 1 ls-s 1 kui PKS § 67 lg-s 2 nimetatud eeldused abielusuhte lõppemise kohta. Käesolevaks hetkeks ei ole hageja ja kostja koos elanud ligikaudu viis aastat, s.o alates

  1. aastast. Kuivõrd kostja kannab 7,5 aasta pikkust vanglakaristust ja hageja on veendunult avaldanud, et ei soovi kooselu jätkumist pärast kostja vanglast vabanemist, on alus arvata, et kooselu abikaasad aastate möödudes ei taasta. Õige on kostja tähelepanek, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks. Samas esineb kohtul kõnealune kohustus, kui see on võimalik ja mõistlik. Praegusel juhul selgitas maakohus istungil välja, et leppimisaja andmine oleks ebamõistlik ning kostja nõustus abielu lahutamisega kohtu poolt leppimisaega andmata. Asjaolu, et kostja on vahepeal oma positsiooni muutnud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu tõdemust leppimisaja andmise ebamõistlikkuse kohta tugevdavad kostja esiletoodud asjaolud, et alates
  2. a juulist ei ole hageja tulnud vanglasse kostjaga kohtuma ning kostja ei ole hagejaga ka muul moel ühenduses olnud. Vanglas viibiva abikaasaga suhtlemine ja kohtumine saab toimuda eelkõige vabaduses viibiva abikaasa initsiatiivil. Kuivõrd hageja on korduvalt veendunult kinnitanud, et temal puudub soov olla abielusuhtes kostjaga ning on leidnud, et leppimisaja andmine ei ole ratsionaalne ja raiskaks tarbetult aega, leidis maakohus õigesti, et leppimisaja andmine oli praegusel juhul ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.