Obsah (5)

§ 407§ 444§ 436§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. detsember 2016, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja numb

) § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 10.11.

1. Hagile vastamiseks antud 20päevane tähtaeg saabus 30.11.
2. Kostja ei ole hagile vastanud. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 2 5.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

1. Hageja on esitanud nõude võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 44 eurot väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et võlgnevuse menetlemisega seotud kahju on meeldetuletuskirjade saatmine kostjale. Menetluskirja saatmine on kõige tavapärasem sissenõudmistoiming. Meeldetuletuskirja võib saata posti teel, aga ka nt e-posti või SMSga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1132 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise tarbija poolt ning sätestab ülempiiri sissenõudmiskulude kogusummale. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse järgi on hageja nõue 620,02 eurot. VÕS § 1132 lg 3 täpsustab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. VÕS § 1132 lg 6 kohaselt on § 1132 regulatsioon imperatiivne ning sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega, liiga lühikese ajavahemiku jooksul pärast lepingu lõppemist saadetud tasulise meeldetuletuskirja hüvitise nõue on tühine. Hagiavaldusest nähtub, et leping lõppes 09.02.2016 ning tasuline võlateatis saadeti kostjale 10.02.
2. Kohus on seisukohal, et tasuliste võlateatiste lühikese aja jooksul edastamise eesmärk ei tohi olla VÕS-s sätestatud sissenõudmiskulude ülempiiri ulatuses hüvitise saamine (VÕS § 1132 lg 3). Hagiavalduse järgi on vastavalt hageja hinnakirjale esimese võlateatise saatmise hind 12 eurot, teise võlateatise saatmise hind 12 eurot ning kolmanda võlateatise saatmise hind 20 eurot (tlk 21). Esimese meeldetuletuskirja edastamise hüvitise tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda hageja hinnakirjast tulenevat meeldetuletuse saatmise tasu 12 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib hageja pärast lepingu lõppemist nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kummagi järgmise kahe saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Kohus vähendab hageja poolt nõutavat meeldetuletuskirja saatmise tasu VÕS-s sätestatud määrani. Hagejal on õigus nõuda esimese kirja eest 5 eurot ning teise kirja eest 5 eurot (10 eurot kokku).
3. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 500 eurot, intress 10 eurot (intressimäär 48 % aastas), lepingutasu 10 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 10 eurot, viivis 10.02-01.07.2016 eest 15,77 eurot ning viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 02.07.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 34 eurot osas. 8.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 95 % kostja kanda ja 5 % hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 9.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud hagiavalduse järgi on hageja riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada riigilõivust 118,75 eurot ning õigusabikulust 95 eurot, kokku menetluskulu 213,75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3