2-16-1208/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-1208 Tsiviilasi A.K. hagi I.T vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks 1035 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): A.K. (isikukood XXXXXXXXXX), hageja seaduslik esindaja U.K. esindajad RESOLUTSIOON Vastustaja (kostja): I.T (isikukood XXXXXXXXXX)
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2016 otsus muutmata ja A.K. apellatsioonkaebus rahuldamata
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. A.K. (hageja) esitas hagi I.T. (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt elasid hageja ema U.K. ja kostja
7. aastal koos. Kostja ei ole hagejat rahaliselt toetanud. Kostja andmed tema sissetuleku ja varalise seisundi kohta ei vasta tegelikkusele. Hageja palus tuvastada tema põlvnemine kostjast ja kostjalt välja mõista elatis hagi esitamisest summas 215 eurot kuus.
8. Kostja tunnistas vastuses, et hageja põlvneb temast. Kostja ei nõustunud elatise nõude suurusega. Kostjale on määratud töövõime kaotus 40% ulatuses. Kostja ei tööta. Kostja igakuine sissetulek koosneb riiklikust pensionist summas 158 eurot. Kostjal on abielust T.T.ga kaks alaealist tütart. Kostja abikaasa samuti ei tööta. Kostja abikaasa igakuine sissetulek koosneb ainult peretoetustest summas 100 eurot ja töötutoetusest summas 152 eurot. Kostja hinnangul on ta võimeline maksma hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
9. Viru Maakohus rahuldas osaliselt
10. mai 2016 otsusega hagi põlvnemise tuvastamiseks täies ulatuses ja elatise väljamõistmiseks osaliselt. Maakohus tuvastas kostja õigeksvõtuga, et hageja põlvneb kostjast, s.o kostja on hageja isa. Maakohus mõistis kostjalt elatise hageja ülalpidamiseks alates
11. jaanuarist 2016 summas 100 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni
12. märtsil
13. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja isadus tuvastatud kostja vastuses ja kohtuistungil esitatud õigeksvõtuga. Elatise väljamõistmise nõudes leidis maakohus, et käesolevas asjas tuleb elatist perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel vähendada, sest kostja ülalpidamisel on veel kaks last, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varalisel vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja võime tööga elatist teenida on piiratud, sest talle on määratud töövõime kaotus 40% ulatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks vara, mille müügi arvel elatise kohustust täita. Kohus rahuldas hagi elatise nõudes osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks igakuise elatusraha 100 eurot hagi esitamisest hageja täiealiseks saamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel jättis kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. A.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
15. mai 2016 otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi täielikult rahuldada ja mõista vastustajalt välja elatis 215 eurot kuus hagi esitamise päevast apellandi täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) erineb vastustaja väidetav majanduslik olukord tema tegelikust majanduslikust olukorrast. Vastustaja reaalsed sissetulekud on suuremad, kui vastustaja poolt märgitud riiklik pension; 2) on maakohus menetlusnorme rikkunud, sest ei kontrollinud vastustaja töösuhte olemasolu ja tulude deklareerimist.
16. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
18. mai 2016 otsus muutmata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust väljamõistetud elatise suuruse osas (resolutsiooni p 3) ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust vaid nimetatud osas. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
19. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuupalga alammäär
20. aastal oli 430 eurot ning seadusest tuleneva elatise miinimummäär seega 215 eurot. Maakohus on õigesti, hinnates asjas olevaid tõendeid, asunud seisukohale, et antud juhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal tuvastatud töövõime kaotus 40% ulatuses (tl 20-23). Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension, mille igakuine suurus alates 01.04.2015 on 158,37 eurot (tl 19-23,37). Kostjale kuulub ühisomandina korter asukohaga XXXXX ja tema nimele ei ole registreeritud sõidukeid. Kostjal on ülalpidamiskohustus kolme lapse suhtes, kelleks on hageja, V.T. (tl 25) ja A.T. (tl 26). Maakohus on õigesti vähendanud kostjalt väljamõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel, sest kostja ülalpidamisel on veel kaks last, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Samuti on kostja võime tööga endale ja lastele elatist teenida piiratud lähtudes asjaolust, et talle on määratud töövõime kaotus 40%. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks vara, mille müügi arvel täita elatise kohustust seaduses sätestatud määras. 3
21. Seoses apellatsioonkaebuses esitatud väidetega tegi ringkonnakohus päringu Maksu- ja Tolliametile, milles palus kohtule teatada andmed kostja viimase 8 kuu sissetulekute või nende puudumise kohta. Maksu- ja Tolliameti teatise (tl 85-87) kohaselt vastavad kostja sissetulekud kostja poolt väidetud töövõimetuspensioni suurusele. Ringkonnakohtul puuduvad muud andmed, mis osundaksid kostja suurematele sissetulekutele. Seega hageja väide kostja suuremale sissetulekule on tõendamata ja oletuslik, põhinedes hageja esindaja subjektiivsel hinnangul.
22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud. Kostja on esile toonud kaks mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Kostja on tõendanud nii enda töövõimetuse kui ka teiste ülalpeetavate laste olemasolu. Kostja on väitnud, et ta on töötu ja kohtuistungil selgitanud, et ta on naise ülalpidamisel. Hageja pole esimese astme menetluses esitanud tõendeid ega sisulisi põhjendusi (mis oleksid olnud kontrollitavad), mis viitaksid kostja suurematele sissetulekutele. Hageja esindaja subjektiivne hinnang kostja majandusliku olukorra kohta ei ole tõend tsiviilkohtumenetluse tähenduses. Kui hagejale mõistetaks välja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatis, sattuksid kostja tütred A.T. ja V.T. suure tõenäosusega olukorda, kus nad oleksid hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud PKS § 102 lg 2 neljanda lause tähenduses.
23. Arvestades seda, et apellatsioonkaebuses on vaidlustatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda. Vaidluses elatise suuruse üle lapselt isa kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson