KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-

) § 73 lg 1 kohaselt on erihooldusteenust saama suunatud isik kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest. Seega peab klient leidma ise vahendid endale riiete muretsemiseks. 3.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulud 260 eurot kuus, mida ei kata tema enda sissetulek (pension ja puudetoetus). Kohus võttis asja juurde ka hageja esindaja
2. a septembris esitatud eestkostja aruande, kus on samuti esitatud hageja igakuised kulud, et hinnata ja võrrelda kulude vajalikkust ja põhjendatust. Aruande lisaks olvast hageja konto väljavõttest nähtub, et kontolt tasutakse igakuiselt makseid Maarja külale ning 04.09.2015.a oli konto jääk 1066.96 eurot Maakohus leidis, et hagi on osaliselt põhjendatud ning hageja kulud, mille kandmises peaksid PKS § 96 nimetatud kohustatud isikud osalema, on 200 eurot kuus. Maakohus analüüsis kulutusi ja märkis järgnevat: Kulud transpordile on hageja väitel 30 eurot, kohus pidas põhjendatuks 20 eurot. Vabale ajale kulutas hageja 50,14 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatuks kulutusi tehnikale summas 35,47 eurot ja pidas põhjendatuks kulutusi 15 euro eest. Toidu ja joogi osas nõustus maakohus hagejaga, et 30 eurot kuus on põhjendatud, samuti nõustus kohus majapidamiskuludega summas 10 eurot. Sidevahendite kulud olid 10 eurot ja hageja täienduste kohaselt 15,90 eurot, kohus pidas põhjendatuks 5 eurot. Ravimite ja hügieenikulutused pidas kohus põhjendatuks 10 euro ulatuses ning riiete kulu 25 euro ulatuses. 3.
3. Maakohus ei nõustunud hageja esindaja seisukohaga, et teenuse eest tasumisest ülejäävat pensioni ei peaks kasutama hageja jooksvate kulude katteks. Kohus leidis, et nimetatud summa (orienteeruvalt 45 eurot kuus) tuleb võtta arvesse hageja kulude eest tasumisel. Liiati on hageja esindaja esitanud elatise arvestuses eraldi kuluna vabale ajale 20 eurot, mistõttu saaks hageja vaba aja kuludena kokku 65 eurot. Nimetatud summa on ilmselgelt ebamõistlik. Maakohus märkis, et kostja keskmine sissetulek ühes kuus on 1321,83 eurot. Kostja omab kahte kinnistut: elamumaad, mis on tema elukohaks, ja transpordimaad. Kostja maksab elatist ka hageja õele 130 eurot kuus. Kostja omab arvelduskontot Swedbankis. Konto väljavõttest perioodil 01.07.2015-04.03.2016 nähtub, et kostja kontole on arvukalt tehtud sularaha sissemakseid vahemikus 20-1100 eurot (kokku perioodil 6430 eurot), millest võib järeldada, et kostjal on lisaks töötasule veel sissetulekuid, millest kohus ei ole teadlik. Samas nähtub kontolt, et kostja on võtnud nimetatud perioodil ka kiirlaene, millest järeldub, et tal siiski puuduvad piisavad vahendid, et oma jooksvaid pikaajalisi kohustusi täita ja ta on sunnitud otsima täiendavaid rahalisi vahendid. Igakuiselt on kostjal laenukohustusi summas 1258,15 eurot. 3 Hageja seadusliku esindaja sissetuleku moodustavad peretoetus ja töötasu kokku summas 1455,71 eurot. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on ametlikult lisaks hagejale veel hageja õde ja üks alaealine laps. Kohus ei arvatanud ülalpeetavana hageja seadusliku esindaja isa, kellel on pensioni näol omal sissetulek ning eestkostel olevat alaealist, kuna kohus on hageja esindaja eestkostja kohustustest vabastanud veebruaris 2016 ning lisaks maksab riik eestkostetavale toetust. Hageja seaduslikule esindajale kuulub üks kinnistu – elamumaa, mis on hageja esindaja elukohaks Hageja seaduslikule esindajale kuulub osalus XXX OÜ-s ning tema väitel ta oma osalt omanikutulu ei teeni ja vastupidised tõendid ka puuduvad. Kohus märkis, et hageja esindaja töötasu on tema enda äriühingus suures osas vähendatud alates detsembrist
4. a ja sellega on oluliselt vähenenud ka tema sissetulek 1300 eurolt 600 eurole. Hageja esindaja selgitused, et ta ei saa enam töötada täiskoormusega, kuna tegeleb eestkostetavaga, ei ole tulevikku suunatult pädevad, sest kohus vabastas ta eestkostja ülesannetest. 3.
5. Maakohus leidis, et varaliselt on mõlemate vanemate seisukord võrdne, kuid kostjal on oluliselt rohkem kohustusi ja kokkuvõtvalt on kostja majanduslik seisukord sega hageja esindaja omast halvem. Samas on tegemist laenudega, mida võttes pidi kostja arvestama, et tal on eluaegse puudega laps, kes võib vajada oma vanemate abi ja toetust oma elu lõpuni. Maakohus leidis, et PkS § 102 lg 1 annab võimaluse arvestada ka võetud laenukohustusi mõistlikus ulatuses. Kohus leidis, et hageja reaalsed kulutused ühes kuus võivad olla suuremad kui hagiavalduses märgitud ja sellest tulenevalt kannab hageja seaduslik esindaja juba niigi kulutusi suuremas ulatuses. Kohus pidas eluliselt usutavaks kostja põhjendust, et laenude võtmisel arvas ta, et pärast hageja täisealiseks saamist vabaneb ta elatise tasumise kohustusest. Seega ei ole kostja käitunud siiski päris mõtlematult ja maakohus arvestas kostja laenukohustusi mõistlikus ulatuses. Kostja oli nõus tasuma hagejale elatist 90 eurot kuus ja konto väljavõtte kohaselt on ta
6. a veebruaris nimetatud summa ka tasunud. Arvestades vanemate kanda jäävaid põhjendatud kulutusi 200 eurot, mida ei saa katta hageja enda vahenditest ja vanemate majanduslikku seisundit (s.h ka kostja laenukohustusi) leidis maakohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista elatis 100 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest 05.11.2015.a. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus elatise väljamõistmiseks ning mõista vastustajalt välja elatis summas 130,00 eurot kuus alates 01.07.
8. Hageja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant märkis, et maakohus on rikkunud nii materiaal- kui ka menetlusõigust ning põhjendamiskohustust. Maakohus on tõendeid hinnanud selektiivselt ja ühekülgselt. 4.
9. Apellant ei nõustu, et pensionist ülejäävat raha tuleb arvesse võtta kulutuste kandmisel. Tegu on apellandi taskurahaga ja seda ei saa lugeda ülalpidamise hulka.

§ 73lg 2 sätestab, et 15 % määratakse isiku vabaks kasutamiseks ehk taskurahaks.

4.

1. Apellant leiab, et kohus on põhjendamata asja juurde võtnud ning otsuse tegemisel arvesse võtnud eestkostja aruande, mis on esitatud tsiviilasjas nr 2-13-
2. Apellant esitas vastavasisulise vastuväite juba maakohtus. 4 4.
3. Maakohus on arvestanud valesti transpordikulu ja on eeldanud, et apellandi seaduslik esindaja töötab Tartus. Apellandi esindaja käib tööl Palamusel ja Tormas. Tartusse sõidab apellandi esindaja apellandi transportimise eesmärgil. Äriühingu juriidiline aadress ei ole selle tegevuskoht. 4.
4. Maakohus on valesti arvestanud apellandi sidekulud. Tänapäeval ei ole telefone, millega ei saa Internetti kasutada. 4.
5. Maakohus on jätnud otsuse põhjendamata ka osas, et apellandi ravimikulu on 10 eurot kuus. See on menetlusõiguse rikkumine. Apellandi paranematus ei tähenda seda, et vaja ei ole kasutada ravimeid, mis muudavad apellandi seisundi paremaks. Hageja esitas perearsti tõendi, millest nähtub, et ravimid on efektiivsed. Maakohus on jätnud selle tõendi analüüsimata. 4.
6. Vastustaja on varjanud sissetulekut kohtu eest. Vastustajal on Tallinnas neli krunti. Maakohus on jätnud hinnangu andmata vastustaja sularaha sissemaksetele. 4.
7. Maakohus ei ole võtnud arvesse apellandi seadusliku esindaja kohustusi. Apellandi esindaja esitas maakohtu menetluses dokumendid oma teiste ülalpeetavate ning hooldatavate kohta, kuid kohus asus seisukohale, et neid ei saa arvesse võtta, kuna kohus on apellandi seadusliku esindaja vabastanud eestkostja ülesannetest.
8. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Vastustaja märkis, et ta ei vaidlustanud esimese astme kohtus vaid Maarja Küla omaosalustasu summas 125 eurot. Arvestades kohtu tuvastatud asjaolu, et vastustaja majanduslik olukord on kehvem apellandi seadusliku esindaja omast, on põhjendatud jätta kõnealune kulu apellandi seadusliku esindaja kanda. Ülejäänud kuluartiklid on põhjendamatud ja tõendamata. 5.
9. Vastustaja on nõus maakohtu seisukohaga, et apellandi pensionist ülejäävat osa, so suuruses ca 45 eurot, peab kasutama apellandi ülalpidamiskulude katmisel. 5.
10. Asjassepuutumatud on apellandi vastuväited maakohtu otsusele võtta asja juurde eestkostja aruanne. 5.
11. Vastuapellatsioonkaebuses märkis kostja kulude kohta järgmist:  apellandi transpordikulud tõendatud ega ka põhjendatud;  apellandi isikust tulenevalt ei ole põhjendatud kulutused tehnikale ja sidevahendite kulu; tuleb elatise arvestusest välja jätta;  hügieeni- ja ravikulud on täies ulatuses tõendamata;  apellandi vaba aja kulu suurust ei saa tõendamatuse tõttu kindlaks määrata:  apellandi toidu ja joogi põhjendatud ja vajalik kulu ei ole 30 eurot kuus;  apellandi majapidamiskulud on tõendamata;  apellandi kulud riietusele ei ole põhjendatud, kuivõrd kulutused riietusele peab kanma; hoolekandeasutus, s.o Maarja Küla. 5.
12. Vastustaja märgib, et ta ei ole varjanud kohtu eest oma varanduslikku olukorda. 01.12.2015 maakohtule esitatud esialgse vastuse ajal kuulus vastustajale kaks kinnistut. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale ülalpidamist anda. Vastustaja igakuine netosissetulek on 1320 eurot (11.02.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa nr 1), kuid tal tuleb tasuda igakuiselt laenumakseid summas 1257 eurot 5 (11.02.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa nr 2 - laenugraafikud), mistõttu kulubki vastustaja sissetulek sisuliselt laenude teenindamiseks. 5.
13. Ebaõige on apellandi seisukoht, et ülalpidamiseks kohustatud isiku majanduslikku olukorda ei saa arvesse võtta väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel, kui PkS § 102 lõige 1 ja § 105 lõige 3 selleks selgelt alust annavad. Maakohus on iseenesest põhjendatult jõudnud järeldusele, et kostja majanduslik seisukord on apellandi seadusliku esindaja omast halvem, kuid jätnud selle asjaolu samas arvesse võtmata.
14. Apellant palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hageja kulutuste põhjendatuse hindamisel ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le
18. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse alusel ja arvestab maakohtu otsuse tegemise ajal maakohtule esitatud väidete ja tõenditega. Apellatsioonimenetluses uute väidete ja tõendite esitamist peab pool eraldi TsMS § 652 lg 4 alusel põhjendama. Apellant lisas kaebusele K.A. puude raskusastme tuvastamise otsuse 18.04.2016 nr
19. Kuna tegemist on dokumendiga, mis kannab otsusest hilisemat kuupäeva ja puudutab vaidluse eset, võtab ringkonnakohus selle asja juurde. Ringkonnakohus ei võta asja juurde apellatsioonkaebuse lisasid 2 ja 3 (5-l lehel), mis käivad hageja seadusliku esindaja eluaseme- ja remondilaenu kohta. Ringkonnakohus ei võta asja juurde vastuapellatsiooni lisa 1 (8-l lehel), OÜ XXX majandusaasta aruande dokumenti. Vastuapellandi põhjendus, et ta arvas ekslikult, et on vastaspoole majanduslikku seisukorda piisavalt tõendanud, ei ole ringkonnakohtus tõendi juurdevõtmiseks piisav ning ringkonnakohus ei pea apellatsiooniastmes seda tõendit ka asjakohaseks. Ringkonnakohus ei võta asja juurde apellandi poolt vastuapellatsioonkaebuse vastusele lisatud lisa 1 ( 7-l lehel), kuna tegemist on dokumendiga, mis oli kättesaadav enne maakohtu otsust ja ringkonnakohtu arvates on maakohus piisavalt käsitlenud erihoolekandeteenuste osutamist. Sama dokumendi lisad 2, 3 ja 4, millel on kirjavahetus, protokoll, kõnede eristus ja kohtumäärus M.V. eestkostja muutmise kohta (7-l lehel), jätab ringkonnakohus samuti asja juurde võtmata, kuna need ei oma apellatsioonimenetluses asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus juhib poolte lepinguliste esindajate tähelepanu sellele, et kohtu poolt TsMS § 647 lg-s 1 toodud tähtaeg ei anna võimalust piiramatult uusi tõendeid ja väiteid esitada. Tegemist on tähtajaga, mis kirjalikus menetluses on mõeldud kokkuvõtva dokumendi, mida saab võrrelda istungil kohtukõnega, esitamiseks ja üksnes väga erandlikel juhtudel, mida tuleb eraldi põhjendada, saab samaks tähtajaks uusi tõendeid lisada. Käesolevas asjas on tegemist vaidlusega elatise suuruse üle ja eelkõige pooltel on teadmine hageja vajadustest ja vanemate endi võimalustest, mistõttu lepingulise esindaja roll peaks olema marginaalne ning vajalik üksnes juhtudel kus tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega. Käesoleval juhul on maakohtus olnud pooltel võimalus oma seisukohad ja tõendid esitada. Maakohtule ei ole 6 põhjendatud teha etteheiteid menetluse juhtimise ega selgitamiskohustuse rikkumise osas. Poolte lepingulised esindajad on koormanud ringkonnakohut põhjendamatult erinevate täienduste ja lisadega. Ringkonnakohus ei võta asja juurde 12.01.2017 O.A. poolt seisukohtade lisa ((4 lehel), elatisraha maksmise kohta 2013-2017 aastal. Ringkonnakohus ei võta asja juurde 12.01.2017 apellandi seisukohtade lisasid 1-5 (18-l lehel), millel on SA Maarja Küla juhataja seisukoht, rehabilitatsiooniplaan, kütusetšekid, tööleping ja pangakonto väljavõte. Ringkonnakohtu poolt asja juurde võtmata jäetud tõendid ja lisad ei kajastu pabertoimikus ning ringkonnakohus jätab need asja lahendamisel tähelepanuta.
20. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
21. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on ekslikult arvestanud 15 % pensionist apellandi oma panuseks, mitte jätnud taskurahaks.

§ 73

lg 2 koostoimes

§-ga 74 lg reguleerib isiku minimaalset vaba raha pärast omaosaluse tasumist erihoolekandeasutuses ning puudujääva osa võimalikku hüvitamist riigieelarvest. Seetõttu on

§ 73

lg 2 käesolevas tsiviilvaidluses asjakohatu.

§ 73

lg 2 sätestab, et juhul, kui isiku omaosalus kaetakse isiku riiklikust pensionist riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses, kogumispensionist kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetusest töövõimetoetuse seaduse tähenduses, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust sotsiaalmaksuseaduse tähenduses, üüri- või renditulust või muust eseme kasutusse andmisest saadud tulust (edaspidi tulud), peab isikule pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja elatise tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti tema tuludest, mis tal oleks jäänud kasutamiseks pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja elatise tasumist. 10.

1. Apellandi väide, et maakohus võttis ebaõigesti asja juurde eestkostja esitatud aruande tsiviilasjas nr 2-13-24083, ei ole õige. Maakohus hindas põhjendatult elatise suuruse määramisel hageja kulutusi ning arvestas sealjuures hageja eestkostja esitatud aruannetega. Aruanded esitas eestkostja kohtule ning kinnitas, et nendes kirjeldatud K.A. kulutused on õiged. TsMS § 230 lg-test 3 ja 4 tuleneb, et maakohus võis käesolevas elatise asjas kohtu poolt kinnitatud eestkostja aruande asja juurde võtta. 10.
2. Maakohus on õigesti hinnanud apellandi kulutuste suurust kogumis. Kuude lõikes võivad erinevate kululiikide suurused olla muutuvad. Maakohus hindas kulutuste vajalikkust ja suurust ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega. Apellandi väited selle kohta, et vastustaja varjab oma sissetulekuid, ei ole usutavad sellises ulatuses, mis annaks alust elatist suurendada. Vastustaja võõrandas menetluse ajal kinnisvara, millega vähendas talle kuuluvat vara, kuid sellega muutus tema rahaline seis paremaks. Maakohus on seda arvesse võtnud selle kaudu, et mõistis välja elatise 100 eurot kuus, kuigi vastustaja igakuised deklareeritud väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Kinnisvara võõrandades oli vastustaja kohustustest teadlik, seega sai maakohus sellest saadava tuluga arvestada. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta ei saanud tulu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus võtnud arvesse apellandi eestkostja kohustusi ning panust ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
3. Vastuapellatsiooni väited apellandil kulutuste puudumise, nende ebavajalikkuse ning kulutuste tõendamatuse kohta ei ole õiged. Maakohus on kulutuste kohta esitatud tõendeid õigesti hinnanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuapellandi seisukoht, et apellant on täielikul riiklikul ülalpidamisel ning tema isa ei pea üldse panustama lapse ülapidamisse, ei ole õige. Vastuapellant peab leidma võimaluse tasuda elatist kohtu 7 määratud summas. Asjaolu, et vastuapellant on oma varasemate täitmata jäänud kohustuste katteks laenu võtnud ning laenumaksed on suured, ei anna alust jätta elatist välja mõistmata.
4. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi