Obsah (7)

§ 2§ 363§ 423§ 368§ 426§ 168§177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-9729 Tsiviilasi Vello Sauemägi hagi Tiiu Ruut vastu * m

§ 2ei hakka hageja menetlusosaliste ringi laiendama.

2 Hageja nõustus, et tuvastushagi ei võimalda teha kinnistusraamatu kandeid, kuid kohtuotsus kõrvaldab erimeelsused, mis pärimismenetluses võivad tekkida. Kostja seisukoht 6. Kostja jäi varasemalt esitatud taotluste juurde jätta hagi läbi vaatamata. Kohtu seisukoht 7.

§ 363

lg 1 p 1 sätestab, et hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue. Hageja on jäänud kõigi kohtule esitatud nõuete juurde. Seega on hageja esitanud kohtule kolm nõuet. Esimene nõue on esitatud 22.06.2016 hagis milles hageja palub tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * maakonnas * vallas * külas asuvate kinnistute * suurune mõtteline osa ja * suurune mõtteline osa. 19.12.2016 on hageja esitanud nõuded, milles tuvastada, et V S poolt 14.11.2006 koostatud ja Tallinna notar R T poolt tõestatud testament on tühine. Juhul, kui kohus ei nõustu hagi muutmisega, siis palub hageja tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * ja * kinnistutest V S’ile kuulunud omandiosadest 1/

1. Kohtu küsimusele, kas hageja loobub 22.06.2016 esitatud nõudest hageja ei vastanud. Kohus on seisukohal, et kui hageja oma nõuet muudab, siis tuleb selgelt ja konkreetselt ära märkida, milliste nõuete juurde hageja jääb ja millistest loobub. Olukorras, kus hageja palub sõnaselgelt käsitleda hagi esemena tuvastada testamendi tühisus, kuid samal ajal jääb ka kõigi teiste nõuete juurde, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtule ja kostjale peab olema arusaadav, millised on nõuded, mida menetletakse. Hagi ese peab olema üheselt selge. Hageja poolt menetluses segaduse tekitamine sellega, et nõuete osas ei võeta kindlat seisukohta, milliste nõuete juurde jäetakse või mitte, ei ole kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamisega. Eeltoodu alusel tuleb kohtul asuda seisukohale, et hageja on esitanud kõik eelpool nimetatud kolm nõuet ja jäänud ka kõigi esitatud nõuete juurde.
2. Hageja nõue tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * maakonnas * vallas * külas asuvate kinnistute * suurune mõtteline osa ja * suurune mõtteline osa, tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja esitas hagiavalduse lisana kinnistusraamatu päringu testaatori isikukoodi alusel. 28.11.2016.a. kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kliendile oleks suur kulu, kui teha kinnistusraamatu päring kogu registriosa väljavõtte kohta. Kostja on esitanud registriosa nr * so * väljavõtte, kust nähtub, et nimetatud kinnistust kuulub ¼ kaasomandist V S’ile, ¼ Vello Sauemägile, ¼ Tiiu Ruut’ile ja ¼ M S’ile / I kd tl 151/. Registriosast nr * so * kuulub samuti ¼ kaasomandist V S’ile, ¼ Vello Sauemägile, ¼ Tiiu Ruut’ile ja ¼ M S’ile / I kd tl 155/. Hageja on 22.06.2016.a. esitatud hagiavalduse p 2.
3. märkinud, et testaatoril oli kolm pärijat ning testaatorile kuulusid * ja * kinnistud, seega on hagejal õigus pärida kinnistutest 1/3 suurune mõtteline osa. Hageja faktiväide, et testaatorile V S’ile kuulusid kinnistud * ja * on ümber lükatud kinnistusraamatu kannetega. Kuna V S’ile kuulus vaid ¼ kaasomandist nimetatud kinnistutest, siis ei ole hagejal õigust pärida V S järgi 1/3 mõttelist osa * ja * kinnistutest, sest pärandajale ei kuulunudki nii suurt kaasomandi osa. 3 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et

§ 423

lg 2 p 2 järgi tuleb jätta nimetatud nõude osas hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9. Hageja poolt 19.12.2016 esitatud nõue testamendi tühisuse tuvastamise nõudes, tuleb jätta samuti läbi vaatamata.

§ 368

lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kahtlemata on hageja V S seadusjärgse pärijana õigustatud esitama hagi V S poolt tehtud testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. Testamendi kohaselt olid annakusaajad M S, Tiiu Ruut ja K S. Seega puudutab testament otseselt Tiiu Ruut ja M S õigusi ja kohustusi. Vaidlust ei ole, et M S on K S poeg /II kd tl 30/. K S suri 07.07.2007.a. Nii Tiiu Ruut kui ka M S annakusaajana on õigussuhte osalised ning testamendi tühisuse tuvastamist saab tuvastada vaid kõigi õigussuhte osaliste osavõtul. Hageja on kohtule kinnitanud, et kohtulahend ei puuduta M S ning ta ei soovi kostjana kaasata M S. Hageja leiab, et tal on õigus ise määrata, kelle vastu ta hagi esitab /II kd tl 21-22/. Õige on hageja väide, et tal on õigus otsustada, kelle vastu ta hagi esitab, kuid kui kohtule esitatakse hagi õigussuhte tuvastamiseks, mille osalised on lisaks hagejale ja kostjale veel teisedki isikud, käesoleval juhul M S, siis kohtu poolt menetluses tuvastatu puudutab ka M S õigusi ja huve. Testament kas on tühine või ei ole, testament ei saa olla tühine osade isikute suhtes. Hageja on esitanud nõude, et kohus tuvastaks kogu testamendi tühisuse. Seega puudutab vaidlus M S õigusi ja huve. Kuna hageja on keeldunud M S kaasamisest, siis on kohus seisukohal, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest hagi õigussuhtes olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks tuleb lahendada kõigi õigussuhte osaliste osavõtul. Hageja on märkinud, et tema kaugem eesmärk on see, et testamendi tühisus kõrvaldab erimeelsused, mis pärimismenetluses võivad tekkida. Siis ei ole enam põhjust vaidlusteks, kas annakud on kehtivad. Kuna hageja väidetel oli testaator juba 2006. aastal otsustusvõimetu, siis nimetatud asjaolu tuvastamine võib mõjutada ka edaspidi testaatori poolt tehtud tehinguid. Hageja on avaldanud, et * asuv kinnistu on läinud enne pärandaja surma M S omandisse. Juhul, kui kohus tuvastab, et testament on tehtud otsustusvõimetu isiku poolt, võib see endaga kaasa tuua uusi õigusvaidlusi, kus vaieldakse tehingute kehtivuse üle, mis V S on teinud pärast testamendi tegemist. Seega puudutab testamendi tühisuse tuvastamise nõue otseselt M S õigusi ja huve. Kuna käesolevat vaidlust ei ole võimalik läbi vaadata M. S osavõtuta, siis tuleb jätta hageja nõue testamendi tühisuse tuvastamise nõudes

§423

lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, sest hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.

1. Hageja poolt 19.12.2016.a menetlusdokumendi p 2.
2. nimetatud nõue, milles hageja palub tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * ja * kinnistutest V S’ile kuulunud omandiosadest 1/3 tuleb jätta samuti läbi vaatamata. Kohus on jätnud läbi vaatamata testamendi tühisuse tuvastamise nõude. Seega on tegemist kehtiva testamendiga, mille kohaselt oli * ja * V S’ile kuuluvate mõttelise osa kinnistutest annaku saajaks Tiiu Ruut. Testamendi tühisuse tuvastamise nõude läbi vaatamata jätmine toob kaasa selle, et tegemist on ilmselt perspektiivitu nõudega ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab nimetatud nõude läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

11. Kuna kohus jätab kogu hagi läbi vaatamata, siis vastavalt

§ 426

lg 1 loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või 4 teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168lg 2 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks

§177

lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5