Obsah (9)

§ 150§ 651§ 163§ 162§ 65§ 23§ 171§ 5§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-4746 Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2017. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar Kohtua

§ 150lg 5).

2 Asjaolud

1. Harju Maakohtu
2. augusti
3. a määrusega kuulutati välja AKTSIASELTS GFAS pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Andres Hermet.
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega kinnitati AKTSIASELTS GFAS (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepanek.
8. novembril
9. a esitas pankrotihaldur võlgniku pankrotimenetluses kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati
10. novembri
11. a väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12. Pankrotihaldur palub otsustada võlgniku lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine, kinnitada võlgniku pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulud summas 2541,60 eurot, vabastada pankrotihaldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata pankrotihaldurile tasu 4800 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Pankrotihalduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150 Swedbank AS); mõista pankrotihalduri tasu välja võlgniku AS GFAS (pankrotis) pankrotivara arvelt; jätta AS GFAS (pankrotis) pankrotimenetluse kulud AS GFAS (pankrotis) kanda; määrata AS GFAS (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks OÜ Archivali Group, registrikood 10893401, asukoht Raja Keskus 5, Rannamõisa küla, Harku vald, 76901 Harjumaa.
13. Pankrotihaldur taotleb tasu tunnitasu alusel arvestusega 96 eurot/tund, Haldur palub tasu. Pankrotitoimkond on oma
14. novembri
15. a otsusega kinnitanud vastava halduri tasu määra. Haldur ega pankrotitoimkond ei pea antud menetluses õigustatud tasu arvutamist

§ 651lg 1 lähtuvalt, millest tulenevalt oleks halduri tasuks ligikaudu 950 eurot.

1. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Maakohtu määrus
2. Harju Maakohus kinnitas
3. jaanuari
4. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Maakohus määras pankrotihalduri tasuks 1665,82 eurot ja mõistis selle välja võlgniku pankrotivara arvelt, kinnitas pankrotimenetluses pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 2541,60 eurot ja jättis pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, määras võlgniku dokumentide hoidjaks OÜ Archivali Group (registrikood 10893401, asukoht Raja Keskus 5, Rannamõisa küla, Harku vald, 76901 Harjumaa) ning otsustas vabastada pankrotihalduri tema kohustustest peale võlgniku kustutamist registrist. Maakohus märkis resolutsioonis iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Võlausaldaja Kohtutäitur Katrin Vellet Kohtutäitur Elin Vilippus AS E H OÜ OÜ M E OÜ OÜ A F OÜ (likvideerimisel) AM OÜ A Rahuldamisjärk II II II II II II II II II II Rahuldamata nõude jääk (eurodes) 19,08 95,42 871,88 2 952 626,02 295 498,87 49 179,10 192 814,90 3 936 527,78 19 557,26 49 548,74 3 S Sihtasutus AS A OÜ E P OÜ B OÜ ŠS OÜ K S OÜ MG Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu OÜ T AH AŽ RR II II II II II II II II II II II II II II 196 999,27 295 498,65 690 038,59 1 253 518,19 738 746,23 3 975,53 47 715,67 5 703,90 78 800,00 42 468,33 876 645,63 24 625,13 59 346,48 285 895,33
5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu kohtule esitatud lõpparuandest, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leidis, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

9. Pankrotihalduri tasu määramise küsimuses ei nõustu maakohus halduri käsitlusega ega pea võimalikuks määrata pankrotihalduri tasu ajutise halduri regulatsiooni järgi.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud 4759,49 eurot, siis eeltoodust tulenevalt on võlgniku pankrotihalduri tasu alammääraks

§ 651lg 1 järgi 951,90 eurot ja ülemmääraks 1665,82 eurot.

Kuivõrd

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu alammääras ja alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul, siis eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega määrata pankrotihalduri tasu võlgniku pankrotimenetluses ülemmääras, st 1665,82 eurot.

1. Pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused 2541,60 eurot, mille moodustavad kulud õigusabile (Finantsinspektsiooni dokumentide nõue) 1927,20 eurot ning dokumentide arhiveerimine 614,40 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele. Määruskaebus
2. Pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega määrati võlgniku pankrotihalduri tasuks 1665,82 eurot ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata pankrotihaldurile tasu 4800 eurot, millele lisandub käibemaks 960 eurot. Muus osas palub jätta maakohtu määrus muutmata.
3. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt pankrotiseadust.

§ 65

¹ lg-d 1-3 sätestavad halduri tasu alam- ja ülemmäära sõltuvalt pankrotivara suurusest. Samas sätestab

§ 65

lg 2, et halduri tasu arvestatakse lähtudes pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast ning et halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kui

§ 65

¹ lg-te 1-3 kohaldamisel lähtuda § 65 lg 2 esimeses ja kolmandas lauses sätestatust, võib see viia tulemusele, et halduril ei teki üldse õigust 4 tasule või tekib halduril õigus üksnes ebamõistlikult väiksele tasule. Seda vaatamata asjaolule, et haldur on viinud pankrotimenetluses läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja täitnud nõuetekohaselt kõiki oma kohustusi. 13. Pankrotihalduri arvates juhul, kui pankrotivara müügi, tagasivõitmise või halduri muu tegevuse tulemusena ei laeku pankrotivarasse täiendavaid summasid või neid laekub nii vähesel määral, et üksnes nimetatud summadelt arvestatud halduri tasu ei vastaks halduri töö mahule ja keerukusele, tuleks halduri tasu määramisel (a) tõlgendada

§ 65

¹ lg-d 1 ja 3 selliselt, et nimetatud sätted määravad kindlaks halduri tasu alam- ja ülemmäära, lähtudes kogu pankrotivara suurusest, mitte ainult lähtudes pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast, või (b) lähtuda halduri tasu määramisel

§ 23

lg-tes 1-3 sätestatud ajutise halduri tasu regulatsioonist, st lähtuda tasu määramisel halduri poolt tema ülesannete täitmisele kulunud ajast. Seda õigustab ka

§ 65

lg 11, mille kohaselt määratakse halduri tasu

§ 23

lg-tes 1-3 sätestatud ajutise halduri tasu regulatsiooni järgi, kui kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti

§ 171

lg 11 alusel ning võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Seega näeb seadus ülalkirjeldatud juhul otsesõnu ette, et haldurile tasu määratakse ajutise halduri tasu regulatsiooni alusel.

1. Pankrotihaldur on kulutanud käesolevas pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmisele vähemalt 50 tundi. Lähtudes maakohtu määrusega määratud halduri tasust saab määruskaebuse esitaja seega oma ülesannete täitmise eest tasu ca 33,30 eurot/tund. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole selline tasu õiglane ega vasta tema töö mahule, keerukusele ega kutseoskustele. Võlgniku pankrotimenetlus on läbi viidud mõistliku aja jooksul ning pankrotimenetluse keerukust ja töömahtu hinnates tuleb mh arvestada, et võlgniku vastu esitati pankrotimenetluses nõudeid eri riikidest pärit võlausaldajate poolt, samuti tuli halduril tegeleda välisriigis asunud pankrotivara võõrandamisega. Haldur esitas nõuete kaitsmise koosolekul vastuväited 15 võlausaldaja nõudele osaliselt ja 1 võlausaldaja nõudele täies ulatuses kogusummas 502 070,82 eurot ning tunnustatud nõuete maht antud pankrotimenetluses oli kokku summas 12 152 357,55 eurot. Võlgniku näol oli tegemist äriühinguga, kes oli olnud Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve subjekt ja emiteeris suuremahulisi võlakirju ning saanud juriidilise isikuna kriminaalkaristuse.
2. Määruskaebuse esitaja leiab samuti, et ei ole õigustatud hinnata pankrotihalduri tehtud tööd oluliselt väiksemas väärtuses võrreldes ajutise halduri tööga.

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot ning üldise praktika alusel on kogemustega ajutiste haldurite puhul kohtud sellises suuruses tunnitasu reeglina ka aktsepteerinud.

1. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et halduri tasu regulatsiooni ei tohiks kohaldada selliselt, et pankrotivara suurenemine halduri eduka tegevuse tulemusena tooks kaasa hoopis halduri tasu vähenemise, mis praegusel juhul on sisuliselt juhtunud.
2. Lisaks eeltoodule on maakohus jätnud vääralt kohaldamata

§ 65

lg 1¹ kolmanda lause.

§ 65

lg 1¹ ls 1 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks ning § 65 lg 1¹ ls 3 järgi lisatakse halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maakohus on 30.01.2017.a määruses määranud halduri tasu OÜ Lundet kasuks, kes on käibemaksukohustuslane, kuid on jätnud määruses märkimata, et tasule lisandub käibemaks. Vastus määruskaebusele

1. Pankrotitoimkonna esimees esitas seisukoha ja palus määruskaebuse rahuldada. 5 Edasine menetluse käik
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel osaliselt tühistada pankrotihaldurile määratud tasule lisatava käibemaksu osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
4. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kontrollib maakohtu määrust üksnes osas, milles see on vaidlustatud, s.o pankrotihalduri tasu määramise osas. Ülejäänud osas, s.o lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise osas, on määrus jõustunud. 22.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 65¹ lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.

§ 65

lg 51 sätestab tingimused, mille esinemisel võib kohus määrata haldurile

§-s 651 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa

§s 651 nimetatud ülemmäära.

§ 651

lg 4 sätestab, et tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.

1. Lähtudes eeltoodust ja arvestades pankrotivara suurust 4759,49 eurot, ei või pankrotihalduri tasu olla praegusel juhul väiksem kui 951,90 eurot ega suurem kui 1665,82 eurot. Pankrotihaldur taotleb 4800 euro (lisandub käibemaks) suuruse tasu kinnitamist, mis ületab pankrotimenetluses laekunud vara väärtust. Kuigi pankrotitoimkond on andnud oma heakskiidu halduri taotletud tasule, tuleb kohtul siiski kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele, sest tasu suuruse otsustamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste arvamustega.
2. Halduri tasuga seonduvalt on Riigikohus leidnud, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11, p 13). Riigikohus on oma senises praktikas korduvalt rõhutanud, et alamäärast suurema tasu võib kohus määrata üksnes põhjendatud juhul ning maksimaalse tasu määramine võib olla põhjendatud vaid erandlikel juhtudel (vt nt Riigikohtu
5. märtsi
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-15, p-d 13 ja 14;
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15, p-d 28-29;
9. juuni
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 17). Seetõttu ei saa seadusest ega senisest Riigikohtu praktikast tuletada kohtule võimalust määrata pankrotihaldurile tasu, mis ületaks

§-s 651 nimetatud ülemmäära. 25. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse tõlgendusega, et kuivõrd antud juhul pankrotivara suuruse alusel arvestatud halduri tasu ei ole õiglane ega vasta tehtud töö mahule, tuleb kohaldada analoogiat ajutise halduri tasu regulatsiooniga ja määrata tasu tunnitasu põhimõttel või alternatiivselt võtta tasu arvutamise aluseks kogu pankrotivara 6 suurus, mitte ainult halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud vara. Kolleegiumi hinnangul ei toeta senine Riigikohtu praktika kumbagi tõlgendust. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on maakohus vastavalt pankrotiseadusele hinnanud halduri tööpanust, võttes arvesse pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust, muu hulgas asjaolu, et halduril tuli tegeleda ka eri riikidest pärit võlausaldajatega ja võõrandada välisriigis asuvat pankrotivara, ja jõudnud õigele järeldusele, määrates halduri tasu

§-s 651 nimetatud ülemmääras. 26. Määruskaebusega tuleb nõustuda osas, mis puudutab haldurile määratud tasule käibemaksu lisamist.

§ 6511 sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et käibemaksu lisamist ei takista

§ 651

lg-s 3 sätestatud halduri tasu ülemmäär ning see ei anna alust piirata halduri tasu suurust koos käibemaksuga (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-15, p 19). Kuivõrd pankrotihaldur on taotlenud, et tasu makstakse välja büroole ja osaühing Lundet on käibemaksukohuslane, tuleb maakohtu määratud pankrotihalduri tasule lisada käibemaks 333,16 eurot.
3. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
4. Seoses edasikaebeõigusega käesoleva määruse peale selgitab ringkonnakohus järgmist.

§ 5

lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud.

§ 164

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, esitada määruskaebuse võlgnik ja võlausaldaja, kui ta esitas vastuväite menetluse lõpetamise avalduse vastu. Praegusel juhul on määruskaebuse esitanud pankrotihaldur, kelle kaebeõigus tuleneb

§ 150

lg 1 p-st 3 ja

§ 150lg-st 5.

Viimati nimetatud sättega ei ole piiratud isikute ringi, kes võivad pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Kuid sellest sättest ei tulene haldurile õigust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale. Seega lähtudes

§ 5

lg-st 2 ei ole halduril

§ 150

lg 5 alusel kulude kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ette nähtud määruskaebuse esitamist Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm 7