Obsah (11)

§ 415§ 632§ 187§ 317§ 407§ 444§ 438§ 163§ 174§ 175§ 177

Tsiviilasi 2-16-110859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE Osaühing Aktiva Finants (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Teevo Trossek (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 620,27 eurot (mis sisaldab muu hulgas käsitlustasu summas 63,91 eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivise 620,22 eurot. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 1.06.

1. a sõlmitud liitumisleping nr 2504486 ja liitumislepingu lisa nr
2. Elisa Eesti AS loovutas 2.12.
3. a nõude kostja vastu põhisummas 620,27 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.09.2016. a.

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 63,91 eurot, mille tasumise kohustus tulenes järelmaksuga vara müügilepingu (liitumislepingu lisa) tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8. 2 Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, ning Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühised. Järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 63,91 tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Riigikohus on 10.05.

1. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hageja on arvestanud viivist alates 16.07.
2. a kuni 12.09.
3. a. Nimetatud perioodil on seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Käsitlustasu kajastus arvel nr XXX. Hageja on arvestanud viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 12.09.
4. a. Arve nr XXX summas 80,12 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 16.07.
5. a kuni 12.09.
6. a summas 20,68 eurot; arve nr XXX summas 95,94 tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 16.08.
7. a kuni 12.09.
8. a summas 24,07 eurot; arve nr XXX summas 28,70 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 18.09.
9. a kuni 12.09.
10. a summas 6,98 eurot; arve nr XXX summas 351,60 eurot (arve summalt 415,51 on arvestatud maha käsitlustasu 63,91 eurot) tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 16.10.
11. a kuni 12.09.
12. a summas 83,20 eurot. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku 134,93 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 556,36 euro (620,27 eurot – 63,91 eurot) ning viivisenõue 134,93 euro ulatuses. Käsitlustasu 63,91 euro ning viivise 485,29 euro (620,22 eurot - 134,93 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 45% ulatuses ja kostja kanda 55% ulatuses.

Vastavalt

§ 174lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1150 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulu 950 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (

§ 175lg 1).

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud 3 kokku 300 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 165 eurot (300 eurot x 55%). Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4