Obsah (13)

§ 418§ 338§ 415§ 317§ 66§ 316§ 656§ 659§ 444§ 465§ 306§ 417§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2017. a, Tallinn Tsiviilasja num

§ 418lg 1).

1. Vastuses hagile märgib kostja, et hagi on alusetu ja tõendamata ning tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hageja ei ole hagis täpsustanud, millal piirdeaed kahjustada sai. Kuna hageja viitab hagis, et tegemist on aastaid kestnud probleemiga, siis esitab kostja hageja kahju hüvitamise nõudele esmalt aegumise vastuväite. YYY kinnistul paiknes kuni
2. a suveni tugev terasest piirdeaed, mis on tänaseni säilinud kinnistu tänava poolses küljes. Hageja on jätnud hagiavalduses mainimata, et kõnealuse piirdeaia puhul on tegemist ebaseadusliku ehitisega ning selle piirdeaia rajamiseks lammutas hageja omavoliliselt kostja kinnistut piiranud ning kostja õiguseelnejale kuulunud piirdeaia. Kostja kinnistul paiknev vaidlusalune lauavirn on olnud enam kui 10 aastat samas kohas, s.o kinnistu piiri vahetus läheduses (lauavirn ei ole laotud aiale toetuma). Kostja õiguseelneja ladustas lauavirna YYY ja XXX vahelise piiri vahetusse lähedusse arvestades piirdeaia tugevust ning aia omandiõiguse kuuluvust. Uus piirdeaed oli senisest oluliselt laiem ning selle vundamendi rajamiseks on tehtud kaevetöid. Kostja on arvamusel, et lauavirna vajumine võib olla tingitud piirdeaia ehitustöödest – vundamendi kaevamine mõjutas virna alust pinnast (muutis selle ebastabiilseks), mille tulemusel vajus virn lõpuks piirdeaiale. Kostja on seisukohal, et esineb alus vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist 0 euroni. Hageja ei ole 2 tõendanud ka kahju kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust. Lisaks on kostja seisukohal, et hagejal ei ole AÕS § 144 lg 1 alusel õigus dikteerida kostjale, millisel viisil ta kasutab temale kuuluvat kinnistut 20 cm ulatuses piirdeaiast. Kostja rõhutab, et ei olnud käesolevast tsiviilasja menetlusest teadlik kuni kohtutäituri poolt temale tagaseljaotsuse ja täitmisteate esitamiseni. Kostja elab alaliselt Soome Vabariigis ning käesolevaks hetkeks ei ole tal olnud võimalik käesoleva vaidluse asjaolusid piisavalt täpsustada, koguda käesolevas esialgses vastuses loetletud tõendeid ega esitada ammendavalt kõiki argumente.
3. Täitemenetluse peatamise taotluse kohaselt on kohtutäitur andnud kostjale täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni
4. juunini
5. a. ES avalduse alusel on kostja suhtes algatatud ka täiteasi nr 022/2016/2050 tagaseljaotsusest tuleneva rahalise nõude sissenõudmiseks. Kostja on nimetatud rahalise nõude täitnud ja täitemenetlus on lõpetatud.
6. Kohus edastas
7. juunil
8. a kostja esindajale e-kirja nõudega kostja aadressi ja sidevahendite andmete kohtule edastamiseks

§ 338

lg 1 p 1 alusel) kuna kajas ja kostja vastuses kostja aadress ja sidevahendite andmed puudusid (tl 106). Kostja esindaja edastas

1. juunil
2. a kohtule e-kirja teel nõutud andmed: XXX, e-post: XXX (tl 106).
3. Harju Maakohus rahuldas
4. juuni
5. a määrusega kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks kuni kaja lahendamiseni (tl 107-108).
6. Hageja esitas
7. juunil
8. a kohtule kaja osas seisukoha (tl 112-115), mille kohaselt on see alusetu, esitatud hilinenult ja tuleb jätta läbi vaatamata.
9. augustil
10. a saatis kohus hagi materjalid kättetoimetamiseks kostja e-posti aadressil XXX. Nimetatud e-posti aadress oli märgitud kostja kontaktaadressiks eesti rahvastikuregistris. Nendele kohtu e-kirjadele kostja ei vastanud. Samas nähtub kostja kaja lisast 4, et kostja kasutab seda sama e-posti aadressi muuhulgas oma advokaatidega suhtlemiseks. Ning veelgi enam, kostja e-kirja jalusesse, kus tavaliselt märgitakse kontaktandmed, on kostja märkinud oma kontaktinfoks sama e-posti aadressi. Võttes arvesse, et see e-posti aadress oli rahvastikuregistris juba enne vaidluse tekkimist ning kostja reaalselt kasutab seda e-posti aadressi, pidi kostja tegelikkuses hagi materjalid kätte saama juba augustis
11. a, kui kohus need kostjale e-posti teel saatis.
12. Aastal
13. a töötas kostja hambaarstina Soome hambapolikliinikus XXX (XXX), asukohaga XXX.
14. augustil
15. a edastas kohus hagi materjalid kostja tööandjaks oleva kliiniku aadressil. Võttes arvesse, et kostja oli üks kolmest seal kliinikus töötavast hambaarstist, ei ole usutav, et kliiniku töötajad ei edastanud kostjale teavet selle kirja kohta.
16. Kuigi kostja on kohtule esitatud kaja punktis 1.5 märkinud, et sai tagaseljaotsusest ja kohtuasjast teada alles
17. mail
18. a kohtutäiturilt saadud dokumentidest, on kostja
19. mail
20. a kohtutäiturile esitatud tähtaja pikendamise taotluses (hageja vastus kajale lisa 4) märkinud, et „Kohtumenetlusest sai Võlgnik teada alles kohtuotsuse avaliku kättetoimetamise käigus.“ Kuidas iganes sisustada kohtuotsuse kättesaamist „avaliku kättetoimetamise käigus“, on selge, et selle all ei ole mõeldud kättetoimetamist „täitemenetluse käigus“. Seega on kajas esitatu vastuolus kostja enda varasemate ütlustega.
21. Kostja tegevust seoses YYY kinnistuga iseloomustab ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) vastus hageja teabenõudele (hageja vastus kajale lisa 1), millest nähtub, et viimane koostas kostjale ettekirjutuse kinnistul rikkumiste kõrvaldamisest, kuid kostja jättis selles toodud nõuded täitmata ning ka selles menetluses tuli pöörduda kohtutäituri poole. Kostja külastab regulaarselt YYY kinnistut ning seetõttu ei ole 3 usutav, et kostjale oleks jäänud aastal 2015 (ja ka varasemal ajal) märkamatuks kõik ametnike poolt tehtud kirjalikud pöördumised, mis kinnistule on jäetud. Hagejale teadaolevalt on MUPO muuhulgas menetluse käigus kostja kättesaamiseks helistanud ka kostja vennale.
22. Lisaks sellele, et kostjale kuulub YYY kinnistu, on kostja ka ainuosanik ja ainuke juhatuse liige äriühingus OÜ R, mille registriaadressiks on samuti YYY (hageja vastus kajale lisa 7). Seega on kostja suunanud ka oma äritegevusega seotud kirjavahetuse samale aadressile, kuhu kohus saatis hagi materjalid.
23. Seega leiab hageja, et kostja sai kohtuasjast teada juba enne tagaseljaotsuse tegemist ja on vältinud kohtule vastamist. Hageja arvates on usutav, et kostja sai tagaseljaotsusest teadlikuks avaliku kättetoimetamise käigus (nii nagu kostja on väitnud kohtutäiturile ning seega on alus jätta kaja läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult (

§ 415lg 2).

Isegi kui esineks alus kaja menetleda, tuleb see jätta rahuldamata, kuna juba 10.08.2015 kohtu e-kirjadest pidi kostja saama teadlikuks kohtuasja toimumisest. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata.
4. Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et käesoleval juhul on tagaseljaotsus kostjale kätte toimetatud avalikult. Otsuse avaliku kättetoimetamise tingis asjaolu, et eelnevalt oli tulnud ka hagi materjalid kostjale avalikult kätte toimetada. Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a tagaseljaotsus jõustus
7. aprillil
8. a edasikaebamata.
9. Asja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus korduvaid katseid toimetada kostjale menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus) kätte muudel viisidel, kui avalikult. Kohtutoimikust nähtuvalt üritas kohus toimetada hagimaterjale kostjale kätte kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressil postiteenuse osutaja vahendusel ja tööandja aadressile, samuti proovis kohus kooskõlas toimetada dokumendid kostjale kätte e-posti kaudu. Seejuures sama e-posti kaudu, mille kostja märgib oma kontaktaadressiks (tl 106). Kostja kohtu pöördumistele ei reageerinud. Kohtul ei õnnestunud kostja tegelikku viibimiskohta välja selgitada. Ka pärast tagaseljaotsuse Ametlikes Teadaannetes avaldamist ei selgunud, et tagaseljaotsust oleks olnud võimalik kostjale kätte toimetada muul viisil kui avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Seega tuleb lugeda, et kostja sai otsuse kätte avalikult. Sama kinnitab ka kostja ise oma
10. mail
11. a kohtutäitur Elin Vilippusele saadetud taotluses (tl 120) märkides eelviimases lõigus: „/…/Kohtumenetlusest sai Võlgnik teada alles kohtuotsuse avaliku kättetoimetamise käigus. /…/“. Kuna taotluse on koostanud advokaat, ei saa ka olla tegemist terminoloogilise eksimusega - kostja on sõnaselgelt deklareerinud, et sai kohtumenetlusest teada otsuse avaliku kättetoimetamise teel.
12. Kostja ei ole kajas oma tegelikku viibimiskohta avaldanud ega väitnud, et e-posti aadress, mille kaudu kohus proovis temaga ühendust saada, ei kuulu talle. Asja materjalidest nähtub, et e-posti aadressi XXX on kostja pärast tsiviilasja nr 2-15-5909 menetlemist tegelikult kasutanud. Samuti on kostja esindaja kohtu taotlusel
13. juunil
14. a esitanud kostja kontaktandmetena sama e-posti aadressi, mida kohus kasutas kostjale hagi materjalide saatmiseks.
15. Õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust ei toonud kaasa õigust esitada kaja tähtajatult, s.o järgimata

§ 415lg-s 2 sätestatud tähtaega.

1. Seega leidis maakohus, et kostja on saanud tagaseljaotsuse kätte avaldamisest arvates 15 päeva möödumisel, s.o
2. märtsil
3. a (

§ 317lg 5) ning kaja esitamise 30päevane tähtaeg möödus 4.

aprillil

1. a. Kostja on aga esitanud kaja
2. juunil
3. 4 a ehk pärast seaduses kaja esitamiseks ettenähtud tähtaega, mistõttu tuli maakohtul jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata (

§ 66, § 68 ja § 417 lg 2).

Määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2. Kostja on seisukohal, et maakohus on moonutanud kostja poolt
3. mail
4. a kohtutäiturile esitatud taotluses sisalduvat lauset. Kostja on küll viidanud, et sai tagaseljaotsusest teada avaliku kättetoimetamise käigus, kuid see ei leidnud aset enne kajas märgitud kuupäeva, s.o
5. mail
6. a. Kostja rõhutab, et esmalt sai ta teada tagaseljaotsuse täitmiseks alustatud täitemenetlusest (kinnistu arestimise kaudu) ning seejärel sai kostja teadlikuks avaldatud tagaseljaotsusest.
7. Teiseks leiab kostja, et tagaseljaotsuse avaliku kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja kohut teavitanud, et kostja elab ja töötab Soomes. Kuna kohus on edastanud kohtumaterjalid ka Soome, siis ei saa olla vaidlust selles, et kohtule on teada, et kostja elukoht ei asu Eestis.
8. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud juhul võis tagaseljaotsuse avalikult kätte toimetada, kuna muul viisil kättetoimetamine ei olnud võimalik. Selleks, et jõuda järelduseni, et avalik kättetoimetamine oli antud juhul lubatav, tuli kohtul võtta tarvitusele kohased meetmed kostja elukoha aadressi tuvastamiseks. Kostja hinnangul ei ole maakohus rakendanud vajalikku hoolsust ja heausksust kostja aadressi välja selgitamisel. Eesti õiguse kohaselt lasub esmane ülesanne kostja aadress asja menetlevale kohtule teatada üldjuhul hagejal. Enne kättetoimetamiseks vajalike toimingute ettevõtmist kohtu poolt tuleb tal hinnata, kas hageja on teinud piisavalt jõupingutusi kostja andmete teadasaamiseks. Selleks peab kohus andma hagejale lisajuhiseid. Kohus pidi selgitamiskohustuse raames juhtima hageja tähelepanu, et alates
9. juulist
10. a saab hageja pöörduda ise Helsingi kohaliku omavalitsuse poole aadressil XXX kostja aadressi väljaselgitamiseks. Pärast päringule vastamist tuli kohtul üritada antud aadressil menetlusdokumendid kätte toimetada, mida antud juhul tehtud ei olnud. Kohus ei ole mingil määral kontrollinud, kas hageja poolt kostja töökoha kohta edastatud andmed vastavad tõele. Samuti ei ole arusaadav, miks kohus edastas kohtudokumendid aadressil XXX, kuna kostja ei ole seal korterit üürinud.
11. Maakohus ei ole arvestanud, et kuna kostja elukoht ei ole Eestis, tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamisel juhinduda

§ 316

¹ sätestatust, millest tulenevalt peab antud juhul kohtudokumentide kätte toimetamine toimuma Soome pädeva asutuse kaudu ja Soome õiguse kohaselt. Kohus ei kontakteerunud Soome pädeva asutusega ega teinud omaltpoolt midagi selleks, et välja selgitada kostja elukoha aadress Soomes. Menetluse edasine käik

1. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 656

lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada ning saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 30.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 659 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole 5 lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 659

järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. 31.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses.

§ 465

lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida

§ 465lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut.

Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-21-129-14, p 11, ja 3-2-1-16-15, p 15).

1. Praegusel juhul on maakohus teinud
2. veebruaril
3. a tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja kaja on maakohus lahendanud
4. jaanuari
5. a kohtumäärusega, milles on kohus

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes jätnud esitamata tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest (

§ 656

lg 1 p 5 koosmõjus

§-ga 659). 33. Kaja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh nõude veenvust (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Vastavad põhjendused peavad olema kohtumäärusest nähtavad ja vastama

§ 465lg 2 p-s 8 sätestatud tingimustele.

34. Kuigi määruskaebus kuulub ainuüksi eespool märgitud põhjustel rahuldamisele, peab kolleegium oluliseks lisada, et nõustub määruskaebuse esitaja arvamusega, mille kohaselt on maakohus ennatlikult toimetanud menetlusdokumendid kätte avaliku kättetoimetamise korras. Ringkonnakohtu hinnangul juhib kostja määruskaebuses õigesti tähelepanu asjaolule, et kooskõlas

§ 317lg-tega 1 ja 2 oli maakohtul kohustus selgitada välja kostja viibimiskoht.

Riigikohus on selgitanud, et alati ei saa pidada piisavaks seda, kui hageja täidab üksnes

§ 317lg 2 teises lauses sätestatud nõuded.

Kohus peab sama lõike kolmanda lause järgi vajadusel ka ise tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10;
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 32-2-7-09). Kuna Riigikohtu hinnangul ei ole kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu
5. märtsi
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10;
7. oktoobri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06,
9. oktoobri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06,
11. aprilli
12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08 ja
13. detsembri
14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09). Kohtu võimalus teha täiendavaid jõupingutusi andmete, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumendid 6 kätte toimetada, saamiseks tuleneb ka

§ 306

lg-st 4, mille kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid.

1. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi asja materjalidest nähtuvalt üritas kohus korduvalt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ei teinud kohus enda poolt siiski piisavalt, et välja selgitada kostja tegelik viibimiskoht või töökoht, mistõttu ei saa antud juhul pidada põhjendatuks menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist.
2. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub p-des 14-17 toodud põhjustel tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse kaja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule, ei ole ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud (

§ 417lg 4).

37. Tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega ja seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Reet Allikvere Margo Klaar 7