← Eesti

2-15-17245/32

Obsah (7)§ 168§ 150§ 663§ 651§ 667§ 162§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-17245 Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Tsiviilasi AA hag

§ 168

lg-st 4 ja 5 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagi esitamise põhjustas asjaolu, et hageja ei saanud kostjalt ostetud sõidukit enda nimele registreerida, kuna hagejal puudus üks sõidukiga seotud ostu-müügileping (kostja ei andnud seda hagejale sõiduki võõrandamisel üle). Seetõttu soovis hageja, et kostja tagastaks talle sõiduki eest tasutud summa. Kostja esitas Maanteeametile puuduva sõiduki ostu-müügilepingu ning Maanteeamet teatas, et esitatud lepingute alusel on võimalik tuvastada sõiduki seadusliku omandamise jada hagejale ja teostada omanikuvahetuse registritoiming. See võimaldas kanda sõiduki registris hageja nimele, mis on ka käesolevaks tehtud. Eelnevaga on kostja maakohtu hinnangul hageja nõude

§ 168lg 4 ja 5 mõttes rahuldanud.

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 200 eurot, millest 100 eurot kuulub hagejale

§ 150lg 1 p 3 alusel tagastamisele.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada ülejäänud 100 eurot. Määruskaebus

  1. Kostja esitas 19.09.2016 Harju Maakohtu 06.09.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 100 eurot. Kostja palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1755 eurot.
  2. Määruskaebuse kohaselt oleks tulnud

§ 168lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

Käesoleval juhul ei olnud tegemist nõude rahuldamisega kostja poolt. Kohus võttis menetlusse hageja nõude alusetult saadud 1299 euro tagastamiseks. Kostja ei võtnud õigeks asjaolu, et tegemist on tühise tehinguga ning ei olnud nõus midagi hagejale tagastama ega ole ka midagi hagejale tagastanud. Lisaks oli hagejal võimalik lahendada vaidlusalune küsimus kohtuväliselt. Peale hagiavalduse menetlusse võtmist pakkus kostja hagejale võimalust edastada sõiduki registreerimiseks vajalik leping, kuid hageja soovis saada kostjalt 1299 eurot. Pärast seda, kui kostja tõendas oma vastuväiteid ning esitas koos 30.05.2016 menetlusdokumendiga vastavad tõendid, esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna oli selge, et hagi ei saa rahuldada. Vastus määruskaebusele 8. Hageja määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik 3 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 10.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 alusel maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb uue määruse, millega jätab poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda. 11.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud

§ 168

lõigete 4 ja 5 alusel ebaõigesti menetluskulud kostja kanda põhjendusega, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt alusetult saadud 1299 euro väljamõistmist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagiavalduses esitatud nõue oleks rahuldatud. Kostja on esitanud registritoimingu tegemiseks vajaliku ostu-müügilepingu, kuid ei ole hagejale hagiavalduses nõutud ostusummat 1299 eurot tagastanud. Seega ei saanud antud juhul

§ 168lõigete 4 ja 5 alusel jätta menetluskulusid kostja kanda.

12. Samas on kolleegiumi hinnangul võimalik käesoleval juhul menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 162

lg-st 4, mis näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja esitas hagiavalduse 1299 euro väljamõistmiseks, kuna tal ei olnud võimalik end kostjalt ostetud auto omanikuna registreerida. Kostja ei andnud hagejale sõiduki võõrandamisel üle registritoimingu tegemiseks vajalikku ostu-müügilepingut. Kostja andis hagejale lepingu, mis oli sõlmitud RE esindaja EK ja SN vahel. Maanteeamet on vastuses hageja teabenõudele teatanud, et EK on küll teatanud sõiduki võõrandamisest, kuid mitte SN-le (tl 81). Kohtumenetluse ajal esitas kostja ostu-müügilepingu, mille kohaselt omandas SN sõiduki SK-lt ning mille alusel oli Maanteeameti kinnitusel võimalik teostada omanikuvahetuse registritoiming. Hageja loobus oma nõudest mõista kostjalt välja 1299 eurot, kuna esitatud lepingu alusel oli tal võimalik end sõiduki omanikuna registreerida. Arvestades, et sõiduki registreerimisega seotud probleemid olid tingitud kostjast, siis oleks kostja menetluskulude jätmine hageja kanda, hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kostja on pakkunud kohtumenetluses hagejale võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Hageja püüdis juba kohtueelselt vaidlusaluse probleemi kostjaga lahendada, kuid see ei õnnestunud. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu menetluskulud tuleb

§ 162lg 4 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

13. Kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus

§ 163lg- st 2 lähtudes ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.