3-16-2224/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2224 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2017 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Andrus Luku (Lukk) kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes Resolutsioon
2. Tagastada Andrus Luku kaebus;
3. Edastada kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
4. Tartu Halduskohtusse saabus 07.11.2016 Andrus Luku kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus vanglaametniku poolt tema riskihindamisel lisatud lausega, et kaebaja sõlmis esinduslepingu kinnipeetav Marko Lemsaluga, seega on andmed mõjuvuse kohta vangistuses. Kaebaja tuvastamisnõude esitamise eesmärgiks on Tartu Vanglale hilisema kahjunõude esitamine, aga samuti preventiivne huvi edaspidiste rikkumisete vältimiseks. Kaebaja selgitusel mõjutab selline ebaõige väide tema võimalust vanglast ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaebaja palus asja lahendamist lihtmenetluses ja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohtu seisukoht
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. 2.1 A. Luku poolt kohtule esitatud kaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja ei ole nõus vanglaametniku poolt tema kriminogeensete riskide hindamise ankeeti lisatud väitega ning soovib selle õigusvastasuse tuvastamist. Selline ebaõige väide võib kaebaja arvates mõjutada negatiivselt tema vanglast ennetähtaegset vabanemist. Järelikult vaidlustab kaebaja tema suhtes vanglas koostatud kriminogeensete riskide hindamise ankeeti osas, mis sisaldab kaebuses nimetatud väidet. 1 Kohtupraktikas on leitud, et kriminogeensete riskide hindamise ankeedis sisalduvate eraldi võetult ebaõigete andmetega ei kaasne kinnipeetava subjektiivsete õiguste rikkumist. Kriminogeensete riskide hindamise ankeet on alusdokumendiks kinnipeetavale individuaalse täitmiskava koostamisel ja iseloomustuse koostamisel kohtule esitamiseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabanemise korral. Sarnaselt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale on ka kriminogeensete riskide ankeedi näol tegemist programmilise dokumendiga (vt ka P. Pikamäe, § 16, p 4.2., lk 66 – L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. §-d 1-
6. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2014). Järelikult ei riku kriminogeensete riskide ankeet eraldiseisvalt kinnipeetava subjektiivseid õigusi, kuna nimetatud ankeet ise ei oma regulatiivset toimet. Seega ei saa kaasneda kriminogeensete riskide hindamise ankeedis sisalduvate ebaõigete andmetega eraldi võetult kaebaja subjektiivse õiguse rikkumist. Kinnipeetava õiguste kaitseks piisab sellest, kui tema taotlus ankeedis sisalduvate andmete parandamiseks lisatakse isiklikku toimikusse (TrtRnKm 3-16-1256, p 13). Sellest tulenevalt tuvastamiskaebuse esitamine, millega A. Lukk vaidlustab kriminogeensete riskide ankeedis vanglaametniku poolt esitatud väidet, ei ole tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 lubatud. 2.
7. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus A. Luku kaebuse tervikuna selle esitajale läbivaatamatult.
8. Kohus märgib, et nähtuvalt haldusasja materjalidest, ei viibi kaebaja enam vanglas. Seega on kohtul alus arvata, et kaebaja kriminogeensete riskide ankeedis esitatud andmed ei mõjutanud tema ennetähtaegse vabastamise otsustamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 2