, 202, 206 kohus määras: RESOLUTSIOON Lõpetada
S § 213 lg 2 p 4 järgi.
lg 2 p 3 alusel kohustada RJ tegema 120 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kohustuse täitmise tähtajaks on 01. juuli 2017.a. Lõpetada
S § 213 lg 2 p 4 järgi.
lg 2 p 2 alusel kohustada LJ tasuma riigi tuludesse 300 €, kohustuse täitmise tähtajaks on
Asitõendid. CD ja DVD plaadid jätta
Määrus saata täitmiseks kahtlustatavatele ning teadmiseks prokurörile. Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik 19.01.2017.a esitas Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 16267000525 menetlus L J ja R J suhtes
S § 213 lg 1 tunnustel selles, et 27.05.2016 kell 08.48 võeti Pärnu linnas Lai 11 asuvast SEB panga sularahaautomaadist MTÜ x SEB pangakaardiga välja 100 eurot, kell 9.48 Pärnu linnas Rüütli 45 asuvast sularahaautomaadiust 130,00 eurot ja 28.05.2016 kell 5.22 ja 5.23 Pärnu linnas Rüütli 45 asuvast sularahaautomaadist 100,00 eurot ja 200,00 eurot. Kokku tekitati MTÜ x varalist kahju 530,00 eurot. R J ja L J on esitatud kahtlustus KarS § 213 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. grupis toime pandud arvutikelmuses.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 213 lg 2 p 4 eest nähakse karistusena ette ühe- kuni viieaastane vangistus. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. R J on viimati kriminaalkorras karistatud 10.12.2010 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat tingimuslikult 3 aastase katseajaga. Käesolevaks ajaks on karistus kantud ja ka kustunud. R J on 2015 aastal karistatud neljal korral ka väärtegude 2 1-17-603 toimepanemise eest, millised ei olnud seotud varavastaste süütegudega. Käesoleval ajal puudub informatsioon ka R J poolt toimepandud uute kuritegude kohta. Seega peale viimast süüdimõistvat kohtuotsust ei ole R. J toime pannud uusi kuritegusid. L J ei ole varasemalt kriminaalkorras ega ka väärteokorras karistatud. Samuti puudub informatsioon tema poolt toimepandud uute kuritegude kohta. Prokurör leiab, et isikute süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, asub prokurör seisukohale, et R J ja L J suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Kuriteo toimepanemine R J ja LJ poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Menetluse käigus on nad hüvitanud kannatanule MTÜ-le x tekitatud varalise kahju summas 530 eurot, mille kohta on kriminaalasja materjalide juures ka maksedokument. Kahtlustatavad on kannatanutele vabatahtlikult heastanud tekitatud varalise kahju, mida võib KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt pidada kergendavaks ajaoluks. Vastutust kergendava asjaoluna tuleb lugeda ka puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud kahtlustatavate tegevuses käesoleval juhul puuduvad, samuti puuduvad kriminaalmenetluse kulud. LJ ei ole varem kriminaal- ega väärteo korras karistatud ning samuti ei ole RJl rohkem kriminaalasju menetluses ning kahtlustatavad on oma muu käitumisega tõestanud, et nende edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi ning selleks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lähtudes eelnevast, prokurör leidis, et RJ ja LJ suhtes on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist
LJ on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning ta kinnitab, et ta on võimeline tasuma kindla summa riigituludesse. RJ on samuti kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning ta kinnitab, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kahtlustatavatele on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes
S § 213 lg 2 p 4 järgi.
§-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. 3 1-17-603
lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on RJle ja LJle esitatud kahtlustus KarS § 213 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kahtlustatavad on käesolevaks ajaks heastanud kuriteoga tekitatud kahju. Kahtlustatavatel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Kohus nõustub prokuröriga, et kahtlustatavate süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Seega kohus leiab, et kahtlustatavate karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isiku mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse kulud puuduvad. Kahtlustatavad on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. RJ on kinnitanud, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja LJ on kinnitanud, et ta on võimeline tasuma kindla summa riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD ja DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja juures ning mis tuleb jätta
Juhindudes
lg 1, lg 2 p 2, 3 tuleb kriminaalasja menetlus eeltoodud tingimustel RJ ja LJ suhtes lõpetada. RJ on kohustatud tegema 120 tundi üldkasulikku tööd ja LJ tuleb hüvitada riigituludesse kindel summa 300 eurot. Nimetatud kohustuste täitmise tähtajaks määrata hiljemalt 01.07.2017. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.