Väärteokorras 1-l korral. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 14.11.2016.a. kell 21.00 süüdistuses KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jüri Mengel KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 23.11.2015.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 aasta 9 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Jüri Mengel’i kinnipidamisest, s.o alates 14.11.2016.a. Kohaldada Jüri Mengel’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Jüri Mengel kohtusaalist. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Jüri Mengel’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Jüri Mengel’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 322,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 144 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700082889 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-10036, Jüri Mengel ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - sõiduk Citroen Nemo registreerimisnumbriga XXXX (asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada Jüri Mengel’ile. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 16.11.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. 2 SÜÜDISTUS Jüri Mengelit süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis tahtlikult 14.11.2016 kell 21:00 Harju maakonnas Tallinnas Paldiski mnt 75 juures, Pirni tänaval, Paldiski mnt ja Rõika vahelisel teelõigul Rõika tänava suunas mootorsõidukit Citroen Nemo r/n 792 MLT olles joobeseisundis (alkoholijoove - lõplik tulemus 1,15 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Jüri Mengel pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Jüri Mengel tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et asus sõidukit juhtima pärast koearaga jalutamas käimist, täpsemalt tegu kommenteerida ei osanud. Enese sõnul ta tööl ei käi, saab invaliidsuspensioni. Rahatrahv on tal tasumata, kuid poeg on lubanud selle tasuda. Samuti isik väitis, et saab oma auto realiseerida ja saaks sel juhul ka rahalist karistust tasuda. Ta kahetseb toimepandut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Jüri Mengel’i süüditunnistamist KarS § 424 alusel ning karistamist vangistusega 6 kuud, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Prokurör palus lugeda KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja mõista karistuseks 3 kuud 27 päeva vangistust. Prokurör taotles mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristusena mõista 4 aastat 27 päeva vangistust. Prokurör palus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks. Samuti taotles prokurör menetluskulude ja sundraha väljamõistmist. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et J. Mengel on oma süüd tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui kohtus. Kaitsja hinnangul ei ole isiku süü suur, ta ei ole varem ühtegi liikluskuritegu toime pannud. Süüdistatavale oli küll määratud katseaeg, kuid seda teist liiki kuriteo eest. Enam kui 4 aasta pikkuse vangistuse mõistmine ei oleks süüdistatava isikut arvestades õiglane. Kohtupraktika järgi ei mõisteta ka korduva joobeseisundis juhtimise eest vabadust piiravat karistust. Kaitsja oli seisukohal, et isiku suhtes tuleks kohaldada rahalist karistust, mis oleks piisavaks motivatsiooniks, et ta uusi kuritegusid toime ei paneks. Isik saaks sõiduauto realiseerimise järel rahalist karistust kanda. Kui isik aga ei täidaks rahalist karistust, saaks seda 3 pöörata täitmisele ka reaalse vangistusena. Prokuröri taotletud määras lisakaristuse kohaldamisele kaitsja vastu ei vaielnud. Kaitsja palus ajatada menetluskulude tasumine 1 aasta peale. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Jüri Mengel’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. Jüri Mengel’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 3-4/ millest nähtuvalt peeti Jüri Mengel kinni 14.11.2016.a. kell 21.55 Tallinnas, Paldiski mnt 75 juures, seoses kahtlustusega selles, et tema nimetatud kohas kella 21 ajal juhtis joobeseisundis (1,15 mg/l) sõidukit Citroen Nemo reg nr XXXX; - tunnistaja Karl-Ragnar Salu ülekuulamise protokoll /tl 6/, mille kohaselt märkas ta 14.11.2016.a. kella 21.00 ajal Paldiski mnt-l vastassuunas liikumas sõidukit Citroen Nemo reg nr XXXX. Antud sõiduk keeras Pirni tänavale ja sealt edasi liikus Rõika tänava suunas. Ta peatas sõiduki Paldiski mnt 75 maja hoovis. Sõidukit juhtis autos üksi viibinud Jüri Mengel, kellel tuvastati alkomeetriga alkoholijoove 1,23 mg/l. Isik väitis, et käis alkoholipoes ja tunnistas koheselt, et on alkoholijoobes. - indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise /tl 8-8pö/; millest nähtuvalt 14.11.2016.a. kella 21.13 ajal oli Jüri Mengel’i poolt indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 1,23 mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos näidu väljatrükiga /tl 9-10/, millest nähtuvalt tuvastati 14.11.2016.a. kella 21.32.-21.39 ajal Lääne-Harju politseijaoskonnas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST Typ MKIII EST nr ARDM0085 Jüri Mengel’i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,27 mg/l, laiendmääramatuse 0,12 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 1,15 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus. Kasutatud tõenduslik alkomeeter on taadeldud ning sellele on väljastatud tüübikinnitustunnistus; - kahtlustatava ülekuulamise protokoll /tl 15-17/, mille kohaselt tunnistab ta, et 14.11.2016.a. kella 21.00 ajal juhtis ta Tallinnas, liikudes Merelahe teelt üle Paldiski mnt Pirni tn suunas, juures mootorsõidukit Citroen Nemo reg nr XXXX, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et sõitis 14.11. õhtusel ajal Paldiski mnt Selverisse ja ostis sealt muuhulgas 0,5-liitrise pudeli viina. Viina jõi ta ära samas Selveri parklas. Teel koju peatas tema sõiduki politseipatrull, peatamise põhjuseks öeldi, et ta sõitis vastassuunavööndis. Ta möönis, et selline rikkumine võis aset leida ning nõustus alkomeetrinäiduga. - karistusregistri teatis /tl 18/ millest nähtuvalt on J. Mengel’it karistatud kriminaalkorras 1-l korral: 23.11.2015.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 415 lg 1, 418 lg 2 p 1, § 420 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat 6 kuud, millest koheselt ärakandmisele kuulus 9 kuud vangistust ning ülejäänud karistust, 3 aastat 9 kuud vangistust,
Samuti on teda karistatud Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 21.10.2016.a. otsusega KarS § 218 lg 2 – § 25 lg 1 rahatrahviga 20 eurot, määratud karistus on 15.11.2016.a. seisuga täitmata; - õiend /tl 31/, millest nähtuvalt kuulub Jüri Mengel’ile sõiduk Citroen Nemo reg nr XXXX. Samuti nähtub, et talle on väljastatud juhiluba ning tema poolt deklareeritud sissetulek 2015. aastal oli 690 eurot. 4 Kohus leiab, et J. Mengel’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Jüri Mengel’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Jüri Mengel’i süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Jüri Mengel pani kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta pidi pärast (enese väitel 0,5 liitrise pudeli viina) alkoholi tarvitamist koheselt sõidukit juhtima asudes teadma süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka vähemalt möönma. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav Jüri Mengel pani vähemalt otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Jüri Mengel’it karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 23.11.2015.a. otsusega KarS § 415 lg 1, 418 lg 2 p 1, § 420 lg 1 järgi 4 aastat 6 kuud vangistust, millest koheselt ärakandmisele kuulus 9 kuud vangistust ning ülejäänud karistus, 3 aastat 9 kuud vangistust,
Seega saab järeldada, et J. Mengel ei ole osanud, hoolimata vaid osaliselt täitmisele pööratud vangistusest, hinnata talle karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamisega antud võimalust jätkata oma elu õiguskuulekalt ning isik pani juba talle määratud 5-aastase katseaja esimese aasta jooksul toime uue kuriteo. Seega ei ole eelmise kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus avaldanud isiku väärtushinnangutele ja hoiakutele piisavalt pikaajalist mõju. Antud süüteo kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis J. Mengel mootorsõidukit enda väitel tühistel põhjustel, tehes seda koheselt pärast kauplusest ostetud viina ärajoomist. Taolist teguviisi tuleb pidada selliseks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Väärteokorras on isikut samuti karistatud ning väärteo eest määratud väikeses summas määratud rahatrahv on isikul tasumata (tl 18pö), mis samuti iseloomustab tema suhtumist õiguskorda. Kohus rõhutab, et KarS § 424 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid ning kõiki eelpool nimetatut, isiku süüd ja karistuse eesmärke arvestades peab kohus seetõttu vajalikuks kohaldada J. Mengel’i suhtes karistusena vangistust. 5 J. Mengel’i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Süüdistatav kohtus väitis, et ta saaks oma sõiduki müüa ning nii saaks ta ka rahalist karistust tasuda. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks antud süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmisest karistusest (sh osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistusest) hoolimata uute kuritegude toimepanemist ja seda katseaja pikkust arvestades juba katseaja alguses. Isikul on varasemast täitmata kohustus tasuda väärteoasjas määratud rahatrahv (tl 18pö). Samuti kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et tema sissetulekuks on invaliidsuspension summas 167 eurot kuus (tl 38), tema poolt 2015. aastal deklareeritud sissetulek oli 690 eurot (tl 31) ning seega puudub kohtul ka veendumus, et J. Mengel suudaks praegusel hetkel koheselt rahalist karistust täita. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus peab vajalikuks kohaldada J. Mengel’i suhtes karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et teda ei ole sedalaadi kuriteo toimepanemise eest karistatud, on kohtu hinnangul võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisest oluliselt madalamas määras. Kohus peab põhistatuks karistada Jüri Mengel’it vangistusega 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 2 kuud vangistust), seega on Jüri Mengel’ile mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. Lähtudes KarS § 65 lg-st 2 tuleb mõistetud karistust suurendada 23.11.2015.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 aasta 9 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 4 aastat 1 kuu vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades süüteo toimepanemist varasema otsusega määratud katseaja suhtelises alguses ja käesoleva süüteo toimepanemise asjaolusid (alkoholitarvitamine vahetult enne sõiduki juhtima asumist ja ükskõiksus enese seisundi suhtes), leiab kohus, et Jüri Mengel’i väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine, on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et oma ütluste kohaselt tarvitas ta kanget alkoholi vahetult enne sõiduki juhtimist, seda juba Paldiski mnt Selveri parklas, kust ta viina ostis (tl 16) ja asus seejärel sõidukit juhtima. Nimetatud asjaolu iseloomustab kahtlematult isiku süü suurust, isik möönis selliselt tegutsedes mistahes võimalikke tagajärgi. Üldteadaolevalt on Paldiski mnt ka suure liiklustihedusega tänav ning arvestades seda, et isik liikus sõidukiga vastassuunas (tl 16, 6 6pö), esines ka arvestatav oht liiklusõnnetuseks, sest just vastassuunavööndisse kaldunud sõidukite kokkupõrked on sageli raskete tagajärgedega. Tähele tuleb panna sedagi, et igasugune mõistlik põhjendus sõidukis alkoholi tarvitamiseks ja seejärel sõiduki juhtima asumiseks puudus, kuna kriminaaltoimikust nähtuvalt elab Jüri Mengel antud kauplusest üle tee asuvas vastasmajas (Paldiski mnt 75; tl 15, 36). Taolisi asjaolusid arvestades on Jüri Mengel näidanud üles erilist ükskõiksust õiguskorda, kuna tal oli igati võimalik antud liikluskuriteo toimepanemist vältida, kuid ta otsustas siiski käituda enesekeskselt ja teisi ohustavalt. Ka ei ole võimalik J. Mengel’ile mõistetud 4 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuivõrd KarS § 69 lg 1 järgi on üldkasuliku tööga võimalik asendada üksnes kuni 2-aastast vangistust. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades juba eelpool nimetatud teo toimepanemise asjaolusid, isiku ükskõikset suhtumist liiklusnõuete täitmisesse, teo ohtlikku laadi ning lisaks ka õiguskorra kaitsmise huve. Kuivõrd isikut ei ole varem liiklusalaste süütegude eest karistatud, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav lisakaristuse määramine lisakaristuse alammäära lähedaselt. Kriminaaltoimiku kohaselt ei esine ka KarS § 50 lg-s 2 nimetatud asjaolu (liikumispuue), mis välistaks antud lisakaristuse kohaldamise. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui J. Mengel peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada J. Mengel’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Jüri Mengel’i kinnipidamisest, s.o alates 14.11.2016.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et J. Mengel’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 144 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2016.a. on selle suuruseks 645 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada 7 väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 322,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Jüri Mengel’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Kriminaalasjas asitõendiks olev sõiduk Citroen Nemo reg nr XXXX (asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn), mis kuulub liiklusregistri väljatrüki kohaselt Jüri Mengel’ile (tl 31), tuleb tagastada omanikule. Merle Parts Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.