lg 2 p 1, palub hageja tagastada pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 87,50 eurot Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele EE932200221057039324 Swedbank’s, selgitusena märkida kostja nime. II. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-127880 IV. Tartu Maakohtu xxxx kohtumaja kantseleil tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 87,50 eurot Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele EE932200221057039324 AS-s Swedbank (selgitusse kostja M. T. ). V. Kohus teatab pooltele, et seoses kompromissi sõlmimisega 20.03.2017 kell 13.00 määratud kohtuistungit ei toimu. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. 2
§-dele 430, 432 teatavad pooled, et nad on teadlikud tsiviilasja kohtuliku kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust ning kõigist menetluse lõpetamise ja kompromisslepingu sõlmimise tagajärgedest. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada kohtuistungit pidamata. Kompromissis taotles hageja poole tasutud riigilõivu, so 87,50 euro tagastamist hageja arveldusarvele. Hageja on tasunud 28.11.2016 maksekäsu avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ning 20.01.2017 tasunud hagimenetluse üleminekul riigilõivu täiendavalt 130 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, on põhjendatud hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks, hagejale kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust, so 87,50 eurot hageja arveldusarvele. Pooled on kompromissi määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele ei saa kohtumäärust määrusekaebuse esitamise korras vaidlustada. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende kanda vastavalt sõlmitud kompromisslepingule. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.