1-14-10120/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 10.01.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10120 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andrei Mistjurini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI MISTJURIN, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 36608212216, Karistuse kandmise algus 10.06.2014 ja lõpp 10.06.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.01.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREI MISTJURIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Andrei Mistjurinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Mistjurini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 11.03.2015 otsusega tunnistati Andrei Mistjurin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.06.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna tahab rahulikult tegeleda oma tervisega, ravida haigusi. Tal on psüühiline haigus, C-hepatiit ning närvitsedes kõik kohad valutavad. Samuti tahab minna Töötukassase, et vastavalt oma invaliidsusele tööd leida. Selgitab, et tal oli kunagi avarii, mille tagajärjel tervis halvenes. Lubab, et kunagi enam ei tegele narkootikumidega ning on valmis kõiki kontrollnõudeid täitma. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör Andrei Mistjurini ennetähtaega vabastamist, kuna enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Olulist tähtsust omab seejuures asjaolu, et toimiku materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta ja 5 kuu, mis on küllaltki pikk aeg, mistõttu kujuneks kinnipeetava katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Viru Maakohtu 11.03.2016 kohtuotsusega mõisteti Andrei Mistjurinile karistus alla KarS § 184 lg 2 sanktsiooni ettenähtud keskmise määra. Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Andrei Mistjurini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Andrei Mistjurinit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, mis on toimepandud majandusliku kasu saamiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Andrei Mistjurinil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Seega ei ole isik ka vanglas range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele ning järgida kehtestatud nõudeid. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma õele kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning vajalikud nõusolekud elama asumiseks korterisse ja seal valve kohaldamiseks on samuti olemas. Vangistuses käib kinnipeetav regulaarselt psühhiaatri konsultatsioonidel, on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning töötab vangla majandustöödel koristajana. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, seega puudub ka kindel igakuine sissetulek majandusliku toimetulemise soodustamiseks. Isik on invaliidsuspensionär, kuid varem ainult pensionist äraelamiseks ei piisanud, kuna pani kuriteod toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava õde ja õe abikaasa on teda siiani materiaalselt toetanud ning tal on vabanemisfondi hoiustatud juba üle 850 euro, kuid majanduslikku toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka tasumata nõuded ligikaudu 4200 euro ulatuses. Samuti on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Ise ta end sõltlaseks ei pea ning enda sõnul tarvitas narkootilisi aineid valu vaigistamiseks, seetõttu ei näe vajadust ka sõltuvusravi läbimiseks. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 12%, millise näol on tegemist suhteliselt madala riskiga, kuid kohtu hinnangul on siiski isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna kinnipeetaval on jäänud kanda talle mõistetud karistusest veel üle 2 aasta ja 5 kuu, mida võib praegusel juhul lugeda ebaproportsionaalseks siiani kantud karistusega. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Andrei Mistjurini puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Mistjurini vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
2. jaanuari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus 1-14-10120 jõustus 22.02.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar Referent