lg 1 p 2 annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. 6. TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peab residendist äriühing maksma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu, milleks on muuhulgas ka väljamaksed, milliste kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. RPS § 4 p-de 1, 2, 3 ja 5 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane korraldama oma raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Selleks tuleb tal muuhulgas dokumenteerida kõik oma majandustehingud, kirjendada neid algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel raamatupidamisregistrites ning säilitada raamatupidamise dokumendid. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitavaks tõendiks. Sellel peavad olema dokumendi nimetus, number ja koostamise kuupäev; andmed tehingu majandusliku sisu kohta, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed ja asu-või elukoha aadressid, raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ning vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
lg-st 3 tuleneb maksukohustuslasele samuti kohustus korraldada oma raamatupidamis- ja maksuarvestus nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest ja kohustustest. 7. Vaidlusaluses maksuotsuses käsitletud BCC & Partners OÜ, Discompany OÜ ja Kuldne Marketing OÜ neli arvet (tl 56-57) vastavad formaalselt küll eelloetletud tingimustele, kuid see üksi pole veel piisav. Maksuotsuses on selgelt välja toodud põhjused, miks pole arved nõuetekohasteks kuludokumentideks, miks ei saa neid esitanud osaühinguid pidada tehingute tegelikuks teiseks pooleks ega ka reaalselt majandusega tegelevateks äriühinguteks ning miks tuleb lugeda neile tehtud väljamaksed ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja täies ulatuses maksustada. Maksutoimikus on olemas ka vastavaid seisukohti kinnitavad dokumentaalsed tõendid.
lg-s 1 sätestatust tulenevalt peab maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendama maksukohustuslane, et maks määrati valesti. Kaebaja pole ühtegi vastavat väidet usutavalt ümber lükanud ning lähtub peaasjalikult vaid väitest, et tehingute ajal olid kõik nimetatud äriühingud käibemaksukohustuslased, äriregistrisse kantud ja nende kohta avalikult saada olevad andmed ei tekitanud kahtlust. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud enda volitatud isiku 3 maksumenetluses antud seletus (tl 92-94), mille kohaselt toimus suhtlemine enamasti telefoni teel ning kontrolliti küll avalikest andmebaasidest äriühingute tausta, kuid mitte kaupu nende nimel müünud isikuid ega nende volitusi. Kuna ka maksumenetluses kogutu ei kinnita vastavate dokumentide olemasolu kaebaja raamatupidamises, ei saaks ta kuidagi väita, et on olnud hoolas ega olla ka kindel, et soetas kaubad just neilt äriühingutelt. Tähelepanu pole kaebaja osutanud ka sellele, et eelnevalt juba käsitletud RPS § 4 p-dest 1, 2, 3 ja 5 tulenevalt oli tal kohustus korraldada oma raamatupidamine nii, et olulise ja objektiivse informatsiooni saamine oleks tagatud ning kõiki majandustehingud oleks dokumenteeritud ja sellekohased raamatupidamise dokumendid säilitatud. See aga tähendab, et tal endal oli kohustus hoolitseda selle eest, et kõigi tema majandustehingute tegelik sisu ja reaalne toimumine oleks nõuetekohaste dokumentidega ka tõendatud.
§-st 11 tulenev uurimispõhimõte paneb maksuhaldurile kohustuse selgitada välja kõik menetletavas asjas tähendust omavad asjaolud ning annab kaalutlusõiguse otsustamaks, milliseid tõendeid on tal konkreetses asjas vajalik koguda ning missuguseid toiminguid sooritada.
lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt, kolmandalt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid. Käesoleval juhul kinnitab vaidlusaluses maksuotsuses sisalduv asjaolude kirjeldus, et maksuhaldur on kontrollinud kaebaja raamatupidamise andmeid ning nõudnud temalt ja teistelt tehingute osalistelt ja muudelt isikutelt seletusi ja dokumentaalseid tõendeid (tl 65-66, 68, 70, 79, 83-85). Kaebaja tehingupartneritega seotud isikute kriminaalasjade kohta on maksuotsuses küll viidatud, kuid üksnes kui oma seisukohti kinnitavatele lisamaterjalidele.
§-des 33 ja 106 sätestatust ei nähtu, et alla 640 000 suuruse summa puhul toimuks niisuguses menetluses põhjalikku tehingute kontrollimist. Seda ei nähtu ka KMS §-des 34 ja 35 sätestatust. Seega on põhjendatud MTA seisukoht, et toimub kontroll eelkõige mahaarvamise aluseks oleva dokumendi olemasolu ning raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastamise üle. Eelnimetatud kirjavahetus kinnitab, et käesoleval juhul nõuti kaebajalt just niisuguseid dokumente ja selgitusi. 12. HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on
Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste suhtes kui maksusummade arvutamise metoodika ning olemas on ka viited asjakohastele õigusaktidele. Kaebaja pole aga omalt poolt esitanud midagi niisugust, mis annaks võimaluse maksuotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks. Seetõttu ei korda kohus selles esitatut üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud. 13. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kuna maksuhaldur oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud, jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja poolt 295 euro suuruse riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.