) § 129 lg-te 3 ja 4 tunnustel. Kui kostjal 1 puudus õigus kostjat 2 esindada, siis on töövõtuleping tühine
Kuna kostja 1 pidi teadma volituste puudumisest, siis kohalduvad
lg 2 kõrgendatud vastutust reguleerivad sätted ning kostja 1 peab hüvitama hagejale kostja 2 poolt tehingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 4800 eurot. Kui kostjal 1 oli töövõtulepingu sõlmimisel kostja 2 esindamise õigus, siis on kostja 2 kohustatud tasuma kokkulepitud tasu 4800 eurot VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 alusel.
Kostja 2 hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja 1 on vastu vaielnud hageja näidatud töötundide arvule. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tellija (kostja 2) esindajana kostja 1 ja töövõtja (hageja) on 21.01.2015 allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Aktis on pooled kokku leppinud, et töö tegemiseks kulus 100 töötundi maksumusega 40 eurot/tund. Tunnistaja M.H. kinnitas, et pani kõik töötunnid kirja ning tl 28 olev tundide arvestus on koostatud tema märkmikus olevate andmete põhjal, kus on sees ka lõuna- ja remondiaeg. Kuigi aktis on pooled märkinud, et töötundide arv täpsustatakse järgmisel päeval, luges kohus tunnistaja ütlustega ja poolte endi kinnitustega aktis tõendatuks, et hagejal kulus töö tegemiseks 100 töötundi. Kostja poolt ei leidnud kohtus tõendamist, et töö tegemiseks kulus vähem aega. Kostja väide, et kokkulepitud hind sisaldas käibemaksu, ei ole põhjendatud. Tööde üleandmisevastuvõtmise aktis on käibemaksu suurus fikseeritud ja hageja on kostjale 2 esitanud 22.01.2015 arve nr 364 100 töötunni eest summas 4000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 800 eurot. Kuna mõlemad pooled on käibemaksukohustuslased, siis tulenevalt käibemaksuseaduse § 37 lg 7 p-dest 8, 9 ja 10 on arve korrektne. Asjaolu, et aktis ei ole käibemaksu suurust välja arvestatud, ei tõenda, et pooled oleksid kokku leppinud teisiti. Kuna kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on ka hageja viivisenõue põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Parra esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista Taavi Vaherilt OÜ Parra kasuks välja 4800 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest 4800 eurot alates hagi esitamisest 28. mail 2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub apellant panna Taavi Vaheri kanda ning mõista Taavi Vaherilt OÜ Parra kasuks välja menetluskulud 1882,50 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. 3 Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid valesti ning jättis ebaõigesti kohaldamata
Hageja pidas arve koostamise ajal kostjat 2 tellijaks kostja 1 suulise kinnituse põhjal, mistõttu märgiti kostja 2 tellijana nii tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kui ka arvesse. See ei tõenda kostja 1 volitusi esindada kostjat 2, sest töö tellimisel 2014. a detsembris esindas kostja 1 oma sõnul hoopis OÜ-d Multivara Transport.
kohase vastutuse eelduseks ongi asjaolu, et tehingu teine pool satub volitusteta esindaja tegevuse, sh suuliste avalduste tõttu, eksitusse tehingu teise poole isiku ja esindaja volituste suhtes. Kostja 1 volitusi ei tõenda ka kostja 2 üldvolikiri. Kuna kostja 1 ei kuulunud kostja 2 juhtorganitesse ega töötanud seal, mida kinnitab I. Reitkami 03.02.2015 e-kiri, ei tegutsenud ta kostja 2 esindajana alaliselt. Üldvolikiri annab isikule õiguse tegutseda teise isiku nimel, aga ei tõenda, et kõik toimingud, mida isik teeb volikirja kehtivusaja jooksul, on tehtud volitaja nimel. Kostja 1 tegutsemise kostja 2 esindajana hagejalt töö tellimisel kummutab kostja 2 seadusliku esindaja 03.02.2015 vastus hagejale. Tegemist on esindusõiguseta esindaja poolt tehtud tehingule heakskiidu andmisest keeldumisega
Kohus on eksinud nii
kohaldamisel kui ka poolte tõendamiskoormise jaotamisel.
kohane heakskiit esindaja tegevusele tuleb anda konkreetse tehingu suhtes, mitte abstraktse, projektide raames korduva koostöö suhtes. Äriseadustiku § 180 lg 1 järgi juhib ja esindab osaühingut juhatus. Kui juhatus ei ole teadlik väidetavalt osaühingu nimel tehtud tegevusest, siis tuleb eeldada, et see on tehtud volitusteta, väljaspool osaühingu majandustegevust, ega ole tehtud osaühingu huvides. Samuti üldist tõendamiskoormist arvestades tuleb
kohaldamiseks eeldada esindajal volituste puudumist ja kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama volitusi tehingu tegemiseks või heakskiitu. Kostja 1 ei ole kumbagi teinud. Eeltoodud põhjendustel ei esindanud kostja 1 hagejalt lennuvälja laiendustöödel metsa väljaveo teenust tellides ega vastu võttes kostjat 2. See on aluseks
Kuna tegu ei olnud kostja 2 objektiga, siis pidi kostja 1 olema teadlik oma volituste puudumisest ja seetõttu vastutab ta hageja kahju eest
lg 1 teise lause järgi tekivad kehtivast esindusest õigused ja kohustused esindatavale, mitte esindajale. Esindamise tagajärjeks on see, et esindaja poolt esindusõiguse raames tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks vastava tehingu teinud esindatav ise. Volikirjast ei nähtu piirangut sõlmida vaidlusalust tüveste väljaveo lepingut. Seetõttu on ekslik apellandi väide, et volikiri ei tõenda T. Vaheri volitusi OÜ Vanderberg nimel lepingut sõlmida. 03.02.2015 e-kirjas (I kd, tl 12) on OÜ Vanderberg seaduslik esindaja I. Reitkam kinnitanud, et nad teevad koostööd T. Vaheriga ja konkreetse töö osas tal hetkel info puudub. Nimetatud e-kirjast ei tulene, et T. Vaheril puudus esindusõigus OÜ Vanderberg nimel vaidlusalust lepingut sõlmida ning apellandi vastupidine väide on ebaõige. Hageja on tunnistanud OÜ-t Vanderberg tööde tellijana, kuna on viimaselt tehtud tööd vastu võtnud (I kd, tl 29) ning esitanud viimasele ka arve tööde eest tasumiseks (I kd, tl 11). Samuti on hageja käsitlenud T. Vaherit kui OÜ Vanderberg esindajat 18.02.2015 e-kirjas (I kd, tl 20), kus hageja on muu hulgas märkinud, et töö tellimisel esindas T. Vaher OÜ-t Vanderberg. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja väide, justkui soovinuks T. Vaher sõlmida lepingut OÜ Multivara Transport nimel, on paljasõnaline. 7.3. Õige ei ole apellandi seisukoht, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata
§-s 129 sätestatu.
reguleerib esindusõiguseta isiku poolt teise isiku nimel tehtud mitmepoolse tehingu tagajärgi. Käesoleval juhul sõlmis T. Vaher OÜ Vanderberg nimel hagejaga lepingu kehtiva volikirja alusel. Seetõttu ei ole apellandi tuginemine
§-le 129 asjakohane ning hagejal puudub
Vaheri vastu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.