Obsah (5)

§ 153§ 181§ 190§ 184§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12306 Tsiviilasi OÜ Ra

) § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud esimese rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus võttis 31.08.2016 määrusega tsiviilasja menetlusse.

1. Kostja esitas 27.12.2016 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu 15.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9485 võlgniku pankrotimenetluses võlgniku ja võlausaldajate vahel sõlmitud kompromissotsus ning pankrotimenetlus lõpetati. Kohtumäärus jõustus 14.12.
2. Kuna pankrotimenetlus on lõpetatud, siis puudub alus nõude tunnustamiseks peetava hagimenetluse jätkamiseks.
3. Hageja leidis, et kostja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohtul ei ole õiguslikku alust lõpetada menetlus otsust tegemata. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus lõpetas
5. jaanuari 2017 määrusega OÜ Rameo hagis Õisu Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause vastu nõude tunnustamiseks Õisu Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses menetluse ja jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruse kohaselt tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, mille järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud muuhulgas menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Käesoleva hagi esemeks on hageja nõude summas 84 391,11 eurot tunnustamine võlgniku pankrotimenetluses

§ 153lg 1 p-s 1 sätestatud esimese rahuldamisjärgu nõudena.

Tartu Maakohtu 15.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9485 (jõustunud 14.12.2016) kinnitati võlgniku ja võlausaldajate vahel sõlmitud kompromissotsus: võlgnik tasub 22,00% pankrotivõlausaldajate tunnustatud nõuetest. Pankrotivõlausaldajate tunnustatud nõuete seas on hageja tunnustatud nõue 150 000 eurot, millest 22% on 33 000 eurot. Määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus. Tsiviilasjas nr 2-15-9485 sõlmitud kompromissiga ning võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisega on ära lahendatud käesoleva hagi esemeks olev nõue tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Eeltoodut arvestades on olemas samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Kuna kohus ei lõpeta menetlust kompromissi ega hagist loobumise tõttu, tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Kostja ei ole menetluse lõpetamise taotluses esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole 2 pankrotihalduril kostjana menetluskulusid tekkinud. Kohus pidas asjaolusid arvestades põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Rameo esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 määruse tühistamist. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole määruse resolutsiooni p 1 seaduslik ega põhjendatud. Kohus on hagejale üllatuslikult jõudnud järeldusele, et kohus ei saa lõpetatud pankrotimenetluses enam nõuet tunnustada. Kohus ei ole nimetatud küsimust pooltega arutanud; 2) kohaldas kohus valesti TsMS § 428 lg 1 p-i
3. Käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-15-9485 pooled on erinevad, erinev on ka menetluse liik ja vaidluse ese. Tsiviilasja nr 2-15-9485 poolteks on pankrotihaldur, võlgnik ja pankrotivõlausaldajad, kellest üheks on ka hageja. Tsiviilasja nr 2-15-9485 menetletakse hagita menetluses, käesolevat tsiviilasja hagimenetluses. Tsiviilasjas nr 2-15-9485 on Tartu Maakohtu 15.11.2016 määrusega lahendatud pankrotimenetluse lõpetamise küsimus ja kompromissi kinnitamine, mille sisuks on, et võlgnik tasub 22,00% pankrotivõlausaldajate tunnustatud nõuetest. Käesolevas menetluses vaieldakse võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata jäänud nõude tunnustamise üle. Kuna kompromiss puudutas pankrotivõlausaldajate tunnustatud nõudeid, siis 15.11.2016 määruses toodu ei puudutanud hageja nõuet summas 84 391,11 eurot, mida ei ole tunnustatud. Hageja oma nõudega summas 84391,11 eurot ei saanud

§ 181

lg 1 alusel osaleda kompromissihääletusel; 3) on Tartu Maakohtu 15.11.2016 määrusega otsustatud pankrotimenetluse lõpetamine tingimuslik. Juhul kui võlgnik jätab kompromissitähtaja jooksul oma kohustused kompromissis toodud ulatuses pankrotivõlausaldajatele täitmata (

§ 190

lg 1 p 2), siis kohus tühistab kompromissi ja taastab pankrotimenetluse (

§ 190lg 4).

Sel juhul taastub pankrotimenetluse olukord, mis oli vahetult enne kompromissi kinnitamist. Selle tulemusena kompromiss pankrotivõlausaldajate nõuete suurust ei mõjuta (

§ 190lg 5).

Kui maakohtu vaidlustatud määrus jõustub, siis kaotab hageja igasugused õigused seoses oma pandiga tagatud nõudega summas 84 391,11 eurot, kuna nimetatud nõue jääb tunnustamata; 4) on järeldus, et kohus ei saa lõpetatud pankrotimenetluses nõuet tunnustada, vastuolus

-ga. Nõude tunnustamisel tekib täitedokument (

§ 184

lg 6), kompromissi otsustamist ei mõjuta pooleli olev nõude tunnustamise menetlus (

§ 180

lg 3); 5) kuna menetlus ei kuulu lõpetamisele, siis ei ole seaduslik ega põhjendatud ka menetluskulude jaotus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Õisu Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus vaidleb määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja OÜ Rameo hagi Õisu Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur T. Kalause vastu nõude tunnustamiseks Õisu Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. OÜ Rameo määruskaebus kuulub rahuldamisele.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lõpetas maakohus menetluse põhjusel, et 15.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9485 kinnitati Õisu Holding OÜ (pankrotis) võlgniku 3 ja võlausaldajate vahel sõlmitud kompromissotsus ning lõpetati pankrotimenetlus. Seejuures tugines maakohus TsMS § 428 lg 1 p-le
4. Ringkonnakohus nõustub määruskaebus esitajaga, et maakohus on põhjendamatult menetluse lõpetanud. Õige on määruskaebus esitaja seisukoht, et käesolevas tsiviilasjas vaieldakse võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata jäänud nõude tunnustamise üle. Tsiviilasjas nr 2-15-9485 sõlmitud kompromiss puudutas aga pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid. Seega on käesoleva asja hagi ese erinev ning ebaõige on maakohtu järeldus, et kompromissi kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamisega on ära lahendatud hageja nõue. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 428 lg 1 p-i
5. 15.11.2016 määruse resolutsioonist tsiviilasjas nr 2-15-9485 (tl 51) nähtub, et võlgnik tasub 22% tunnustatud nõuete summast ning tunnustatud nõuete tasumise tähtaeg on 360 kalendripäeva määruse jõustumisest.

§ 190

lg 1 sätestab kompromissi tühistamise alused ning üheks kompromissi tühistamise aluseks on see, kui võlgnik ei täida kompromissist tulenevaid kohustusi. Kui ilmneb kompromissi tühistamise alus, on haldur kohustatud vastavalt

§ 190

lg-le 2 esitama kohtule nõude kompromissi tühistamiseks ning sellisel juhul pankrotimenetlus taastatakse.

§ 190

lg 5 kohaselt kompromissi tühistamisel on võlausaldajal, kelle nõue kompromissiga vähenes, nõudeõigus esialgses suuruses, arvestades tema poolt saadut. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole menetluse lõpetamisel arvestanud kompromissi tühistamise võimalusega ning seetõttu on menetluse lõpetamine ennatlik. Järelevalvet kompromissi täitmise üle teostab pankrotihaldur ning kuni esineb alus kompromissi tühistamiseks, puudub alus menetluse lõpetamiseks (hagi läbi vaatamata jätmiseks). 9. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja