1-16-5150/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja

1. november 2016, Tallinn koht Kriminaalasja number 1-16-5150 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Tali Kriminaalasi Martin Puusepa (Puusep) süüdistuses KarS § 184 lg 1 – § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. septembri 2016 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Prokurör Arika Almann Süüdistatav Martin Puusep, isikukood: 38512262749, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei kohaldatud Kaitsja Raul Ainla Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. septembri 2016 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-165150 Martin Puusepa( Puusep) süüdistuses KarS § 184 lg 1 – 25 lg 2 järgi muutmata. 1
5. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
6. KrMS § 185 lg 2 alusel jätta apellatsioonimenetluses õigusabikulude hüvitamise taotlus rahuldamata ja valitud kaitsjale makstud tasu Martin Puusepa kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
7. Martin Puusepale oli esitatud süüdistus selles, et tema tellis väljapoolt Eesti Vabariiki ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses psühhotroopseid ravimeid. Nimelt tellis Martin Puusep xxx veebilehe kaudu 03.08.2015 RR nimele aadressil XXX 90 Modvigil tabletti, mis sisaldasid kokku 18 grammi modafiniili. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Modafiniil kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete neljandasse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Modafiniili puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe / psühhotroopse toime tekitamiseks 2-4 grammist modafiniilist. Nimetatud kuritegu jäi Martin Puusepa poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd 28.09.2015 võeti nimetatud tabletid rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus tolliametnike poolt ära. Martin Puusep pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse, so pani toime KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 HARJU MAAKOHTU OTSUS:
8. Maakohus tunnistas Martin Puusepa süüdi KarS § 184 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja karistas teda vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras, et mõistetud karistust, 1 aasta pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 21 kohustas Martin Puuseppa käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 20.09.2016.a. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõistis Martin Puusepalt välja riigituludesse sundraha 2,5 palga alammääras – 1075 eurot; narkootilise aine ekspertiisi kulud summas 84 eurot. Kriminaalmenetluse kulud määras tasumisele 30 (kolmekümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. APELLATSIOON:
9. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning vääralt kohaldanud materiaalõigust. 3.
10. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338; § 339 lg 2 § 340 lg 1 ning lg 2 p 1 ja 2 palub 1) tühistada Harju Maakohtu
11. septembri 2016.a otsus kriminaalasjas 1-165150 ning teha uus otsus, millega Martin Puusep õigeks mõista; 2) alternatiivselt: süüdimõistva otsuse jõusse jätmise korral tühistada otsus karistuse mõistmise osas ning Martin Puusepa suhtes mitte kohaldada KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-le 21 toodud lisakohustusi; 3) mõista välja Martin Puusepa kasuks tema poolt tehtud menetluskulud. 3.
12. Kokkuvõtvalt apellant leiab, et: Martin Puusepa poolt kuriteo toimepanemine pole tõendamist leidnud, maakohus ei ole täitnud kohtuotsuse põhjendamise nõuet (on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kaitsja seisukohad tõendite kohta) ning on kohaldanud seetõttu vääralt materiaalõigust. Süüdistatav ei vaidle vastu sellele, et ta tellis tabletid, kuid ta ei tunnista ennast süüdi talle inkrimineeritud kuriteos. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kuriteo toimepanemine on tõendamist 3 leidnud, on põhjendamatu tingimisi karistuse määramine kontrollnõuetele allutamisega ja lisatingimuste kohaldamisega. 3.
13. Puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav tellis interneti kaudu Modvigili tabelette, mis sisaldavad modafiniili, mis kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Vaidlus on selle üle, kas on tõendatud süüdistavata poolt narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemine või mitte. Kaitsja on seisukohal, et suures koguses käitlemine pole tõendamist leidnud. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 15E-AN1226 on märgitud: uurimistulemusena selgus, et tabletid sisaldavad modafiniili. EKEI keemiaosakonnas puudub metoodika modafiniili kvantitatiivseks määramiseks, kuid vastavalt blisterpakenditel olevale informatsioonile sisaldab iga tablett 0,200 modafiniili, seega sisaldab esitatud tablettides kokku 18,00 g modafiniili. Allpool on akti järelduslikus osas korratud sama ning veel eraldi sulgudes nö rõhutamiseks välja toodud, et kogus on tuvastatud vastavalt blisterpakenditel olevale informatsioonile. Leiab, et olukorras, kus ekspertidel puudub aine koguse tuvastamiseks teaduslik metoodika ning kogus tuvastatakse ainult pakendi visuaalse vaatlemise teel, ei saa lugeda aine kogust tuvastatuks. Puudub igasugune alus usaldada informatsiooni, mis sisaldub pakendil. Ainuke tõsikindel ja usaldusväärne aine koguse tuvastamise meetod saab olla vaid teaduslik meetod. Seega puudub aine suure koguse kohta usaldusväärne tõend. Kaitsja on seisukohal, et sellises situatsioonis, kus puuduvad tõsikindlad tõendid aine koguse kohta, pole võimalik isikut KarS § 184 järgi süüdi mõista. Sellises situatsioonis on ka aine suure koguse ekspertiis kasutu. Materjalide põhjal kaitsja leiab, et informatsiooni selle kohta, et modafiniili suure koguse kohta oleks läbi viidud ekspert MT või kellegi teise poolt, asja materjalid ei sisalda. Esitatud on vaid paljasõnaline väide selle kohta, milline on aine suur kogus. Puudub igasugune viide eksperdi uurimistööle, metoodikale, allikale (nt teise eksperdi arvamus jms), isegi mitte kirjandusele. Jääbki selgusetuks, kust ekspert oma teadmise aine suure koguse kohta sai. Eksperdiarvamus peab ilmselgelt peale arvamuse sisaldama vähemalt minimaalsetki põhjendust. Tõendamisstandard ei saa olla kriminaalasjades nii madal, et eksperdi arvamust võiks asendada lakooniline e-kirja teel tehtud avaldus suure aine koguse kohta. Kindlasti ei ole selline e-kirja teel olev vastus käsitatav eksperdi arvamusena, kuna seda pole võimalik põhjenduste puudumise tõttu kontrollida. Minimaalne põhjendus võiks olla vähemalt viide teisele aktsepteeritavale eksperdiarvamusele. 4 Antud juhul on prokuröri poolt esitatud aine suure koguse tõendamiseks e-kiri, mis võiks iseenesest kvalifitseeruda dokumentaalse tõendina, aga selles ei tugineta eksperdi või asjatundja arvamusele. Lakoonilise paljasõnalise arvamuse kohta pole võimalik kutsuda eksperti täpsustavaid selgitusi jagama. Kaitsja hinnangul on rikutud eksperdiarvamuse kontrollitavuse põhimõtet, sest ühelgi tõendil ei saa olla ettemääratud jõudu ning iga tõend peab olema nii kohtu kui ka menetlusosaliste poolt kontrollitav. Antud juhul pole see lakoonilisuse ja põhjenduste puudumise tõttu ilmselgelt kontrollitav. Seega puuduvad tõsikindlad tõendid ka selle kohta, milline on modafiniili suur kogus. Maakohus ei saa asuda omaalgatuslikult kõnealust kuriteokoosseisu tunnust sisustama. See oleks KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte rikkumine, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes. 3.
14. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, mis tuleneb KrMS § 3051 ja § 339 lg 7 ning mis on käsitatav kriminaalmentlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis peab kaasa tooma isiku õigeksmõistmise. Kohus ei ole süvenenud esitatud tõenditesse ja kaitsja poolt kohtuvaidluse teesides esitatud väidetesse ning lisaks sellele on kohus ka omavahel segi ajanud kaks erinevat ekspertiisiliiki aineekspertiisi (millega määratakse see, millise ainega on tegemist ja milline on puhta aine kogus) ning ekspertiisi selle kohta, milline on aine suur kogus. 13.11.2015.a. (tl 33-34) teostatud ekspertiisi näol on tegemist aineekspertiisi tulemiks oleva ekspertiisiaktiga ning see ei saa mingilgi viisil tõendada seda, et oleks teostatud ekspertiis aine suure kogumise määramiseks. Ka on kohus toonud tõendite analüüsimisel välja süüdistatava kavatsetuse, mis ei saa olla asjakohane, sest see puutub kuriteo subjektiivsesse koosseisu. Kavatsetus ei saa tõendada aine kogust veelgi vähem selle suurt kogust. Kohus on jätnud tähelepanuta kaitsja poolt kaitsekõne teesides aineekspertiisi kohta toodu. 3.
15. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud, on põhjendamatu tingimisi karistuse määramine kontrollnõuetele allutamisega ja lisatingimuste kohaldamisega. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Martin Puusep tarvitaks psühhotroopseid aineid või et ta oleks nendest sõltuvuses või et tal oleks nende tarvitamise tõttu jäänud õiguskaitseorganitele silma. Asjas kogutud tõendid võimaldavad järeldada vaid seda, et M. Puusep tellis ühel korral modafiniili tablette, kuid nende tarvitamiseni ta ei jõudnud. 5 Martin Puusep on tõepoolest andnud ütluse selle kohta, et ta tarvitas kunagi antidepressante, aga kohus on eiranud asjaolu, et antidepressantide tarvitamine toimus arsti poolt antud retsepti alusel. M. Puusep ütles, et talle on määratud antidepressandid vaid ühel korral, seega pole tegemist püsiva tarvitamisega. Arusaamatuks jääb, miks kohus üldistab ja seob modifiniili tellimise kunagise antidepresaantide tarbimisega, justkui modafiniil oleks samuti antidepressant. Kaitsja leiab, et katseaja määramine kontrollnõuete ja lisatingimustega ei ole põhjendatud ning selles osas tuleks otsus isiku süüdimõistmise korral kindlasti tühistada. PROKURÖRI SEISUKOHT:
16. Tutvunud kohtuotsuse, esitatud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, asub prokurör seisukohale, et Harju Maakohus on Martin Puuseppa süüdi mõistes arusaadavalt ja jälgitavalt analüüsinud maakohtus esitatud tõendeid ning jõudnud õigustatult järeldusele, et Martin Puusepa süü on tõendatud ning selle tõendamiseks esitatud tõendid usaldusväärsed. Leiab, et ekspertiisiakt on lubatav tõend. Ekspertiisi käigus on ekspertiisiks esitatud tablette uuritud tõestusreaktsioonidega ja gaasikromatograafilismassispektromeetriliselt, kasutades EKEI kinnitatud ja EAK poolt akrediteeritud metoodikaid. Uuringu tulemusel selgus, et tabletid sisaldavad modafiniili. Ekspertiisiaktis on tõepoolest märgitud, et EKEI keemiaosakonnas puudub metoodika modafiniili kvantitatiivseks määramiseks, mistõttu on aine suure koguse määramisel lähtutud blisterpakenditel kirjas olevast informatsioonist. Ma ei leia, et nimetatud asjaolu muudab ekspertiisiakti kõlbmatuks ning aine kogus ei oleks tõendatud. Ekspert, kui isik, kes igapäevaselt puutub kokku erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ja nende pakenditega, oskab näha ja ära tunda pakendeid, mille puhul on alus arvata, et pakend ei ole autentne ning pakendil sisalduv informatsioon ei ole tõene. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et eksperdil oleks selliseid kahtlusi tekkinud. Lähtudes vabade tõendite põhimõttest on aine suurt kogust võimalik tõendada lisaks ekspertiisiaktile ka teiste tõenditega. Martin Puusep on ise kinnitanud, et tahtis tellida ja tellis modafiniili. Nimetatud tablette läbi veebilehe tellides, valis ta teadlikult temale käesolevas kriminaalasjas süüksarvatava koguse. Veebilehe vaatluse kohta koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt oli võimalik valida erievate koguste vahel, kuid tema teadlik valik oli tellida ja tasuda 90 tableti eest. Vaatlusprotokollist nähtub seegi, et nimetatud veebilehel on kajastatud, et iga tablett sisaldab 200 mg modafiniili. Seega teadis Martin Puusep tablette tellides, et need sisaldavad kokku 18 grammi modafiniili. On eluliselt usutav, et tellides 6 90 tabletti, pidi Martin Puusep mõistma, et tegemist on kogusega, millest piisab enam kui kümneks kasutuskorraks. Prokurör ei nõustu apellandi seisukohaga, et tõendina on kõlbmatu kohtutoksikoloogia ekspert MT vastus päringule. MT on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogia ekspert, kes on oma staatusest tulenevalt andnud 27.01.2016 prokuratuuri päringule kirjaliku vastuse, milles on sõnaselgelt välja toodud, et modafiniili puhul on kümnele inimesele narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks vajalik kogus 2000 kuni 4000 milligrammi ehk 2 kuni 4 grammi modafiniili. Riigikohus on korduvalt märkinud, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (RKKKo asjades 3-1-1-89-13 p 12 või 3-1-1-7-14, p 12). Ka kaitsja ise on apellatsioonis nimetatud lahenditele korduvalt viidanud. Kaitsja märgib apellatsioonis korduvalt, et prokurör on esitanud aine suure koguse tõendamiseks e-kirja, mille saatja isikus ei saa olla lõpuni kindel, kuivõrd sellel puudub kinnitusvahendina allkiri. Ainus e-kiri, mis Harju Maakohtu istungil esitati, oli kaitsja poolt esitatud kirjavahetus MT ja JR vahel. Prokuröri poolt esitati digitaalselt allkirjastatud vastus päringule ning allkirja kinnituslehelt nähtub, et vastus on allkirjastatud MT poolt 27.01.2016 kell 15.
17. Juhul kui kaitsjal tekkis kahtlus tõendi usaldusväärsuses ja MT pädevuses, oleks kaitsja võinud Harju Maakohtu istungil taotleda MT ülekuulamist või vaielda vastu nimetatud tõendi esitamisele. Prokurörile jääb arusaamatuks kaitsja väide, et eksperti ei ole mõtet kohtusse kutsuda selleks, et küsida temalt, miks ta arvab, et tema väidetud kogus on suur kogus. Just selle küsimusega oleks kaitsja saanud testida tõendi usaldusväärsust ning ekspert oleks saanud selgitada, mis põhjustel tema vastus päringule on just selline nagu see on. Apellatsioonkaebusele vastates tutvus prokurör Euroopa Ravimiameti (European Medicine Agency) kodulehel modafiniili puudutava informatsiooniga. Nimetatud veebileht on kõigile avalikult kättesaadav ning seal on välja toodud ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht, mille andmetel on modafiniili soovitav ööpäevane algannus 200 mg ning üheks või kaheks annuseks jagatud 400 mg-seid annuseid võib kasutada patsientidel, kelle ravivastus algsele modafiniiliannusele on ebapiisav. Seega on modafiniili ühekordne annus 200 kuni 400 milligrammi, nagu on oma vastuskirjas kinnitanud ka kohtutoksikoloogiaekspert MT. Harju Maakohus on oma otsuses veenvalt põhjendanud, miks Martin Puusepa üle on katseajal vaja täiendavat kontrolli. Prokurör nõustub kohtu järeldustega ning leiab, et tegemist on isikuga, kes ei usalda arste ning kellel on kalduvus endale ise diagnoosi panna ning sellest tulenevalt endale ravimeid soetada. Kohtuistungil andis isik ütlusi, et tal on väga pingeline töö ning sellest tulenevad tervislikud 7 probleemid, mistõttu ei ole välistatud, et täiendava kontrolli olemasoluta hakkab isik uuesti endale kriminaalsel moel ravimeid soetama. Kokkuvõtvalt palub prokurör jätta vandeadvokaat Raul Ainla esitatud apellatsioon rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
18. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsusega ja apellatsiooniga ning sellele esitatud vastuväidetega, leiab järgmist.
19. Kaitsja, tehes viite ka KrMS § 339 lg 1 p-le 7, on leidnud, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on kaitsja leidnud, et vaidlustatud otsuse puhul ei saa rääkida põhjenduste puudumisest KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, millise tuvastamise juhul oleks ringkonnakohtus kriminaalasja sisuline arutamine KrMS § 341 lg 2 alusel välistatud. Kaitsja seisukohalt on tegemist kohtuotsuse põhistuse ebapiisavusega, milline rikkumine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 399 lg 2 mõttes. KrMS § 341 lg 3 ja korduvalt Riigikohtu lahendites sedastatu ( nt RKKO nr 3-11-14-14) kohaselt, juhul, kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi endal lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja on põhistamiskohustuse rikkumise väidet põhjendanud sellega, et kohus on kaitseväidete kummutamisel omavahel segamini ajanud kaks erinevat ekspertiisiliiki, jättes kaitsja poolt kaitsekõne teesides ekspertiisi kohta toodu tähelepanuta. Kolleegium osutab, et apellatsioonimenetluses on ringkonnakohtul õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul, mistõttu antud juhul ka kaitsja väidetega nõustumise korral on ringkonnakohtul võimalik tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhistamisel tehtud vigade tuvastamise korral need ise kõrvaldada, kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata.
20. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kriminaalasjas puudub vaidlus sellest, et Martin Puusep tellis XXX veebilehe kaudu 03.08.2015 RR nimele aadressil Tallinn, XXX 90 Modvigil tabletti. Puudub vaidlus ka selles, et Modafiniil kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja 8 psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete neljandasse nimekirja. Samuti puudub vaidlus selles, et süüdistataval puudus eelnimetatud aine käitlemiseks luba ehk ta rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise keeldu ja tegemist on ebaseadusliku käitlemisega. Kuna eeltoodud süüdistuses esitatud ja maakohtu poolt tuvastatud asjaolude osas vaidlus puudub, siis ringkonnakohus neid tõendatuks tunnistatud ja apellatsioonis vaidlustamata asjaolusid otsuses ei analüüsi.
21. Kaitsja on vaidlustanud maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Leiab, et tõendatud ei ole psühhotroopse aine suur kogus. 8.
22. Esmalt kolleegium osutab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumentatsioon ekspertiisi liikide segamini ajamisest on antud juhul eksitav. Kohtule ei ole esitatud ja kohus ei ole tõendina käsitanud ekspertiisiakti, kus oleks antud arvamus lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist narkootilise aine suure koguse kohta. 8.
23. Maakohus on muuhulgas tõendina käsitanud ekspertiisiakti ja selles antud arvamust, asitõendite vaatlusprotokolle, postisaadetise läbivaatuse akti, eksperdi kirjalikku vastust järelpärimisele. Kõik eeltoodud tõendid on kohtuistungil taotlenud toimiku juurde võtta, avaldada ja lubatava tõendina hinnata, prokurör. Kaitsja ei ole nimetatud taotluse vastu vaielnud, vaid oli nõus olnud tõendite lubatavusega ja ka avaldamisega( t.lk. 10-12). Narkootilise aine ekspertiisiakti( t.lk. 33-34 ) alusel on maakohus tuvastanud, et tablettides sisaldub kokku 18,0 grammi modafiniili, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Apellant on leidnud, et kuna ekspert toetus tablettides sisalduva puhta aine kvantitatiivsel määramisel blisterpakendil olevale informatsioonile, pole puhta aine modafiniili kogust tuvastatud teaduslikul meetodil, mistõttu puudub sellekohane usaldusväärne tõend. Kolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Vastavalt KrMS § 61 pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kolleegium märgib, et antud juhul on eeltoodud ekspertiisiakti keskseks oluliseks teabeks, et ekspertiisiks esitatud tabletid kõik sisaldasid käibes keelatud psühhotroopset ainet modafiniili. Nimetatud arvamuse andis ekspert ekspertuuringute tulemusena. Ekspertidele oli esitatud 90 tabletti üheksas blisterpakendis ning igas tabletis puhta aine koguse osas arvamuse andmisel on ekspert tuginenud pakendis olevale informatsioonile. 9 Eelnimetatud pakendite suhtes on kohtule esitatud ja kohtu poolt hinnatud tõenditena rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt nr 15-12-1-5/00/8564( t.lk. 28) ja asitõendi vaatlusprotokoll( t.lk. 29-31), milles on muuhulgas teave sellest, et blisterpakendil on märgitud Modafinil Tablets U.S.P. 200 mg. Seega on ekspertiisiga tuvastatud asjaolu, et kõik tabletid sisaldasid ainet, mis oli märgitud ka tootja poolt blisterpakendil olevas informatsioonis, mistõttu puudub alus seada kahtluse alla pakendil olevat infot igas tabletis sisalduva puhta aine modafiniili koguse kohta. Lisaks eelnimetatud tõenditele on maakohtule esitatud ja vahetult uuritud ka asitõendi vaatlusprotokolli, kus vaadeldavaks objektiks oli ravimite müügiga tegelev veebilehekülg XXX, mille kaudu oli süüdistatav need tabletid tellinud. Eelnimetatud protokollis esitatud teabe kohaselt annab veebileht informatsiooni, et iga tablett sisaldab 200 mg modafiniili( t.lk. 41-44). Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et tõendikogumile tuginevalt on tõendatud, et 90 tabletti sisaldasid puhast psühhotroopset ainet modafiniili kokku 18,0 grammi. 8.
24. Apellant, tehes viite kohtule esitatud e- kirjavahetusele leiab, et kuna ekspertiisi modafiniili suure koguse kohta ei ole teostatud, puuduvad tõsikindlad andmed milline on eelnimetatud aine suur kogus. Seejuures viitab Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-89-13 sedastatule. Selles osas kolleegium osutab korduvalt Riigikohtu lahendites( nt RKKo nr 3-11-7-14) ja seejuures ka kaitsja poolt viidatud lahendis esitatud põhimõttele, et kriminaalasja menetlemisel narkootilise aine suure koguse tuvastamine ei eelda tingimata ekspertiisi määramist, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine koostis. Seega asjaolu, et aine suure koguse tuvastamiseks ei ole läbi viidud sellekohast ekspertiisi, ei tähenda automaatselt, et KarS § 184 koosseisu kuuluvat psühhotroopse aine suurt kogust pole võimalik tõendada või tõendatuks lugeda. Samas lahendis on Riigikohus ka märkinud, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada muuhulgas ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Maakohus on tõendina käsitanud kohtutoksikoloogiaekspert MT vastust päringule. Nimelt on ekspert oma vastuses märkinud, et modafiniili narkootiliseks joobeks/psühhotroopseks toimeks vajalik annus puhta ainena on 200-400 mg. Seega on narkootiliseks joobeks/psühhotroopseks toimeks vajalik kogus kümnele inimesele 2000-4000 mg ( 2-4 g) modafiniili( t.lk. 35). Siinjuures kolleegium osutab, et analoogset suure koguse osas tehtud järeldust sisaldab ka kaitsja poolt kohtule esitatud ja apellatsioonis õigustava tõendina käsitatud e- kirjavahetus eksperdi ja menetleja vahel( t.lk. 49). 10 Kolleegium leiab, et eeltoodud vastus on dokumentaalne tõend, kus toksikoloogiaalaseid eriteadmisi omav isik, EKEI tunnustatud ekspert, on andnud arvamuse psühhotroopse aine toimest inimesele. Kohtukolleegium peab vajalikuks korrata, et päringule antud vastus on ära nimetatud prokuröri süüdistusaktis kui tõend, mis kinnitab, et 10 inimesele narkootilise joobe/ psühhotroopse toime tekitamiseks vajalik kogus on 2-4 grammi. Tõendi koos eelnimetatud selgitusega on prokurör esitanud ka kohtule, paludes selle avaldamist ning hindamist ja kaitsja on päringuvastuse kui lubatud tõendi vastuvõtmisega nõustunud. Apellatsiooni väide, et nimetatud tõend ei vasta ekspertiisiaktile esitatud nõuetele, ei ole antud juhul asjakohane, kuna tegemist ei ole ekspertiisiaktiga. KrMS § 63 lg 1 ettenähtud muu dokumendina käsitatavale dokumentaalsele tõendile ei kehti KrMS §-s 107 sätestatud ekspertiisiaktile esitatavad nõuded. Isegi kui nõustuda kaitsja etteheitega, et dokumendis pole viidatud vastuse aluseks olevatele allikatele, siis kolleegium leiab, et kooskõlas KrMS § 1091 lg 3 punktiga 2, oli võimalik menetlusse kaasata vastuse koostanud isiku kui asjatundja, kes oskaks anda selgitusi vastuses äratoodud aine mõju kohta ning ka tõendis esitatud tulemuseni jõudmise asjaolude kohta. Kaitsja, vaidlustamata tõendi lubatavust, pole kriminaalmenetluse käigus taotlenud eksperdina mittekaasatud ja eriteadmisi omava isiku kui asjatundja menetlusse kaasamist ja tema üle kuulamist ega esitanud kohtule ka dokumendi sisu kummutavaid tõendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus ei ole eriteadmisi omava asjatundja vastusele tuginedes kriminaalmenetlusõigust, sealhulgas kaitsja poolt viidatud KrMS § 14 lg 1 nõudeid, rikkunud. 8.
25. Kolleegium osutab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu poolt tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete ja maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks .
26. Kaitsja on osaliselt vaidlustanud maakohtu poolt mõistetud karistust. Leiab, et katseaja määramine kontrollnõuete ja lisatingimusega ei ole põhjendatud ja palub selles osas otsus tühistada ja Martin Puusepa osas mitte kohaldada KarS § 75 lg 1 p 1-6, 75 lg 2 p 21 sätteid. Seega on kaitsja sisuliselt leidnud, et kohtuotsus tuleks tühistada KarS § 74 kohaldamise osas ja Martin Puusep tuleks karistusest tingimisi vabastada KarS § 73 alusel. Katseaja pikkust ei ole kaitsja poolt vaidlustatud. 11 Kolleegium peab vajalikuks osutada, et karistuse mõistmisel tugineb kohus seadusele ja enese siseveendumusele. Süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine on ringkonnakohtus lubatav üldjuhul siis, kui esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kolleegium märgib, et nii KarS § 74 kui ka § 73 näol on tegemist karistusest tingimisi vabastamisega, millised on mõlemad käsitatavad vangistuse alternatiividega. Samas võrdleva raskuse poolest on KarS §-s 74 ettenähtud kriminaalhooldus § -s 73 ette nähtud karistusest tingimisi vabastamisega võrreldes raskem vangistuse alternatiiv kuna sellega kaasneb katseajaks § 75 alusel obligatoorselt käitumiskontroll ja sellest tulenevad vabadusõiguslikud piirangud. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust tuvastada, et KarS § 74 ja 75 sätete kohaldamine on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis on kaasa toonud ebaseadusliku lahendi. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et Martin Puusepa tingimisi karistusest vabastamisel tuleb kohaldada KarS § 74 sätteid. Seda põhjusel, et kuriteo tehiolud annavad aluse järelduseks, et tema suhtes on vajalik järelevalve läbi käitumiskontrolli. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on isikule, kes arsti poole pöördumise asemel, tellib enda tarbeks 90 tabletti tundmatut psühhotroopset ainet, vajalik abi ja tugi läbi sotsiaaltöö, et oleks võimalik kõrvaldada need faktorid, mis mõjutasid teda kuritegu toime panema. Eesmärki, panna süüdistatavat hoiduma psühhotroopsete ainete kasutamisest, omab ka lisakohustusena narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeld. Kohtuistungil on süüdistatav selgitanud, et talle oli tablette vaja, kuna tööspetsiifika toob kaasa suure vastutuse ja pideva suure pinge. Kolleegium leiab, et järelevalve katseajal toetab antud juhul katseaja edukat läbimist ehk siis minimaliseerib uute kuritegude toimepanemise ohtu jätkuvalt pingelise töö tegemise tingimustes.
27. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Valitud kaitsja on esitanud taotluse hüvitada Martin Puusepale apellatsioonimenetlusega seonduv õigusabikulu.
28. Menetluskulude hüvitamist apellatsioonimenetluses reguleerib KrMS §
29. 12 KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu lahend muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohtus toimus menetlus süüdistatava Martin Puusepa huvides esitatud kaitsja apellatsiooni alusel. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Seetõttu jääb õigusabi osutamisega seotud kulu süüdistatava Martin Puusepa kanda ja kulude hüvitamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) 13