← Eesti

2-16-9579/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 11.11.2016.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-9579 Tsiviilasi XXXXja XXXXhagi XXXXvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind XXXXhagi hind 1935.- eurot XXXXhagi hind 1935.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Hageja II XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Hagejate seaduslik esindaja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX Kostja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) esindajad Kostja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Asja arutamine 13.10.2016.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista XXXX elatis XXXX ülalpidamiseks perioodi 21.06.a.2016.a. kuni 30.11.2016.a. eest kokku 710.- eurot ja alates 01.12.2016.a. 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXX täisealiseks saamiseni.
  3. Välja mõista XXXX elatis XXXX ülalpidamiseks perioodi 21.06.2016.a. kuni 30.11.2016.a. eest kokku 710.- eurot ja alates 01.12.2016.a. 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXX täisealiseks saamiseni.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXXX kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „XXXX ja XXXX elatis“. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on XXXX kohustatud tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  5. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus.
  6. Jätta kõik menetluskulud XXXX kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  7. XXXX ja XXXX kooselust on sündinud 2 last: XXX.a. sündis XXXXja XXXX.a. sündis XXXX. Lapsed elavad koos emaga.
  8. Peale ühiste laste XXXX on XXXX veel 2 last: XXXX.a. sündinud poeg XXXX ja XXXX.a. sündinud poeg XXXX, kellega XXXX on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel.
  9. Ka XXXX on lisaks hagejatele veel 1 alaealine laps – XXXX.a. sündinud tütar XXXX.
  10. 21.06.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses märgivad hagejad, et kostja ei osale piisavas määras hagejate ülalpidamisel, s.o. ei anna hagejate ülalpidamiseks elatist isegi miinimummääras, mistõttu paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise kummagi hageja ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
  11. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena oma sünnitunnistused, Sotsiaalkindlustusameti otsuse XXXX makstava vanemahüvitise kohta ja ühekordselt määratud sünnitoetuse kohta ning kõigile XXXX lastele makstavate peretoetuste kohta, XXXX pangakonto väljavõtte, konto väljavõtte kostja poolt makstud elatise kohta, eesti.ee väljatrüki XXXX kõigi alaealiste laste kohta, XXXX arve XXXX balletistuudios käimise eest, Tallinna ja Harjumaa Nõustamiskomisjoni otsuse XXXX koolipikenduse andmise kohta, Politsei ja Piirivalveameti teatise kriminaalasja algatamise kohta XXXX Lk 2

(6)suhtes elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest ja XXXX suhtes tehtud maksekäsu elatise maksmise kohustamiseks. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  1. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus temalt elatise väljamõistmisega kahe lapse ülalpidamiseks kokku summas 214.- eurot. Kostja väidetel on ta ka hagejaid igakuiselt toetanud, kuid tal ei ole võimalik neile rohkem elatist maksta kui 214.- eurot kahe peale, sest lisaks hagejatele on tal veel kolmas laps - XXXX.a. sündinud XXXX. Kostja hinnangul ongi nimetatu aluseks temalt elatise väljamõistmisel alla seaduses sätestatud alammäära, sest tema sissetulekuks on palk 504.- eurot kuus.
  2. Kostja esitas kohtule koos oma vastuväidetega oma tütre XXXXsünnitõendi, oma pangakonto väljavõte, töölepingu, mis tal oli sõlmitud XXXX OÜ-ga. Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule.
  6. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  7. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  10. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  11. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on Lk 3
(6)miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PkS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus enne hagejate poolt hagi kohtusse esitamist oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust, sest ta maksis kuude vältel elatist hagejatele alla seaduses sätestatud miinimummäära (t/l 34).
  2. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hagejate kulutusi.
  3. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses kindlaks määratud miinimumsumma. Asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel 1 alaealine laps, selleks alust ei anna, sest hagejate emal XXXXon lisaks hagejatele ülal pidada veel 2 alaealist last. Kohus on seisukohal, et kostja sissetuleku väidetav nappus (kostja väidetel 504.- eurot kuus), ei anna põhjust mõista elatist välja väiksemaks summas, kui seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurus. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad laste huvid olema PKS § 123 kohaselt tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslase kohustusega hoolitseda selle eest, et tema lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal Lk 4
(6)ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada kõigile oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjendus, miks kostja seda teha ei saa. Ülalpidamiskohuslase ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest, ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleb kostjal leida endale töö ja teenida sellist sissetulekut, mis võimaldab tal ülal pidada kõiki oma lapsi vähemalt minimaalset elatist makstes, milleks käesoleval aastal on 215.- eurot kuus.
  1. Arvestades asjaoluga, et hagejad esitasid hagi kohtusse 21.06.2016.a. ja kostja on maksnud elatist vastavalt XXXX pangakontole 2016.a. juunis 300.- eurot kahele lapsele, kuigi oleks pidanud maksma 430.- eurot, juulis 430.- eurot (t/l 34) ning kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte kinnitab, et juulis ja augustis on kostja samuti maksnud elatist 430.eurot (t/l 54 ja 60), kuulub kostjalt perioodi 21.06.2016.a. kuni 30.11.2016.a. eest kummagi hageja ülalpidamiseks elatis väljamõistmisele summas 710.- eurot (65/juunis vähem makstud elatis/ + (3 x 215) /septembri, oktoobri ja novembri elatis/) ja alates 01.12.2016.a. 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt asjaolust, et hagejad ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja ka kohtutoimikust ei nähtu, et hagejatel oleks seoses käesoleva kohtuvaidlusega menetluskulusid kandnud, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1935.- eurot (9 x 215). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Lk 5
(6)kohtunik Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.