Obsah (6)

§ 7§ 72§ 74§ 13§ 16§ 11

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu

) § 9 lg-s 1 sätestatud isikute ringi, kellele saab teha seadustamisettekirjutuse. Vaidlustatud ettekirjutus sisaldab kõiki

§ 7lg-s 2 nimetatud elemente.

Kuna kaebajal ei olnud 01.06.2015 luba ega õigust Eestis viibida, ei olnud PPA-l kohustust esitada lahkumisettekirjutuses kaalutlusi. Kooskõlas

§ 72

lg 2 p-ga 6 ei antud ettekirjutuses kaebajale vabatahtliku täitmise tähtaega, vaid see määrati koheselt sundtäidetavaks. Järelikult on koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus koostatud õiguspäraselt. 300 euro suurust sunniraha määra ei saa pidada ebaproportsionaalseks, kuna sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

§ 74lg 2 sätestab üldise viie aasta pikkuse sissesõidukeelu, mida PPA ka kohaldas.

Kuigi erandlikel juhtudel võib kohaldada lühemat sissesõidukeeldu või jätta selle üldse kohaldamata, ei pea PPA nende aluste kohaldamata jätmist põhjendama. Samuti ei ole teada asjaolusid, mis sunniksid eeldama, et PPA-l oli kohustus kohaldada lühemat sissesõidukeeldu, mistõttu tuleb ka seda pidada õiguspäraseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. P.S. esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti VRKS § 25 lg-t
2. Kaebaja varjupaigataotluse osas tehti küll negatiivne otsus, kuid varjupaigataotleja suhtes on peatatud väljasaatmine ning kaebajal on hetkel seaduslik alus Eestis viibimiseks. Varjupaigataotluse menetlus ei muuda olematuks välispiiri ebaseaduslikku ületamist, kuid ebaõige on see, et isikul ei ole varjupaigataotlejana õigust riigis viibida. Varjupaigataotleja viibis riigis seaduslikul alusel, milleks on varjupaigataotleja staatus. VRKS § 25 lg 2 on imperatiivne säte, mistõttu on ettekirjutus kaotanud kehtivuse. Tallinna Halduskohus leidis asjas nr 3-15-306, et varjupaigataotluse esitamise järgselt muutus lahkumisettekirjutus õigusvastaseks, kuivõrd lahkumisettekirjutuse adressaadi viibimine Eestis muutus VRKS-st tulenevalt õiguspäraseks. Erinevate kohtute tõlgendused takistavad objektiivset õigusemõistmist ning ei anna PPA-le juhiseid olukorra korrektseks lahendamiseks. VRKS ei võimalda haldusorganile kaalutlusõigust, vaid kohustab tegema koos negatiivse otsustusega (vajadusel) uue lahkumisettekirjutuse, mistõttu ei ole põhjendatud, et isiku suhtes jääb kehtima kinnipidamisel tehtud lahkumisettekirjutus. Ettekirjutuse täitmine ei peatu automaatselt teise menetluse alustamise tõttu, vaid haldusorgan saab menetluse peatada. Vaidlustatud ettekirjutus ei vasta 2 seaduses sätestatud õiguspärasuse põhimõttele, kuna pärast varjupaigamenetluses tehtud keelduvat otsust on konkreetse juhtumi asjaolud teistsugused.
3. PPA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt tuvastas PPA, et kaebaja on välismaalane ja ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. Kaebaja võeti ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ja vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Pärast kaebaja poolt PPA-le varjupaigataotluse esitamist, peatus kaebaja suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmine kuni varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuseni. Lahkumisettekirjutuse tegemise järgselt puudus kaebajal vajadus selle vaidlustamiseks seoses varjupaigataotluse esitamisega, kuna lahkumisettekirjutuse sundtäitmine peatus. Vastavalt

§ 13

lg-le 2 tunnistab PPA ettekirjutuse kehtetuks ettekirjutuse tegemise aluse äralangemisel. Hilisem varjupaigataotluse menetlus ei muuda olematuks ebaseadusliku välispiiri ületamist ega ka seda, et isikul ei ole jätkuvalt seaduslikku alust riigis viibimiseks. Vastustaja võib ka pärast varjupaigamenetlust tugineda eelnevalt tuvastatud õiguslikule alusele, vaatamata sellele, et menetluse käigus võis ilmneda uusi faktilisi asjaolusid ja kaalutlusi. Uue haldusakti väljaandmine samal õiguslikul alusel ei ole põhjendatud, kui haldusorganil puudub sealjuures kohustus tuua haldusaktis välja faktilised alused ja kaalutlused. PPA lähtub edaspidises menetluses enne varjupaigataotluse esitamist tehtud ettekirjutusest, kuna vastavalt

§ 16

lg-le 1 kehtib ettekirjutus ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni.

§ 7

lg-st 1 tulenevalt ei ole PPA-l kaalutlusõigust mitte teha ettekirjutust, kui isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA ei ole vaidlustatud ettekirjutust kehtetuks tunnistanud, ettekirjutuse kehtivusaeg ei ole lõppenud, ettekirjutusega määratud lahkumiskohustus ei ole täidetud. Ettekirjutuse tegemise aluseks olnud asjaolud, isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba Eestis viibida, ei muutu pärast varjupaigataotluse tagasilükkamist ja elamisloa andmisest keeldumist.

§ 11

lg 31 kohaselt ei pea varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise järgselt tegema uut ettekirjutust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et P.S. i apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata. HKMS § 190 sätestab, et kui käesoleva seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus käesoleva seadustiku § 187 lõigetes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsuse ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Tallinna Halduskohtu 16.05.
2. a otsusega jäeti rahuldamata P.S. i kaebus PPA 26.10.
3. a varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 70015101081 tühistamiseks. Riigikohus jättis oma 07.11.
4. a määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja seoses sellega on otsus jõustunud. Kuna kaebajal puudub seoses sellega seaduslik alus Eestis viibimiseks, siis käesolevas asjas tehtav otsus ei saa kuidagi mõjutada tema õigusi. PPA andmetel on kaebaja Eestist lahkunud Soome, kus esitas uue varjupaigataotluse, kuid Soome on esitanud Estile tagasivõtupalve. Kuna antud asjas esinevad HKMS § 187 lg 3 p-s 6 esinevad asjaolud, siis kuulub apellatsioonkaebus läbi vaatamata jätmisele HKMS § 190 alusel. HKMS § 187 lg 6 alusel kuulub apellatsioonkaebus koos lisadega kaebajale tagastamisele.
5. Kaebajale anti Tallinna Halduskohtu 18.06.
6. a määrusega riigi õigusabi., RÕS § 23 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi kulud kindlaks asja tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kaebaja 3 esindaja vandeadvokaat Siret Saks on taotlenud õigusabi kulusid summas 604,80 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et tegemis on mõistlike ja põhjendatud kuludega ja need tuleb õigusabi osutajale välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi