Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
HAGEJA NÕUE Saue linn Saue Linnavalitsuse kaudu (hageja) esitas 20.07.
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus loeb hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 11.11.2016. a kätte toimetatuks vastavalt
Dokumendid on üle antud kostja isale Ü.M.’le aadressil XXX, Tartu, mis on rahvastikuregistri järgi nii kostja kui tema isa elukoht. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
ja § 173 lõikeid 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt
Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 80 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud esindaja kulu 20 eurot ning hageja esindaja tasu hagimenetluses 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning hageja lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses kokku 170 eurot on arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu põhjendatud ja vajalik (
lg 1).
lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda teinud. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 295 eurot. Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.