← Eesti

1-16-11613/15

1-16-11613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11613 Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Vitali Tsemenkevitši süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja Aleksandr Rostovski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vitali Tsemenkevitš (ik 39103180329; viibimiskoht Tallinna Vangla) RESOLUTSIOON Jätta Vitali Tsemenkevitši apellatsioon Harju Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 25.01.
  7. a otsusega tunnistati Vitali Tsemenkevitš süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vitali Tsemenkevitšil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks loeti 14.07.
  9. Sama otsusega tunnistati ka Aleksander Rostovski süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, kuid tema ei ole otsust vaidlustanud. 1

(3)1-16-11613
  1. Sama kohtuotsusega mõisteti Vitali Tsemenkevitšilt välja 1075 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 3275,50 eurot riigi tuludesse. Kohus määras, et menetluskulud kokku summas 4350,50 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena, s.o vähemalt 362,54 eurot kuus.
  2. 10.02.2017 esitas Vitali Tsemenkevitš apellatsiooni, mille kohaselt ta ei nõustu menetluskulude tasumise tähtajaga. Temale mõistetud vangistuse pikkus on 3 aastat ja 6 kuud, menetluskulude tasumiseks anti talle 12 kuud. Vangistuses viibides ei ole ta võimeline tasuma 4350,50 eurot nii lühikese aja jooksul. Ta palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ning võimaldada menetluskulud tasuda 5 aasta jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Vitali Tsemenkevitši apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  5. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  7. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumisel KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatüki
  9. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).
  10. Apellatsioonis, mille on esitanud Vitali Tsemenkevitš, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. 2
(3)1-16-11613
  1. Kriminaalasjas on Vitali Tsemenkevitš, tema kaitsja ja prokuröri vahel ja tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 28.12.2016 (
  2. kd, tl 250-254), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud võimalusel tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades. Vitali Tsemenkevitš kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (3 kd, tl 254). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Vitali Tsemenkevitš kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, sõlmis selle vabal tahtel ja jääb kokkuleppe juurde (
  3. kd, tl 12). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
  4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Vitali Tsemenkevitši apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.