Obsah (7)

§ 656§ 657§ 32§ 33§ 405§ 215§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2

§ 656lg 1 p 5 alusel.

Maakohus ei ole otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud, ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja

§ 657lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Hageja nõuab tasu väidetavalt kostjale kuuluva sõiduki poolt parklas parkimiskoha kasutamise eest. Kostja on seisukohal, et sõiduki omand on läinud üle AS-le Salva Kindlustus, mistõttu ei ole kostjal tasu maksmise kohustust. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, jättis 3 hageja nõude kostja vastu rahuldamata ning leidis otsuse p-s 19, et kuna kostja oli sõlminud Salva Kindlustuse AS-ga superkasko sõidukikindlustuse, eeldaski kostja sõidukindlustuse tingimuste alusel, et sõiduki omandiõigus läks kindlustusandjale üle. Kostja oli ka selgelt väljendanud oma tahet sõiduki omandiõiguse üleandmiseks
2. mai 2014 kahju hüvitamise nõudes.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse p-s 12 kvalifitseerinud hageja nõude kostja vastu hoiulepingust tuleneva nõudena, samas ei ole maakohus viidanud ühelegi õiguslikule alusele ning leidis otsuse p-s 7 vastuoluliselt, et hageja nõude aluseks on VÕS §-st 339 (rendilepingust) tulenev nõue. Seejuures ei ole maakohus selgitanud välja, kes olid hoiulepingu poolteks. Maakohus on rikkunud eelmenetluse sätteid, jättes menetlusosaliselt nõudmata oluliste dokumentide (sh vastuse hagiavaldusele ning kohtunõudele) tõlked eesti keelde.

§ 32järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Asjas esitatud menetlusdokumentide puhul ei ole tegemist ka

§ 33lg 1 järgsete mahukate dokumentidega.

Ringkonnakohus leiab, et ka

§ 405

lg-s 1 p-s 5 nimetatud lubatud tõendite kogumise nõuetest kõrvalekaldumine ei tähenda, et olulised menetlusdokumendid, millele kohus lahendit tehes tugineb, ei ole varustatud eestikeelse tõlkega.

1. Maakohus, asudes seisukohale, et hagejal puudub nõue kostja vastu, on oma seisukohta põhjendanud üksnes sõiduki kui vallasasja omandi üleminekuga AS-le Salva Kindlustus. Samas võib hoiulepingu pooleks olla ka isik, kes ei ole hoiulepingu eseme omanik. Maakohus on jätnud välja selgitamata, milline oli AS Salva Kindlustus poolt kostjale Falck Autoabi numbri andmise õiguslik tagajärg juhul, kui kostjale endale selgitati auto parklas hoidmise tingimusi ning hinda. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (vt parkimislepingute sõlmimise kohta Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p-d 12-14). Seega võis parkimislepingu pooleks olla kostja, samas võis Falck Autoabi olla parkimislepingu sõlmimisel AS Salva Kindlustus esindaja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj alusel. Kui liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduauto paigaldati tasulisse parklasse parkla omaniku ja kindlustuse vahel sõlmitud hoiulepingu alusel, siis ei saa sellest lepingust tuleneda kohustusi auto omanikule (vt ka Riigikohtu
4. novembri
5. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-06, p 12).
6. Juhul, kui praeguses menetluses esitatud asjaolude ja poolte tahteavalduste tõlgendamise järel ei ole alust pidada kostjat lepingu pooleks (kostjal puudus tahe lepingut sõlmida), kuid hagejal puudus soov sõlmida leping AS-ga Salva Kindlustus, võib hagejal olla sõiduki omaniku vastu nõue tasuda sõiduauto edasise hoidmise eest kas käsundita asjaajamise õiguse või alusetu rikastumise õiguse alusel. Maakohtul tuleb sellisel juhul teha kindlaks, kes on sõiduki omanik ning hinnata seejuures sõiduki kui vallasasja omandi üleandmise eeldusi. Maakohus tugines sõiduki omandiõiguse tuvastamisel AS Salva Kindlustus tüüptingimustele.

§ 405

lg 1 p 8 järgi võib kohus lihtmenetlustes koguda tõendeid omal algatusel, praegusel juhul on tsiviilasja hind 893 eurot 10 senti, mis vastab lihtmenetlusele

§ 405lg 1 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnormi, jättes pooltele andmata võimaluse võtta seisukoht nimetatud tüüptingimuste suhtes. 4 Ringkonnakohus leiab, et tüüptingimustes sisalduvast punktist eraldiseisvana ei piisa omandi üleandmiseks. Vastavalt AÕS § 68 lg-le 3 tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel, vajadusel tuleb selgitada pooltele täiendavate tõendite esitamise võimalust. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Ilma otsest valdust üle andmata tekib vallasomand AÕS §-des 93 ja 94 sätestatud juhtudel. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus võtnud otsuses seisukohta hageja esitatud AS Salva Kindlustus järelepärimise vastuse suhtes, milles kindlustus leidis, et kahjujuhtumi järgselt ei läinud omandiõigus kostjalt kindlustusele üle (tl 60). Kostja 21. mai 2014 kahjujuhtumi teate järgi loovutab ta transpordivahendi kindlustusfirmale. AS Salva Kindlustus kahjujuhtumit käsitleva 5. juuni 2014 kirja kohaselt (tl 69) kohustub kindlustus hüvitama tekkinud kahju 7605 eurot 92 senti sõiduki omandiõigust üle võtmata. Maakohus on teinud AS-le Salva Kindlustus kohtunõude esitada sõiduki Renault Trafic (reg nr XXX) kahjujuhtumi kahjukäsitluse toimik. Maakohtul tuleks asja menetlemisel selgitada välja AS Salva Kindlustus seisukoht menetlusse kolmanda isikuna astumise osas

§ 215alusel.

10. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid jättes täielikult täitmata selgituskohustuse vallasasja omandi üleandmise suhtes, asjas ei ole esitatud selle lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada. 11.

§ 173lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5