← Eesti

1-17-1623/2

Obsah (7)§ 424§ 73§ 83§ 85§ 56§ 81§ 4

Kriminaalasi nr 1-17-1623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2017.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1623 (17274000019) Kohtu

) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav AHTO LÕHMUS, ik. 35611120027, Kaitsja Kohtueelses menetluses riigiõigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, kaitsja osavõttu kohtumenetlusest süüdistatav ei taotlenud. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada AHTO LÕHMUS kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta. 2.

§ 73

alusel vabastada Ahto Lõhmus tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga. 3. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 15.veebruarist 2017.a. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui Ahto Lõhmus ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning

§-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. 1 1 Kriminaalasi nr 1-17-1623 Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. 4. Tõkendit ei kohaldatud 5.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mis nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal kuulub Ahto Lõhmusele. 5.1.

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks Siseministeerium. 5.2. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna (

§ 85lg 3) 5.3. Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik (Kr

MS § 4211 lg 2) 5.

  1. Juhindudes KrMS §-le 4211 lg 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritu üleandmise korraldamiseks Siseministeeriumile ja PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnale.
  2. Välja mõista Ahto Lõhmus’elt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 705,00 eurot; - kaitsjatasu 96,00 eurot; kokku menetluskulu 801,00 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb Ahto Lõhmus’el tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist

(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus on 66,75 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.märtsiks 2017.a. Ahto Lõhmus’el tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917700011778“. Selgituseks märkida: menetluskulu, Ahto Lõhmus, kr asi 1-17-
  1. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord 2 2 Kriminaalasi nr 1-17-1623 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. AHTO LÕHMUS `t süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega pani toime liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis ööl vastu 22.01.2017 kella 02.12 ajal Saare maakonnas Pihtla vallas Püha-SandlaKangurselja tee 5.kilomeetril endale kuuluvat mootorsõidukit – xxxxxxxxxxxx – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxylizer 8000 seerianumbriga 80005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,10 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,00 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Ahto Lõhmus mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures põhjustas liiklusõnnetuse, sest ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ja sõitis paremale poole teelt välja kraavi, kus auto rullus üle katuse ja paiskus vasakpoolse küljega vastu põõsaid. Sellise tegevusega Ahto Lõhmus, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Ahto Lõhmus’ele nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mis nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal kuulub Ahto Lõhmusele. Süüdistatav Ahto Lõhmus andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Sõiduauto konfiskeerimise tähendus on arusaadav ja kinnitab oma nõusolekut konfiskeerimiseks. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. 3 3 Kriminaalasi nr 1-17-1623 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Ahto Lõhmuse süüdi kuriteos

§ 424järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Kokkulepitud karistus jääb

§ 424

sanktsiooni piiresse.

§ 56

alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Ahto Lõhmuse karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Asitõendid - Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud sõiduauto Volkswagen Polo registreerimismärgiga 856APB /tl 14-17 ja tl 38/, mis asub asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt Saare Autex kohaselt territooriumil asukohaga Talli 11 Kuressaare /tl 38/. Konfiskeerimisele kuuluv vara – karistuskokkuleppes on esitatud taotlus kuriteo toimepanemise vahendi, sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxx konfiskeerimiseks

§ 81lg 3 alusel.

Süüdistatav allkirjastades kokkuleppe on nõustunud auto konfiskeerimisega, mida kinnitas ka kohtuistungil. Kohus peab konfiskeerimise põhjendatuks. Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (

§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2017.a. 470.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x470 eurot = 705 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Ahto Lõhmusele riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses 96 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.