Obsah (5)

§ 4§ 29§ 30§ 37§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-311 Haldusasi OÜ Harku Teenindus kaebus keskkonnaministri

imperatiivseid sätteid, sh riigivara valitsemise põhimõtteid ja seaduses sätestatud piiranguid.

§ 4

lõike 1 kohaselt korraldab riigivara valitseja riigi nimel vara riigile omandamist, riigivara valdamist, kasutamist, käsutamist, kinnisasjade kasutamist kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega koormamise lepingu alusel.

§ 4

lõike 4 kohaselt on riigivara valitsejal kõik seadusest tulenevad omanikuõigused ja kohustused. 8.2. Seda, kas riigivara on otstarbekas tulu teenimise eesmärgil müüa või kasutusse anda, otsustab riigivara valitseja

alusel kaalutlusõiguse alusel riigi huve silmas pidades.

§ 29

lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole riigivara valitsejale vajalik.

§ 30

lõige 1 sätestab, et riigivara võõrandatakse müügi teel avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning

§ 37

lõike 1 kohaselt otsustab riigivara võõrandamise riigivara valitseja (praegusel juhul Keskkonnaministeerium). 3 8.

1. Käskkirja nr 1251 andmise menetluses ei saa kaebajat mitte kuidagi käsitleda menetlusosalisena haldusmenetluse seaduse § 11 tähenduses ega ka puudutatud isikuna. 8.
2. Käskkiri nr 1251 ei tekita ühelegi isikule õigusi ega pane kohustusi, vaid on kindlaksmääramata isikute ringile antud informatsioon selle kohta, et riik on otsustanud võõrandada tasu eest temale kuuluva riigivara. Käskkirja nr 1251 puhul on tegemist seadusest tuleneva haldusesiseseid suhteid reguleeriva haldusaktiga, mis paneb kohustusi üksnes volitatud asutusele Maa-ametile, kes on määratud müügi korraldajaks. Käskkiri nr 1251 ei tekita, muuda ega lõpeta haldusväliste isikute (sh kaebaja) suhtes ühtegi õigussuhet, seega ei saa see rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi. 8.
3. Käskkirja nr 1251 andmisel on haldusorgan olnud teadlik ja arvesse võtnud, et kinnisasjal Riigimaa 104 on pinnasereostus ning seda võeti arvesse ka riigivara tasu eest võõrandamise otsust tehes ja see kajastub hindamisaruandes. 8.
4. Jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et riigi otsus maad müüa mõjutab negatiivselt keskkonda ja on keskkonnale ohtlik. Maa-ametile teadaolevalt on maatükil reostus juba ajast, mil seal paiknes NSVL relvajõudude sõjaväeosa (aastakümneid). Maatüki müük tuleb pigem keskkonnale kasuks, kuna eelduslikult soovitakse maatükk kasutusele võtta ning selle käigus on maaomanikul reaalne vajadus ja ka kohustus reostus kõrvaldada. 8.
5. Pinnasereostus kaebaja naaberkinnistul ja selle kõrvaldamine ei riiva avalikku huvi puhta keskkonnaseisundi vastu. Kaebaja on kaebuse esitanud oma erahuvide kaitseks. Pinnasereostuse, mis ei ole loodusele ega inimesele kahjulik, kõrvaldamine ei ole käsitatav avalikes huvides kaitstava õigushüvena. 8.
6. Kaebajal puudub isiklik puutumus vaidlustatud haldusaktidega. Kaebaja ei osalenud enampakkumisel ega ole vaidlustatud käskkirjade adressaadiks. Selleks, et jaatada kaebaja kaebeõigust oma õiguste kaitseks, peab halduse poolt rikutud normi eesmärk olema suunatud mitte üksnes avalike huvide, vaid ka kaebaja huvide kaitsmisele. Keskkonnaasjades võib kaebeõigus olla, kui vaidlustatav tegevus puudutab kaebaja olulisi huvisid ning selle mõju isikule on oluline ja reaalne. Reaalne mõju tähendab, et vaidlustatava haldusakti ja väidetava tagajärje vahel on põhjuslik seos ning tagajärje saabumine on tõenäoline. Kaebajal puudub ka võimalus selle kaebusega saavutada tema nimetatud eesmärki – puhast keskkonda naaberkinnistul ehk reostuse likvideerimist. Maa kasutusele võtuks tuleb ostjal läbi viia vastavad menetlused ehitusõiguse saamiseks. Kõnealune kinnisasi asub detailplaneeringu kohustusega alal. Kui seejuures on ehitise püstitamiseks vajalik reostus likvideerida, tuleb maaomanikul seda ka teha. Kõik pakkujad olid teadlikud, et kinnisasjal Riigimaa 104 on pinnasereostus. Seega on ebaõige kaebaja väide, et eraisikule müügi korral ei saa eeldada eraomanikult vabatahtliku valmidust ja soovi lisaressursside kulutamiseks reostuse kõrvaldamiseks. 8.
7. Isegi kui möönda, et PS normide koosmõjust tuleneb isikule subjektiivne õigus puhtale keskkonnale, jääb arusaamatuks, kuidas saab kinnisasja mittemüümine tagada kaebajale puhtama keskkonna. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (punkt 1) või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (punkt 2).
9. Kohus mõistab kaebuse põhjal kaebaja eesmärki selliselt, et naaberkinnistul (Riigimaal 104) asuv reostus rikub tema õigust puhtale keskkonnale ning et riik kinnisasja omanikuna likvideeriks 4 kinnistul asuva reostuse või tagaks, et see likvideeritaks. Selle eesmärgi täitmiseks on kaebaja esitanud nõuded, milles palub tühistada keskkonnaministri vaidlustatud käskkirjad osas, millega: 1) on otsustatud määrata kinnisasjale Riigimaa 104 eesmärgiks tulu saamine ning selle võõrandamine tasu eest avalikul enampakkumisel (06.12.2016 käskkiri nr 1-2/16/1251); 2) on kinnitatud Riigimaa 104 avaliku enampakkumise tulemused ning määratud, et enampakkumise võitjaga tuleb kinnisasja võõrandamiseks sõlmida müügi- ja asjaõiguslepingud 6 nädala jooksul arvates käskkirja andmisest (26.01.2017 käskkiri nr 1-2/17/94). Esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja kohtumenetluse ajaks peatada 06.12.2016 käskkirja nr 12/16/1251 täitmise osas, mis puudutab kinnisasja katastritunnusega nr 78406:601:0023 tasu eest võõrandamist enampakkumisel ning keskkonnaministri 26.01.2017 käskkirja nr 1-2/17/94 täitmise osas, mis puudutab kinnisasja katastritunnusega nr 78406:601:0023 avaliku elektroonilise enampakkumise tulemuste kinnitamist ja võõrandamislepingute sõlmimist. Lisaks palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata kõnealuse kinnisasja osas kinnistusraamatus registrikannete tegemine kuni kohtulahendi jõustumiseni.
10. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirjad Riigimaa 104 kinnisasja puudutavas osas kaebaja õigusi rikkuda ei saa.
11. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt on Eesti halduskohtumenetlusele omane subjektiivse õiguskaitse põhimõte ning avalikes või teiste isikute õiguste kaitseks kohtusse pöördumine on lubatav vaid juhul, kui see on ette nähtud seadusega. Kaebaja väitel on vaidlustatud käskkirjadega rikutud tema õigust puhtale keskkonnale seoses tema enda kinnistu käsutamisega. Kaebaja on äriühing, kes tegeleb vaidlusaluse krundi naabruses elamuarendusega ning nimetab lisaks keskkonnaaspektile ka, et naaberkinnistul asuv reostus mõjutab tema kinnistu väärtust, sh planeeritavate korteriomandite väärtust.
12. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et riigil on talle kuuluvate kinnisasjade osas omanikuna õigus otsustada, kuidas omanikuõigusi teostada, sh kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel, kui kinnisasi ei ole riigile vajalik (

-st § 4 lg 1, § 29 lg 1 p 1, § 37 lg 1). Kaebaja ei ole näidanud põhjuseid, et tema õigusi rikuks riigivara tasu eest võõrandamise põhimõtteline otsustus (käskkiri nr 1251). Kaebaja on seda käskkirja vaidlustades märkinud, et käskkiri on motiveerimisja kaalutlusvigadega ning vastustaja on jätnud ära näitamata avaliku huvi – keskkonnamõju ja oht elule ning tervisele – kaalumise. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et riigivara valitseja on otsustanud võõrandada talle mittevajaliku kinnisasja.

sätetest ei tulene keeldu võõrandada ka pinnasereostusega maad. Ka keskkonnaministri 08.01.2013 käskkirjaga nr 6 (tl 27) ei ole sama kinnistu varasema enampakkumise tulemusi kehtetuks tunnistatud ega müüki peatatud põhjusel, et tegemist oli kinnistu reostusega. Selle käskkirja andmise põhjuseks oli asjaolu, et enampakkumise teates puudus teave kinnisasja seisukorra (reostus) kohta ning see võis oluliselt mõjutada hinna kujunemist enampakkumisel. Kaebaja märgib õigesti, et

§ 43

lg 4 kohaselt peab riigivara valitseja, otsustades kinnisasja võõrandamise algatamisel võõrandamise tingimused kaalutlusõiguse alusel, arvestama muude asjaolude hulgas maa edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja jätnud võõrandataval kinnisasjal paiknevat reostust praeguse vaidluse põhjustanud menetluses tähelepanuta. Maa-ameti veebilehel olnud avalikult kättesaadav riigimaa müügi enampakkumise teade (tl 9-12) ning teave konkreetse kinnisasja kohta (tl 12-12p). Osalemisvõimalus oli tagatud igaühele, sh soovi korral ka kaebajale. Teade sisaldab ka teavet kinnisasjal paikneva reostuse kohta ning samast avaneb link, millelt on kättesaadav

1. a koostatud reostusuuring, sh Riigimaa 104 kohta (tl 13-22). Nagu vastustaja ka vastuseks kohtunõudele märgib, on reostuse olemasolu arvesse võetud ka maa hinna kujunemisel. Enne käskkirja andmist on läbi viidud maatükkide hindamine ja koostatud hindamisaruanne (vastuse lisa) ja vastustaja selgituste kohaselt on maatüki väärtust sealse reostuse tõttu 20% 5 ulatuses vähendatud. Teave reostusest kinnistul on oluline isikute jaoks, kes soovivad enampakkumisel osaleda, et nad oskaksid hinnata riske kohustuste ja kulutuste näol, mis sellise kinnistu omandamisega kaasnevad ning saaksid kaaluda, millise hinna eest taolist kinnistut on majanduslikult otstarbekas soetada. Riigimaa 104 on kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivne elamumaa ja reostusuuringus on esitatud ka soovitused reostuse likvideerimiseks ning tööde võimalik järjekord ja maksumus (tl 16-17).
2. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et varem riigile kuulunud kinnistu võõrandatakse eraõiguslikule isikule. Kohus nõustub vastutajaga, et kinnistu ostja ei saa seda maa sihtotstarvet (elamumaa) ja detailplaneeringu kohustust arvestades eesmärgipäraselt kasutada ilma oma tegevust keskkonnanõuetega vastavusse viimata, sh kinnistul olevat reostust kõrvaldamata või nõuetele vastava tasemini vähendamata. Kaebajal puudub alus eeldada, et eraõiguslikule kinnistuomanikule kohalduksid keskkonnanõuete madalamad standardid ja leebemad nõuded, kui need kehtiksid riigile omanikuna ning et kinnistu jätkuv kuulumine riigile tagaks paremini kaebaja õiguste kaitse, sh kaitse keskkonnanõuete võimaliku rikkumise eest. Vastustaja selgituste kohaselt on tegemist juba NSVL väeosade paiknemist saadik sellel maa-alal pidevalt olnud reostusega ning pooled pole millegagi viidanud sellele, et kaebaja oleks selle reostusega varem võidelnud ning tal oleks alust kahelda, et olukord omaniku vahetumisel halveneks. Asjas esitatu põhjal võib järeldada, et reostus naaberkinnistul kaebajat kuni enampakkumisel võõrandamise otsustamiseni ja enampakkumise võitja selgumiseni ei ole häirinud vähemalt sellisel määral, et õiguskaitset otsida. Asja materjalist, sh reostusuuringust ei nähtu, et tegemist oleks sellise akuutse reostusega, mille kõrvaldamisega peaks kiiresti tegelema ning mis võiks kaebaja huve kinnisasja omanikuvahetuse tõttu rikkuda. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnistu enampakkumisel omandanud äriühingul tuleb keskkonnanõuetega arvestada detailplaneeringu koostamisel ja ehitusõiguse taotlemisel. Kui reostusest tulenevalt on neis menetlustes oht kaebaja õigustele, saab ta planeerimis- ja loamenetlustele omaselt oma õigusi juba varases menetlusetapis kaitsta ja olla menetlustes kaasatud.
3. Ainuüksi riigivara valitseja otsustus riigivara tasu eest enampakkumise teel võõrandamiseks (käskkiri nr 1251) ja enampakkumise võitja väljaselgitamiseks (käskkiri nr 94) ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu ei tulene kaebaja kaebeõigus praegusel juhul HKMS § 44 lg-st 1 ega ka kaebaja poolt viidatud KeÜS § 30 lg-st
4. KeÜS § 30 lg 1 näeb ette keskkonnaalase kaebeõiguse alused vaide- ja kohtumenetluses ning selle sätte eesmärgiks on tagada KeÜS §-st 23 tuleneva keskkonnaalase subjektiivse õiguse (õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale) realiseeritavus (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid. http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4ptk/1-jagu/pg-
5. Isegi kui isikul on keskkonnamõjuga tegevuse suhtes puutumus, peab mõju isikule olema oluline ja reaalne (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-15, p 15 ). Kohtu hinnangul ei kahjusta vaidlustatud käskkirjad kaebaja puhul nimetatud õigust. Samuti ei saa pelgalt need käskkirjad rikkuda kaebaja õigusi, põhjustades kaebaja kinnistu väärtust mõjutavaid muudatusi.
6. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.
7. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb tagastada kaebajale läbivaatamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 6