← Eesti

1-14-10735/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 04.01.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10735 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Riina Palmi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Roman Ahtõrski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ROMAN AHTÕRSKI, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 38408100436, Karistuse kandmise algus 29.05.2014 ja lõpp 14.05.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.12.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ROMAN AHTÕRSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Roman Ahtõrskile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Ahtõrski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 14.01.2015 otsusega tunnistati Roman Ahtõrski süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 23.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 15 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 29.05.

  1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna varasemalt oli noor, kuid nüüd saab aru oma kohustustest ning kahetseb toimepandud kuritegusid. On aru saanud, et on valmistanud oma lähedastele ebameeldivusi ega ei pööranud tähelepanu lastele. Teeb tööd oma sõltuvuse kallal, on läbinud palju programme. Lähedased toetavad teda nii moraalselt, kui ka materiaalselt. Kõik probleemid olid narkootikumidest. Võttis ise ühendust N K anonüümsete narkomaanide rühmas osalemiseks. Ta ei ole juba kaua narkootikume tarvitanud ja teab, et suudab ilma olla. Ema ootab teda koju ning ema elukaaslane ei ole sellele vastu, et poeg sinna elama asub. Tal on 2 alaealist last, endise naisega on sõbralikud suhted. Laste emal oli varem probleeme narkootikumidega ja sellepärast ta ei näegi neil ühist tulevikku. Leiab, et võib kõiki töid teha, kuid soovib oma edasise elu siduda autodega. On nüüdseks lõpetanud 9klassi, on abikokaks õppinud ja ka eesti keelt, rohkem vanglas ei saa midagi juurde õppida. Rahalised nõuded puuduvad. On vanglas juba 9 kuud oodanud, et tööle saada. On ise loonud programmi, mis on seotud narkootikumide sõltuvusega. Viimasel ajal on loobunud endiste sõpradega suhtlemast. Distsiplinaarkaristus oli seetõttu, et valvuri arvates ei olnud tal õigust helistada, kuigi oli kõne kokku lepitud. See on isiku ainuke rikkumine vanglas. Kaitsja on seisukohal, et prokurör on oma arvamuses tuginenud ainult oletustele. Tegemist ei ole nii raske kuriteoga, mis takistaks kriminaalhooldusele määramist. Karistuse lõpuni on jäänud natuke alla 2 aasta. Vanglas on isik läbinud kõik võimalikud programmid. Isik on ise loonud tugigrupi, mis tegeleb narkosõltlastega. Praegu on ta olnud üle 2 aasta ilma narkootikumideta. Kaitsja usub, et isik saab vabaduses hakkama. Elukaaslasega, kellega koos kuriteod toime pani, enam ei suhtle ja koos elama ei hakka. Kaitsja leiab, et praeguseks on vangistus oma eesmärgi täitnud ning palub kinnipeetav vabastada tingimisi enne tähtaega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör isiku ennetähtaega vabastamist, kuna süüdimõistetu varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud neli korda; teine reaalne vangistus) ning toimepandud kuritegude tehiolud viitavad tema ohtlikkusele. Kuna kinnipeetav kannab karistust korduva I astme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal oleks ilmselt ennatlik. Teda on varasemalt karistatud samalaadse kuriteo eest. Tingimisi mõistetud karistused ei ole tema puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Kuna enne viimast kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba mitu korda, saab teha järelduse, et viimastena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Enne vangistust oli temal probleeme narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 26%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Harju Maakohtu 14.01.2015 otsusega mõisteti Roman Ahtõrskile liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud vangistust, mis on oluliselt alla KarS § 184 lg 2 sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kui ka sellest karistusest on tal kandmata üle 2 aasta 4 kuu. Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Kuna katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks Roman Ahtõrski katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks (karistusaja lõpp on 14.05.2019), millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Roman Ahtõrski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Roman Ahtõrski positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja isik on jätkanud õigusrikkumisi. Kõik kuriteod on ühiskonnaohtlikud narkokuriteod, soodusteguriteks on isiku impulsiivsus, suhtlusringkond ja narkosõltuvus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Roman Ahtõrskil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Seega ei ole isik ka vanglas range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele ning järgida kehtestatud nõudeid. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul tegelenud erinevate ühiskonnastavate tegevustega, sh osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel, terviserühmas vahistatutele, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud Corrigo tugigrupis, omandanud riigikeele A2- ja B1-tasemed, lõpetanud
  2. klassi ja abikoka eriala, läbinud SRS osakonna ning töötanud vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris koos ema ja ema elukaaslasega. Vajalikud nõusolekud isiku elama asumiseks sinna on olemas ning korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on isikul vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab isikul vabanemisel majanduslikult toime tulla. Isiku ema on nõus poega vajadusel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Enne vangistust võttis igapäevaseks toimetulemiseks kiirlaene ning nende tagasimaksmiseks tegeles narkootiliste ainete käitlemisega. Isik on ka ise narkosõltlane, kes on oma sõltuvuse ning kriminaalse taustaga tutvusringkonna tõttu kergesti mõjutatav. Soovib sõltuvusest täielikult vabaneda ning on teinud pingutusi selle suunas, sh läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning loonud ka ise tugigrupi narkosõltlastele. OÜ Tervisekeskus Elulootus on nõus võtma isiku vabanemisel programmi. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 26%, millise näol on kohtu hinnangul tegemist arvestatava riskiga. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, kuna isik on varem katseajal olles pannud toime uue kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et seekord, ebaproportsionaalselt pika katseaja jooksul, kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Roman Ahtõrski puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Roman Ahtõrski vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  3. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. 2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus 1-14-10735 jõustus 17.02.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar Referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.