lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 on miinimumelatise suuruseks 235 eurot.
lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole eelkirjeldatud säte kohaldatav alaealise lapse ülalpidamiskohustuse puhul. Kui alaealise lapse vanem on
lg 1 kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st vanem peab oma sissetuleku jagama enda ja laste vahel võrdselt ning sellest reeglist lähtuvalt oma võimalusi (mh laenude võtmisel) hindama. Laenu- ja muid kohustusi ei saa vanem seada kõrgemale alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja esitatud konto väljavõtetest nähtuvalt oli tema keskmine kuusissetulek palga näol 2016. aastal 902.50 eurot. Viimasel kuuel kuul (jaanuar 2017 kaasa arvatud) on kostja keskmine kuusissetulek 653.16 eurot, seega võrreldes varasemaga märgatavalt langenud. Eelkirjeldatud ühetaolise jaotuse puhul jääks laste osaks kostja sissetulekust 326 eurot, millises ulatuses on kostja, lähtuvalt tema kirjalikust vastusest kohtule, lastele ka ülalpidamist andnud. Lisaks kostja võimalustele tuleb kohtul ülalpidamise ulatuse määramisel arvesse võtta õigustatud isiku vajadusi tema tavalisest elulaadist lähtuvalt (
Hagejate seadusliku esindaja hinnangul kulub K K vajaduste katmiseks kuus 145-235 eurot ja R K vajaduste katmiseks 135-225 eurot. Seega on laste vajaduste katmiseks vaja maksimaalselt 460 eurot kuus.
Hagejate seaduslik esindaja ei ole kohtule oma majanduslike võimaluste suhtes mingit teavet esitanud, muuhulgas seda, et ta oleks töövõimetu või ei saaks mingil muul põhjusel lastele ülalpidamist anda. Kuna laste maksimaalsed vajadused on käesoleval ajal 460 eurot kuus, tuleks kummalgi vanemal sellest eelduslikult kanda ½ ehk 230 eurot. Seega katab kostja poolt seni tasutud elatis laste vajadustest lähtuvalt tema osa laste ülalpidamiskohustusest. Laste vajadusi, kostja majanduslikke võimalusi ja tema senist käitumist ülalpidamiskohustuse täitmisel arvesse võttes leiab kohus, et vanemate poolt kokkulepitud elatis suurusega 300 eurot kuus, on käesoleval ajal mõistlik ja õiglane. Kui lapsed viibivad kahel nädalavahetusel kuus isa juures, on ilmne, et kostja peab lisaks makstavale elatisele tegema lastele täiendavaid kulutusi, eelkõige söögile, kuid kindlasti ka muule, mida lapsed soovivad ja vajavad. Elatise suurendamine võtaks kostjalt võimaluse teha lastele oma äranägemisel või kokkuleppel teise vanemaga täiendavaid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis K K ülalpidamiseks 150 eurot kuus ja R K ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu kindlal kuupäeval hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Elatise tasumist ettenähtust väiksemas summas loeb seadus ülalpidamiskohustuse mittekohaseks täitmiseks ning hagejate seaduslikul esindajal on sellisel juhul õigus esitada kohtutäiturile avaldus käesoleva kohtuotsuse sundtäitmiseks. Laste vajaduste suurenemisel või asjaolude muutumisel on hagejate seaduslikul esindajal õigus nõuda kostjalt ja kostja keeldumise korral kohtult väljamõistetud elatise suurendamist. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul tuleb 4 menetluskulud (kui neid pooltel on) jätta täielikult poolte endi kanda. Kumbki pool menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.