3-15-2580/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2580 Kohtuasi A.S. kaebus Tallinna Vangla elamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.S. Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta A.S. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 15.02.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 27.07.2015 on Viru Vangla kinnipeetav A.S. (edaspidi kaebaja) koostanud Tallinna Vanglale kahjunõude (tl 19-20), milles soovis saada ebapiisava isikliku eluruumi tõttu talle tekkinud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist 15 eurot päevas. Ta väitis, et teda koheldi selles vanglas ebainimlikult, kuna ühele kinnipeetavale pole jäetud Euroopa Liidu standardite kohast 4 m2 suurust vaba põrandapinna. 25.09.2015 vastusega nr 5-37/15/214-2 (tl 21-23) jäeti kahjunõue rahuldamata. Veel on kohtutoimikusse esitatud tabelid kaebaja paiknemise, kambrite suuruse ja asustatuse kohta (tl 44-48), väljavõtted vangistusregistrist tema kokkusaamiste ja hõivetegevuse kohta (tl 49-50) ning pöördumisi kajastav väljatrükk dokumendiregistrist (tl 51-54). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 11.10.2015 koostatud kaebuses (tl 2-6) palus kaebaja, et halduskohus mõistaks talle iga Tallinna Vanglas ajavahemikus 24.07.2014 kuni 24.03.2015 viibitud päeva eest välja 15 euro suuruse hüvitise. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale tuginedes väitis ta, et igal kinnipeetaval on õigus 3 m2 suurusele isiklikule ruumile, mille alla ei kuulu tualeti ja mööbli alla jääv pind, sest sellel ei saa vabalt liikuda. Viibimist alla selle suurusega kambrites pidas väärikust alandavaks ning lisas, et vabade kohtade puudumise tõttu võis tema kinnipidamistingimuste parandamine olla küll keerukas, kuid sellest ei saa teha järeldust, et vangla on käitunud tema suhtes õiguspäraselt.
7. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 41-43) paluti arvestada kaebaja kohtueelsele nõudele antud vastuse seisukohtadega ning jätta kaebus rahuldamata. Täiendavalt märgiti siiski ära, et ei nõustuta kaebaja seisukohaga nagu tuleks kambri põrandapinna suurusest maha arvata mööbli ja WC alla jääv pind ning lisati, et enamikul Tallinna Vanglas viibitud päevadel oli talle tagatud põrandapind, mis oli suurem kui 3 m2 kinnipeetava kohta ka ilma WC alust pinda arvestamata. Kaebajale kohaldunud kinnipidamistingimusi kirjeldades leiti, et need olid vähemalt rahuldaval tasemel, märgiti ära esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine tema poolt ning leiti, et kuna vangla tegevus vastas siseriiklikule õigusele ja ühtegi vastavat normi pole tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, ei saanud kaebaja kinnipidamine neis tingimustes ja põrandapinnal olla ka kogumis õigusvastane. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kaebuses tugineb selle esitaja üksnes asjaolule, et tema kambrites oli mööbli ja WC tõttu väga vähe liikumiseks vaba põrandapinda ega ole esitanud vastustajale mingeid muid etteheiteid. Samuti ei ole ta kahtluse alla seadnud kambrite suuruse ja täituvuse kohta esitatud andmeid. Seega on käesolevas asjas vaja lahendada üksnes küsimus, kas kambrites asuva WC ja mööbli tõttu vabaks jääva põrandapinna suurus on saanud tekitada tema inimväärikusele rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju.
9. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse § 7 lg-s
10. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Sama paragrahvi lõige neli näeb ette ka eraõiguse sätete kohaldamise. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerivad riigivastutuse seaduse § 9 lg-d 1 ja
11. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda väärikuse alandamise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamist, kuid üksnes haldusorgani süülise käitumise korral ning õiguserikkumise ja süü raskust arvestades.
12. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad talle elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Kambri suuruse ja sisustuse üle otsustamise on seaduseandja teinud kohustuseks justiitsministrile, kes on vastavad nõuded sätestanud oma 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSKE). Selle § 6 lg 6 alates 01.01.2014 kehtiv redaktsioon nõuab, et kambris oleks iga seal viibiva kinnipeetava kohta vähemalt 3 m2 suurune põrandapind. VSKE § 7 lg 1 kohaselt peavad kambri sisustuse hulgas olema ühe- või kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, riidenagi ning võimaluse korral ka valjuhääldi, pesemiskoht ja WC. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ näevad punktis 4 ette eluruumi põrandapindala määratlemise vastasseinte vahelise kaugusega. Vangistusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides kinnipeetava eluruumi kohta sätestatust ei tulene, et talle ettenähtud põrandapind peab olema täiesti vaba ning selle hulka ei saa arvata pinda, millel asuvad kambri sisustuse hulka kuuluvaid esemeid ja seadmeid, sealhulgas ka WC. Asjaolu, et seda ei tulene ka EIK praktikast, on Riigikohus selgelt ära märkinud oma lahendi nr 3-3-1-42-15 punktis
13. Seega ei saa mõiste „põrandapind“ tähendada kambris ringi liikumiseks olevat vaba pinda ning seda pole võimalik määratleda muul viisil kui ruumi külgede pikkuse korrutisena. Kaebaja kambrite suuruse ja neis paiknenud isikute arvu kohta esitatud andmed kinnitavad, et suurema osa Tallinna Vanglas viibitud ajast oli tema osaks langeva isikliku põrandapinna suurus vähemalt 4 m2 ning ühelgi päeval pole see olnud vähem kui VSKE § 6 lg-s 6 kinnipeetavale ette nähtud 3 m
14. Seega pole vastustaja kuidagi saanud rikkuda tema neid õigusi, millised on õigusaktides kehtestatud kinnipeetava kambri suurusele.
15. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 20.06.2014 kohtuotsuse nr 3-4-1-9-14 punktis 36 vangla elamistingimustega seotud väärikuse alandamise küsimust käsitledes leidnud, et kinnipidamisega kaasnevad paratamatult mõningased kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda iseenesest veel inimväärikuse alandamist. Vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida vaid siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, kuid selle täpset piiri pole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust ning mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest. Käesolevas asjas pole kaebaja esile toonud ühtegi niisugust asjaolu, mis võimaldaks halduskohtul need Riigikohtu seisukohad tähelepanuta jätta ega järeldada tema väärikust alandavat või piinavat kohtlemist vastustaja poolt ja sellest tulenevaid kannatusi.
16. Eeltoodud põhjendustel pole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks mittevaralise kahju tekitamiseks, mille eest oleks võimalik välja mõista kaebaja poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahasummat. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse esitamisel tasutud 108 euro suurune riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane