) § 9 tähenduses, kellele ta ei ole andnud luba enda delikaatsete isikuandmete töötlemiseks. Kuna kaebaja ei ole vanglaametnikele enda delikaatsete isikuandmete töötlemiseks luba andnud, tal on õigus taotleda vanglaametnike poolt nende andmete töötlemise lõpetamist. Kaebaja väidab samuti, et vanglaametnikel puudub õigus tema delikaatseid isikuandmeid töödelda, kuna selline tegevus on Andmekaitse Inspektsioonis registreerimata ning vastav luba puudub. Samuti peab kaebaja vanglaametnike poolt tema delikaatsete isikuandemete töötlemist põhjendamatuks eraellu sekkumiseks ning enda väärikust alandavaks. Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega vanglaametnike poolt tema delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, kuid vastustaja jättis 28.12.2015 otsusega nr 6-24/9272-2 taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mis jäeti 29.02.2016 vaideotsusega nr 1-11/37-2 rahuldamata. 2.
lg 1 p 1 näeb ette erandi, mille kohaselt on isikuandmete sh delikaatsete isikuandmete töötlemine lubatud ka ilma andmesubjekti nõusolekuta. Isikuandmete 2 töötlemiseks ei ole andmesubjekti nõusolekut vaja, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Teabenõudele, milleks on ka kinnipeetava taotlus teha tema pöördumisest koopia, vastamise korra sätestab avaliku teabe seadus. Riigikohus on oma 07.11.2011 otsuses nr 3-3-151-11 asunud seisukohale, et teabenõuetele vastamine on vangla jaoks avaliku teabe seadusest tulenev kohustus ning teabenõudele vastamine kuulub vanglaametniku põhitööülesannete hulka. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et vanglaametnik on kolmas isik
Vanglaametnik töötab vangla alluvuses ja töötleb kinnipeetava isikuandmeid oma tööülesandeid täites. Sellest tulenevalt ei ole õige ka kaebaja seisukoht, et vanglaametnikel peab olema delikaatsete isikuandmete töötlemiseks (nt meditsiiniosakonda esitatud pöördumisest koopia tegemine ja selle kaebajale edastamine) kinnipeetava nõusolek. Kuna vanglaametnike poolt kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine toimub seaduse alusel avaliku ülesande täitmiseks, siis ei ole kaebajal õigust taotleda tulenevalt
lg 2 p-st 1 andmete töötlemise lõpetamist ning tema taotluse rahuldamiseks ei olnud alust. 3.
-ga kooskõlas, siis puudub kaebajal õigus nõuda andmete töötlemise lõpetamist. 4.3.
lg 1 kohaselt isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Sama paragrahvi lg 2 p 3 sätestab, et delikaatsed isikuandmed on muu hulgas andmed terviseseisundi 3 või puude kohta. Sellest tulenevalt möönab kohus, et kaebaja poolt vangla meditsiiniosakonda esitatud pöördumised võivad sisaldada
4.4.
sätestab, et isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Järelikult kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine (meditsiiniosakonda esitatud pöördumisest koopia tegemine ja selle kaebajale edastamine) on kvalifitseeritav toiminguna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses. Kuna Tartu Vangla 28.12.2015 otsusega nr 6-24/9272-2 sisuliselt keelduti vanglaametnike poolt kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamisest, siis on tegemist toimingu sooritamisest keeldumisega. Kohus märgib, et antud juhul puudub seaduslik regulatsioon, mis kohustas isikuandmete töötlejat keelduma isikuandmete töötlemise lõpetamisest haldusaktiga. Seega 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2 näol on tegemist regulatiivse tähenduseta toiminguga, mitte haldusaktiga. (Halduskohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne 2013, lk 69, punkt d) keeldumised ja muutmised). 4.5. HMS § 107 lg 1 kohaselt toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toimingu põhjendamise nõuded, ulatus ja aeg erinevad oluliselt haldusaktile kohaldatavatest nõuetest. Toimingut ei pea eelnevalt põhjendama, põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (RKHKo 3-3-1-1913, p 14). Sellest tulenevalt 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2, kui toimingu õiguspärasuse kontrollimisel, on lubatud lähtuda ka vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud põhjendustest. 4.6. Kaebaja leiab, et vanglaametnikel puudub tema delikaatsete isikuandmete töötlemise õigus, kuna selline tegevus on Andmekaitse Inspektsioonis registreerimata ning vastav luba puudub. Kohus kaebajaga ei nõustu.
lg 1 kohaselt isikuandmete töötleja ei ole kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemist Andmekaitse Inspektsioonis, kui ta on määranud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku. Sellest tulenevalt on piisav, et vastustajal kui delikaatsete isikuandmete töötlejal
lg 1 mõttes on määratud üks delikaatsete isikuandmete töötlemise eest vastutav isik. Vastustaja selgitusel on ta määranud delikaatsete isikuandmete töötlemise eest vastutava isiku, kellest on Andmekaitse Inspektsiooni teavitatud. Kohus märgib täiendavalt, et delikaatsete isikuandmete töötlemise eest vanglasiseselt määratud vastutav isik ei pea ise töötlema delikaatseid isikuandmeid. Vastutava isiku ülesandeks on kontrollida andmetöötlusnõuete täitmist isikuandmete töötleja, sh tema alluvuses olevate vanglaametnike poolt (
eelnõu seletuskirja p 3.6). 4.
p-le 3 kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole füüsiline isik, kes isikuandmete töötleja alluvuses töötleb isikuandmeid.
lg 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus 4 seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks.
lg 1 p 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Sellest tulenevalt saab haldusorgan töödelda delikaatseid isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks. 4.7.2. Vastavalt VangS 105 lg-le 1, vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasustus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. Tartu Vangla esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Seega täidab vastustaja avaliku halduse ülesandeid ning tegemist on vastavalt HMS § 4 lg-le 1 haldusorganiga. Kaebaja on vastavalt
§-le 8 andmesubjekt. 4.7.3. Tulenevalt haldusasja materjalidest palus kaebaja teha ja esitada talle tema pöördumistest vangla meditsiiniosakonda koopiaid. Koopiad olid tehtud ja edastatud kaebajale vanglaametnike poolt. Vastavalt põhiseaduse §-le 46, aga samuti avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 p-le 1 ja § 17 lg 1 p-le 2 oli vastustaja kohustatud teabenõude täitmise raames esitama kaebajale koopiad tema pöördumistest meditsiiniosakonda. Seega toimus antud juhul kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine tema poolt esitatud teabenõude alusel, mille täitmist reguleerib AvTS. Järelikult vanglaametnike poolt kaebaja pöördumistest meditsiiniosakonda koopiate tegemisel oli vastavalt
lg 1 p-le 1 lubatud kaebaja nõusolekuta, kuna delikaatsete isikuandmete töötlemine toimus seaduse alusel avaliku ülesande täitmiseks. 4.7.4. Kohus märgib, et ei
ega muu õigustloov akt ei kohusta vastustajat korraldama kinnipeetavate delikaatsete isikuandmete töötlemist konkreetses struktuuriüksuses või konkreetse haldusorgani alluvuses oleva füüsilise isiku poolt. Vastavalt Justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 6 lg-le 1 vangla struktuuri kuuluvad juhtkond, osakonnad (sh meditsiiniosakond) üksused ja valdkonnapõhiselt liigitatud teenistuskohad. Tulenevalt meditsiiniosakonna põhimääruse § 3 lg-st 1 meditsiiniosakonna ülesanne on eelkõige vanglas viibivatele isikutele tervisteenuse osutamine. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus inimressurss on piiratud, ei ole põhjendatud selle ressursi kulutamine meditsiinosakonna põhitegevusega mitteseonduva ülesande täitmisele, st kinnipeetavate pöördumistest meditsiiniosakonda koopiate tegemisele ning nende kinnipeetavateni toimetamisele. Kuna meditsiiniosakond kuulub vastustaja ehk haldusorgani koosseisu ja kaebaja poolt esitatud teabenõue ei olnud seotud tervishoiuteenuste osutamisega, siis on igati mõistlik, et sellise teabenõudega pöördumisest koopiate saamiseks tegelevad vanglaametnikud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul vanglaametnikud on kolmandad isikud. Kohus leiab, et võttes arvesse Tartu Vangla põhimääruse § 6 lg-s 1 sätestatud haldusorgani struktuuri, ei ole isikuandmeid töötlev vanglaametnik kolmas isik vastavalt
p-le 3, kuna ta töötleb isikuandmeid isikuandmete töötlejana olles vastustaja alluvuses. 4.7.5. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et vanglaametnike poolt kaebaja pöördumisest meditsiiniosakonda koopiate tegemine ja nende kaebajale edastamine on
-ga ja AvTS-ga kooskõlas. 4.7.6.
lg 2 p 1 kohaselt, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist. Andmesubjekt ei saa
lg 2 p-s 1 nimetatud nõuet esitada juhul, kui isikuandmete töötleja töötleb tema kohta käivaid andmeid alusel, milleks
kohaselt pole andmesubjekti nõusolekut tarvis (
eelnõu seletuskiri § 21). Kohus tuvastas, et vastustaja töötleb kaebaja delikaatseid isikuandmeid kooskõlas
lg-ga 2 ja § 14 lg 1 p-ga 1, kuna see toimub seaduslikul alusel avaliku 5 ülesande täitmiseks ja vastustajal ei olnud vaja delikaatsete isikuandmete töötlemiseks kaebaja nõusolekut. Samas on vastustajal tulenevalt PS §-st 46 ja AvTS § 5 lg 1 p-st 1 ja § 17 lg 1 p-st 2 juriidiline kohustus täita kaebaja teabenõuet ning esitada talle koopiad pöördumisest. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et antud juhul puudub kaebajal õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist vastavalt
4.
5.1.2.
lg 1 kohaselt seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja- vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Kohus leiab, et kuna vastustaja töötles kaebaja delikaatseid isikuandmeid kooskõlas
-ga kaebaja poolt esitatud teabenõuete täitmise raames, siis ei ole antud juhul võimalik rääkida PS §-s 18 ja 26 sätestatud õiguste rikkumisest. Siinkohal on asjakohane vastustaja selgitus selle kohta, et kui kinnipeetav soovib koopiat oma suletud ümbrikus meditsiinosakonnale esitatud pöördumisest, annab meditsiiniosakonna töötaja selle tegemise vajadusest teada üksuses dokumendihaldusega tegelevale vanglaametnikule. Vanglaametnik teeb soovitud koopia ning edastab selle kinnipeetavale. Kinnipeetavale tema taotlusest koopia tegemise käigus ei tutvu vanglaametnik pöördumise sisuga, kuna koopia tegemiseks see ei ole vajalik. Kuigi koopiate tegemine on ka isikuandmete töötlemine, peab kohus vajalikuks rõhutada, et sellisel viisil töötleb kaebaja delikaatseid isikuandmeid vanglaametnik, kes ei ole kolmas isik vastavalt
Seega kohtu arvates sekkutakse sellisel juhul kaebaja eraellu minimaalselt ja seda tehakse õiguslikul alusel PS §-s 46 sätestatud põhiõiguse tagamiseks. Samas on kohus seisukohal, et kaebaja teabenõuete täitmise raames vanglaametnike poolt kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine ei põhjusta kaebajale ebameeldivusi või kannatusi rohkem, mis paratamatult kaasnevad vangistusega. 6 5.1.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.