← Eesti

2-11-43706/41

2-11-43706 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasi I.K. kohustustest vabastamise menet

§ 173

lg 2 alusel kõikide võlgnikule kuuluvate pangakontode väljavõtted nii sissetulekute kui väljaminekute kohta perioodil 02.04.2013-15.11.

  1. Peale nõutud dokumentide esitamist palus võlausaldaja kohtul kontrollida, kas võlgnik on esitanud kõik temale kuuluvate pangakontode väljavõtted või mitte. Kõik võlgniku poolt esitatud tööle kandideerimise avaldused koos lisatud dokumentidega. Kohus edastas võlausaldaja taotluse võlgnikule ja korraldas võlausaldaja taotluse läbivaatamiseks 19.12.2016 kohtuistungi. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile mitteilmumiseks. Võlgnik oma seisukohta võlausaldaja taotluse osas ei esitanud. Võlausaldaja leiab taotluses, et: 3.
  2. Käesolevaks hetkeks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle 3 aasta ja 7 kuu. Selle aja jooksul ei ole aga võlausaldajale võlgniku poolt tehtud ühtegi makset ega edastatud teavet nõude rahuldamise perspektiivide osas. 3.
  3. Võlgnik ei ole senise menetluse kestel tegelenud

§ 173

lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmisega, mille kohta annab kinnitust fakt, et võlgnik ei ole võlausaldajale teinud võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset. Samuti ei ole võlgnik kohtule esitatud aruandes esitanud oma tegevuse kohta aruannet – võlausaldajale ei ole teada, kuidas, millisel moel võlgnik endale tasuvamat tegevust otsib. Võlgnik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks kandideerinud paremini tasustatavale töökohale. Võlgnik on üksnes väitnud, et uuest aastast on lootust palgatõusule, kuid selline väide on paljasõnaline. Ühtlasi oleks selleks hetkeks kohustustest vabastamise menetlus kestnud juba 4 aastat ning olukorda, kus 4 aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse käigus ei laeku võlausaldajale ühtegi makset, ei saa pidada lubatavaks. 3.3. Võlausaldaja rõhutab, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahendeid 3-2-190-16, 3-2-1-46-13), sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võimalus vabaneda kohustustest ei ole

ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. 2/5 2-11-43706 3.4. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgniku näol tegemist eluterve isikuga, kes ei ole aga kogu senise menetluse kestel teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset. Viidatust järeldab võlausaldaja, et võlgnik ei ole otsinudki tulutoovamat tegevust. Siinkohal juhib võlausaldaja kohtu tähelepanu, et Pärnu Maakohus on 10.04.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-10-52296 leidnud, et kui eluterve võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni tulu üldse on see

§ 173

lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. 3.5. Võlgnik ei ole senise menetluse jooksul midagi võlausaldajale tasunud. Võlgnik ei ole tõendatult senise menetluse jooksul teinud midagi selleks, et leida tasuvamat tööd ja täiendavaid vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Seega ei ole võlgnik teinud oma parimat ega täitnud ka

§ 173lg 1 tulenevaid kohustusi tasuvama töö leidmiseks.

Eeltoodust ja

§ 175

lg 2 p 2 alusel leiab võlausaldaja, et võlgnik tuleb jätta oma kohustustest vabastamata ja menetlus tuleks lõpetada. 3.6. Võlgnik on varasemalt väitnud, et ei käi tööl, kuna tahab anda laste emale võimaluse rohkem tööl käia. Võlausaldaja leiab, et selline suhtumine ei ole kooskõlas

§-st 173 tulenevate kohustustega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisega peab võlgnik võtma eesmärgiks rahuldada võlausaldajate huve parimal võimalikul viisil. Selleks peab võlgnik tegelema aktiivselt tasuvama töö otsimisega. Kui võlgnik on võtnud suhtumise, et ta ei peagi tööl käima või kõrgema sissetulekuga tööd otsima, siis on ta rikkunud

§ 173kohustusi tahtlikult ning süüliselt.

KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 4.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 5.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 7.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 8.

§ 175

lg 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 9.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 10. I.K. kohustustest vabastamise menetlus on algatatud Tartu Maakohtu 02.04.2013 määrusega (I kd tl 122-129), mille resolutsiooni p 9 kohaselt tuleb I.K.l esitada kord kuue

(6)kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku 3/5 2-11-43706 mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja võlgniku mõlema arvelduskonto väljavõtteid. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt
  1. oktoobril 2013, teine aruanne
  2. aprillil 2014, kolmas aruanne
  3. oktoobril 2014, neljas aruanne
  4. aprillil 2015 jne. Väljamaksed võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas – iga aasta
  5. aprillil.
  6. Võlgnik esitas kohtule 10.10.2013 esimese aruande, kus märkis, et on jätkuvalt töötanud XXX OÜ-s põhipalgaga 400 eurot kuus; võlgnikul on kaks ülalpeetavat; muid tulusid ei ole olnud; võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud. Aruandele on lisatud konto väljavõte. Võlgnik esitas kohtule 10.04.2014 teise aruande, kus märkis, et tema põhipalk on 480,96 eurot, muus osas aruande sisu ühtib esimese aruande sisuga. Võlgnik esitas kohtule 16.10.2014 kolmanda aruande, aruande sisu ühtib teise aruande sisuga. Võlgnik esitas kohtule 14.04.2015 neljanda aruande, aruande sisu ühtib teise aruande sisuga. Võlgnik esitas kohtule 31.10.2015 viienda aruande, aruande sisu ühtib teise aruande sisuga. Võlgnik esitas kohtule 31.03.2016 kuuenda aruande, kus märgib, et alates veebruarist suureneb võlgniku töökoormus ja uus põhipalk on 585 eurot kuus ning antud regioonis on pea võimatu leida tööd, kus oleks hüppeliselt suurem palk. Muus osas aruande sisu ühtib teise aruande sisuga. Võlgnik esitas kohtule 10.10.2016 seitsmenda aruande, kus märkis, et uuest aastast on lootust veel palgatõusule. Aruandele lisatud konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on 16.04.2016 tagastanud A.P.le võla summas 50,10 eurot.
  7. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
  8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle kolme aasta, aga pankrotivõlausaldajatele ei ole võlgnik väljamakseid teinud. Võlgnik on senises menetluses esitanud kohtule perioodilisi aruandeid, kuid on teinud seda ühe erandiga iga kord hilinenult. Võlgnik käib küll osalise tööajaga tööl, kuid tema sissetulek on sedavõrd väike, et sellest ei ole võlgnik täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid arvestades kinnipidamisi teinud. Ka vabatahtlikult ei ole võlgnik pidanud võimalikuks võlausaldajate nõuete katteks raha eraldada. Samas on võlgnik 16.04.2016 tagastanud A.P.le (kes ei ole pankrotivõlausaldaja) võla summas 50,10 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik otsinud tulutoovamat tegevust ning kohtule ei ole esitatud mõjuvat põhjust, miks võlgnik ei tööta täiskohaga. Kohtule ei ole teada, et võlgniku töövõimel oleks puudusi. Kohus nõustub võlausaldajaga, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks on see, et võlgnik näitaks head tahet võlga mingilgi määral tasuda, aga siiani ei ole I.K.lt võlausaldajatele mingiski ulatuses laekumisi olnud. Kohus selgitas 12.01.2016 kohtuistungil võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse eesmärki ning hoiatas, et kui menetlus oma eesmärki ei täida (võlgnik võlausaldajatele eraldisi ei tee), lõpetab kohustustest vabastamise menetluse.
  9. Kohus korraldas võlausaldaja taotluse läbivaatamiseks ja võlgniku ärakuulamiseks 19.12.2016 kohtuistungi. Istungi kutse edastas kohus võlgnikule samale e-postiaadressile, mida võlgnik on kasutanud kohtule aruannete esitamiseks. Võlgnik kutse kättesaamist ei kinnitanud. Kohtule varasemas menetluses esitatud võlgniku telefoninumbril helistades vastati, et tegemist on valeühendusega ning hiljem kahel korral helistades oli telefon välja lülitatud. I.K. 19.12.2016 toimunud kohtuistungile ei ilmunud.
  10. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 leidnud, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 p-s 15 leidnud, et võimalus vabaneda pankrotiseaduses ettenähtud korras oma kohustustest ei ole 4/5 2-11-43706 eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole üle kolme aasta kestnud menetluses andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, st ta ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et selliselt käitudes on võlgnik rikkunud tahtlikult

§ 173s

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, st võlausaldaja huvi saada oma nõue rahuldatud. Samuti ei ole võlgnik täitud

§ 175

lg-s 4 nimetatud kohustust anda vande all teavet oma kohustuste täitmisest, st I.K. ei ilmunud 19.12.2016 kohtuistungile. 16. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et I.K. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p-s 2 ja

§ 175lg-s 4 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Eeltoodu alusel tuleb keelduda I.K.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda I.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka I.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.