Obsah (12)

§ 78§ 197§ 110§ 1018§ 1023§ 1020§ 1041§ 198§ 82§ 101§ 113§ 1015

2-16-559 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2017, Tallinn

) § 197 lg 1 tähenduses, sest kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu. Kostja tasus küll sooja eest otse soojaettevõttele, kuid kostja selline käitumine ei olnud põhjendatud. Hageja eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub sooja eest otse soojaettevõttele. Kuna üldteenuse osutaja, sh soojaettevõte, ei saa kohtupraktika järgi sõlmida lepinguid iga korteriomanikuga eraldi ja peab sõlmima lepingu korteriühistuga, ei võinud kostja tasuda sooja eest otse soojaettevõttele. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi tuleb kostjalt hageja kasuuks välja mõista ka viivis. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 443 eurot 44 senti. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivisenõude kohta jaanuarist 2015 kuni jaanuarini

1. Enne
2. a jaanuari tuleb kostjal tasuda viivist 63 eurot 61 senti. Alates jaanuarist 2015 kuni jaanuarini 2016 tuleb kostjal hageja esitatud koondtabeli järgi tasuda viivist 276 eurot 28 senti. Seega tuleb kostjalt kokku välja mõista viivis 339 eurot 89 senti (63,62+276,28). Apellatsioonkaebus
3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uue otsuse, millega jätta hageja küttekulude nõue (692 eurot 63 senti) ja viivisenõue 276 euro 28 sendi osas rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda. 4 2-16-559 Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus arvestamata asjas tähtsad asjaolud ja hindamata asjas tähtsad tõendid selle kohta, et JS tasus kostjale kuuluva korteri eest vaidlusalusel ajavahemikul 695 eurot ja soojaettevõte vähendas selle võrra hageja võlga. Kostja tasus põhjendatult sooja eest otse soojaettevõttele, sest hageja uus juhatus jättis hageja kohustused soojaettevõttele täitmata ja keeldus korteriühistu liikmetele küttekulude jaotamise kohta korteriomanike vahel selgitusi andmast. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt küttekulude tasumist kahekordselt. Olukorras, kus kütteperioodi alguseks võiks maja jääda hageja võla tõttu kütmata, kasutas kostja temale korteriomandiseaduse § 15 lg-st 2 tulenevat õigust teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid ning kostja tasaarvestuse nõue hageja vastu on põhjendatud. Tänu sellele, et osa omanikest maksid sooja eest otse soojaettevõttele, olid hagejale esitatud viivisarved kordades väiksemad. Kuna viis korteriühistu liiget kaheksast hakkasid maksma sooja eest otse soojaettevõttele, pidi hageja tasuma soojaettevõttele vähemalt ülejäänud kolme korteri eest. Hageja jättis tahtlikult arvestamata küttekulud talle ja tema endisele abikaasale kuuluvale korterile, millega rikkus üldkoosoleku otsuseid. Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas soojaettevõttele vastuväite selle kohta, et ta ei aktsepteeri kostja makseid

§ 78lg 2 tähenduses.

Arvestades, et hageja kohustused soojaettevõtte eest vähenesid kostja tasutud 695 euro võrra, esines tasaarvestuse olukord

§ 197lg 1 tähenduses.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejal ei ole õigust saada viivist kuni jaanuarini 2015, sest selle ajani esitatud arvetel ei olnud viivist nõutud. Hagejal tekkis õigus nõuda viivist kõige varem alates 15. jaanuarist 2015, s.o alates GŠ juhatuse liikmeks saamisest. Kostjal oli õigus keelduda veebruarist 2015 oma kohustuste täitmisest

§ 110

alusel, kuna hageja ei ole esitanud kostjale vajalikku informatsiooni kohustuse tekkimise ja kohustuse suuruse kohta. Seega ei ole viivise väljamõistmine ei ole üldse põhjendatud. Hageja koondtabelis märgitud võlgnevus alates

1. jaanuarist 2015 ning viivitatud päevade arv ei vasta tegelikkusele ja viivise arvestus ei ole arusaadav. Kuna hageja põhinõue ei olnud täielikult põhjendatud, siis ei ole õige ka tema nõutud viivise suurus. Vastustaja seisukoht
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja heidab küll maakohtule ette tõendite väära hindamist, kuid ei ole maakohtu menetluses esitanud maakohtu tegevusele ühtki vastuväidet. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja otse soojaettevõttele makstud summadel ei ole asjas tähtsust. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et kostja oli sunnitud tasuma kütte eest otse teenuse osutajale. Kostja pidi tasuma hagejale ja hagejal tekkis soojaettevõttele võlg seetõttu, et korteriomanikud, sh kostja, jätsid hagejale kütte eest tasumata. Tasudes sooja eest otse soojaettevõttele, ei tegutsenud kostja kõigi kaasomanike huvides, pigem tegutses ta nende huvide vastaselt. Kostjal ei ole kokkulepet hagejaga, et ta võib asuda sooja eest otse soojaettevõttele. Samuti ei ole seaduse järgi lubatud kostjal kui korteriomanikul sõlmida sooja saamiseks lepingut otse soojaettevõttega. Sellise lepingu saab sõlmida üksnes hageja kui korteriühistu. 5 2-16-559 Väär on kostja arusaam, et oma kohustuste tahtlik rikkumine annab talle õiguse tasaarvestada omanõue hageja nõudega. Lisaks ei saa tasaarvestusega arvestada, kuna kostja ei ole esitanud tasaarvestusavaldust ning kostjal ei ole hageja vastu samaliigilist, s.o raha saamise nõuet. Kuna kaugkütteseaduse, korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse järgi peab korteriühistu täitma oma kohustusi võlausaldajate, sh soojaettevõtte ees isiklikult, ei saanud kostja

§ 78lg 1 tähenduses hageja kohustust täita.

Hageja viivisearvutus on õige ja vastab seadusele. Kostja viide

§-le 110 ei ole asjakohane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja küttekulu 692 eurot 63 senti ja viivise 130 eurot 61 senti ületavas osas. Kolleegium saab tühistatud osas teha ise uue otsuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi maakohtust erinevas ulatuses, tuleb asjas tühistada ka menetluskulude jaotus ja menetluskulude väljamõistmine. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Küttekulud
2. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse esmalt osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks küttekulude katteks välja 692 eurot 63 senti. Pooled ei vaidle küttekulusid puudutavalt järgmiste oluliste asjaolude üle:  hageja (korteriühistu) on sõlminud soojaettevõtjaga lepingu korterelamu soojaga varustamiseks ja jagab kogu maja tarbitud sooja eest esitatud arved korteriomanike vahel;  kostja on hageja liige ja korteri nr 6 omanik;  hageja esitas kostjale ajavahemikul jaanuarist 2015 kuni jaanuarini 2016 arveid, mille alusel on kostjal hagejale tasumata sooja eest 780 eurot 23 senti;  maakohus tuvastas, et kostja võlgneb hagejale ajavahemikul jaanuarist 2015 kuni jaanuarini 2016 esitatud arvete alusel kütte eest 692 eurot 63 senti (s.o vähem kui kostja esitatud arvetel märgitud), kuna hageja jagas küttekulud korteriomanike vahel, võttes kulude jagamisel arvesse elamu köetavast pinnast väiksema pindala suuruse, ja hageja ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Kostja on olnud kogu menetluse vältel seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda temalt küttekulude tasumist, sest kostja tasus sooja eest otse soojaettevõttele. Hageja selgituste kohaselt jättis ta alates jaanuarist 2015 hagejale sooja eest tasumata, kuna hageja esitas sooja eest põhjendamatult suuri arveid ega selgitanud talle arvete kujunemist. Kuna korteriühistul tekkis seetõttu võlg soojaettevõtja ees, ähvardas soojaettevõte jätta elamu järgmisel kütteperioodil soojata. Kokkuleppel soojaettevõttega maksid osad korteriomanikud, sh kostja, oma osa soojuse eest otse soojaettevõttele ning soojaettevõte vähendas saadud summade võrra hageja võlga. Seetõttu on kostja menetluses leidnud, et hageja küttekulude nõue tuleb kostja nõudega tasaarvestada. 6 2-16-559 Hageja ei ole kostja käsitusega menetluses nõustunud. Hageja arvates ei saa asjas arvestada kostja otse soojaettevõttele tehtud makseid, kuna kostja tegevus on vastuolus seadusega. Seda põhjendas kostja sellega, et lepingu on soojaettevõttega sõlminud hageja, mistõttu on õigus ja kohustus maksta soojaettevõttele sooja eest hagejal, mitte kostjal. Samuti ei saa kostja kehtiva õiguse kohaselt sõlmida ise lepingut soojaettevõtjaga. Mh tuleb arvestada, et kostja põhjustas ise olukorra, kus hageja ei suutnud maksta soojaettevõttele, kuna kostja ei maksnud hagejale sooja eest. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus tasuda sooja eest otse soojaettevõttele ning kui kostja on seda teinud, siis kas tal on õigus jätta hageja esitatud soojaarved soojaettevõtjale tasutud ulatuses hagejale maksmata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus seda küsimust lahendades tõlgendanud vääralt

§ 78ja jätnud seetõttu asjas olulised tõendid hindamata.

Kolleegium saab selle puuduse kõrvaldada. Seda ei takista asjaolu, et kostja ei ole esitanud maakohtu menetluses vastuväidet maakohtu tegevuse peale, nagu arvab ekslikult hageja. Kuna maakohus hindas tõendeid kohtuotsuses, siis oli kostjal õigus tugineda menetlusõiguse normi rikkumisele apellatsioonkaebuses.

1. Esmalt nõustub kolleegium hageja ja maakohtu arusaamaga, et kostja kui korteriomanik ei saa sõlmida soojaettevõtjaga lepingut soojuse saamiseks. Sellise lepingu saab sõlmida hageja kui korteriühistu. Praeguses asjas ei ole aga vaidlust selle üle, et hageja on sellise lepingu sõlminud ja sellest tulenevalt oleks hageja kohustatud tasuma soojaettevõttele kogu korterelamu soojaarveid. Kostja pole menetluses väitnud, et tema oleks sõlminud ise oma korteri soojaga varustamiseks lepingu. Seetõttu ei ole nimetatud asjaolul vaidluse lahendamisel tähtsust. Iseenesest on õige ka hageja käsitus, et tulenevalt sellest, et tema on sõlminud soojaettevõttega lepingu, on temal ka lepingust tulenev kohustus tasuda korterelamule tarnitud sooja eest soojusettevõttele. Nagu eelnevalt märgitud, ei vaidle pooled selle üle, et hagejal oli leping soojaettevõttega ja hagejal oli sellest tulenevalt ka kohustus tasuda kogu kortermajale tarnitud sooja eest soojusettevõttele. Korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Sellest tulenevalt sõlmib korteriühistu ka korterelamu majandamiseks vajalikud lepingud, sh lepingu korterelamu soojaga varustamiseks. KÜS § 4 lg 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas mh korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord ning KÜS § 13 lg 4 järgi on mh korteriühistu otsused elamu majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskuludeks on KÜS § 15¹ lg 1 järgi mh tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Seega peavad korterühistu liikmed (korteriomanikud) tasuma sooja eest vastavalt korteriühistu esitatud arvetele korteriühistule.
2. Eeltoodu ei tähenda kolleegiumi hinnangul siiski seda, et kostja poolt soojaettevõtjale otse tasutud summadel ei oleks praeguses asjas tähtsust, nagu väidab hageja. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et kostja võib olla täitnud osaliselt hageja kohustuse soojaettevõtte ees, millest võib tuleneda kostjale nõue hageja vastu, mida ta sai hageja esitatud nõudega tasaarvestada. Siiski on maakohus asunud vääralt seisukohale, et praegusel juhul ei esinenud tasaarvestuse olukorda, kuna kostja ei ole sõlminud ega saagi sõlmida soojaettevõttega lepingut ning pooltel ei olnud soojaettevõtjale otse tasumise kohta kokkulepet. Kolleegium sellega ei nõustu. 7 2-16-559
3. Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita

§ 78lg 1 järgi kolmas isik ja sellisel juhul vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.

Praeguses asjas on kostja esitanud tõendina maksekorraldused, millest nähtub, et JS on tasunud

1. septembril 2015 soojaettevõttele korteri nr 6 eest 450 eurot,
2. novembril 2015 80 eurot ja
3. veebruaril 2016 165 eurot (I kd, tl-d 149–151), s.o kokku 695 eurot. Lisaks on kostja esitanud JSi konto väljavõtte, millelt nähtub, et lisaks eeltoodule on JS tasunud soojaettevõttele veel
4. märtsil 2016 101 eurot,
5. aprillil 2016 96 eurot 5 senti ja
6. mail 2016 57 eurot 10 senti (II kd, tl 39), s.o kõik kokku 949 eurot 15 senti. Hageja nõustus ringkonnakohtu istungil, et makseid soojaettevõttele on tehtud, kuid neid on teinud kolmas isik (JS). Kostja selgitas, et JS on kostja elukaaslane, kes elab koos kostjaga korteris nr 6 ja ühtegi korterit talle endale selles korterelamus ei kuulu. Hageja neile asjaoludele vastu ei vaielnud. Seega on asjas tõendatud, et kostjaga samas eluruumis elav elukaaslane tasus korteri nr 6 eest otse soojaettevõttele sooja eest ajavahemikul
7. septembrist 2015 kuni
8. maini 2016 kokku 949 eurot 15 senti. Kuigi makseid soojaettevõttele ei teinud kostja isiklikult, saab tuvastatud asjaoludest järeldada, et kostja kui korteriomanik ja korteriühistu liige palus temaga samas eluruumis elaval elukaaslasel täita osaliselt hageja kui korteriühistu lepingust tulenev kohustus maksta soojaettevõttele sooja eest. Kolleegiumi hinnangul on käibes tavaline, et elukaaslased kannavad korteriga seotud kulutusi kokkuleppel, samuti see, et korteriomanikust elukaaslane palub teisel elukaaslasel teha enda nimel korteri majandamisega seotud või muid makseid. Seega on asjas tõendatud, et kostja on JS vahendusel täitnud 949 euro 15 sendi ulatuses hageja kohustuse tasuda lepingu järgi soojaettevõttele korterelamus tarbitud sooja eest. Õige ei ole hageja väide, et praeguses asjas ei kohaldu

§ 78

, kuna hageja ja soojaettevõtte sõlmitud lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse saab hageja kui korteriühistu täita üksnes isiklikult. Kolleegiumi hinnangul ei saa seda kostja viidatud seadustest järeldada. 12. Kohustuse täitnud kolmas isik võib

§ 78

lg 4 järgi esitada tagasinõude võlgniku vastu või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kuigi pooltel ei olnud kokkulepet tasutud summade hüvitamise või tasaarvestamise kohta, võib kostjal olla hageja vastu tagasinõue käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenevalt. 13. Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal

§ 1018

lg 1 järgi mh õigus nõuda

§ 1023

alusel kulutuste hüvitamist, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja

§ 1020

lg 1 järgi soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. 8 2-16-559 Praeguses asjas on küll kostja teinud midagi hageja kasuks

§ 1018

tähenduses (täitnud hageja kohustuse), kuid hageja ei ole asjaajamisega nõustunud (

§ 1018

p 1), asjaajamisele asumine ei vastata hageja huvile ega hageja tegelikule või eeldatavale tahtele (

§ 1018

p 2), kuna korteriühistu huviks on see, et korteriühistu liikmed tasuvad sooja eest korteriühistule, mitte otse soojaettevõttele. Samuti ei selline asjaajamine avalikes huvides oluline (

§ 1018p 3).

Asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja ka välja toonud, et ta oleks enne asjaajamisele asumist hagejat sellest teavitanud

§ 1020järgi.

Seega ei ole kostjal hageja vastu käsundita asjaajamisest tulenevat kulutuste hüvitamise nõuet. 14. Lisaks võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, nõuda

§ 1041

järgi isikult, kelle kohustuse ta täitis, täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Praeguses asjas on tõendatud, et kostja täitis osaliselt hageja kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, seega saab kostja nõuda hagejalt täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Siiski saab viidatud sätte järgi nõuda kostja hagejalt kulutuste hüvitamist üksnes niivõrd, kuivõrd on hageja kohustusest vabanemise tõttu rikastunud. Kostja on esitanud hageja kohustusest vabanemise kohta soojaettevõtte raamatupidamisprogrammis koostatud ja

1. juunil 2016 väljatrükitud dokumendid hagejale ajavahemikul
2. jaanuarist 2015 kuni
3. maini 2016 esitatud arvete ja laekumiste kohta, millest nähtub, et soojaettevõte on arvestanud makseid hageja kohustuse täitmisena ja hageja võlg on nende laekumiste tõttu vähenenud (II kd, tl-d 8–21). Kostja nimel tehtud maksete laekumine nähtub nii laekumiste nimekirjast (II kd, tl 15) kui ka kliendi väljavõttest (II kd, tl 16). Siiski ei nähtu nimetatud tõenditest kõigi JSi tehtud maksete laekumine ja arvestamine hageja võla katteks, kuna kostja on esitanud tõendina nimetatud väljatrükkidest üksnes esimese lehekülje. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et hageja on vabanenud oma kohustustest 892 euro 5 sendi ulatuses ning tema kohustuse täitmiseks tehtud maksetest pidi hageja teada saama hiljemalt maksele järgneva kuu arvet saades. Eeltoodut arvestades on kostjal õigus nõuda hagejalt

§ 1041järgi 892 eurot 5 senti.

15. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

§ 197

lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna kostjal hageja vastu raha maksmise nõue ja hageja nõuab kostjalt raha maksmist, saab kostja oma nõude hageja nõudega tasaarvestada. Siiski tuleb arvestada ka seda, et

§ 198järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks enne kohtumenetlust teinud hagejale tasaarvestuse avalduse. Toimikumaterjalidest nähtub, et kostja on palunud nõuded tasaarvestada kohtule

1. märtsil 2016 esitatud menetlusdokumendis (I kd, tl-d 141–144). Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal menetlusdokumendis (vt nt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12). Seega on asjas tõendatud, et kostja tegi hagejale
4. märtsil 2016 tasaarvestuse avalduse, mille kohus edastas hagejale kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt
5. märtsi
6. a e-kirjaga. Hageja ei ole väitnud, et ta ei oleks nimetatud 9 2-16-559 menetlusdokumenti kätte saanud. Seega saab nimetatud asjaoludest järeldada, et kostja tegi hagejale tasaarvestuse avalduse
7. märtsil
8. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

§ 197

lg 2 järgi kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, st ajast, mil kostjal on õigus oma kohustus täita ja õigus nõuda hagejalt tema kohustuste täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli tasaarvestuse tegemise ajaks esitanud kostjale

1. aasta eest arved, mis olid muutunud arve esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast alates sissenõutavaks, st kostjal oli tasaarvestuse avalduse tegemise ajal õigus oma kohustus täita. Kostja ei ole asjas esile toodud asjaolude kohaselt teavitanud hagejat enne praegust kohtumenetlust sellest, et tal on kostja vastu nõue ega nõudnud kostjalt selle tasumist. Siiski pidi hageja juba enne kohtumenetlust olema teadlik sellest, et soojaettevõte on vähendanud tema võlga ning kostja on
2. veebruaril 2016 esitatud vastuses hagile toonud hageja nõudele vastu vaieldes esile asjaolu, et ta on täitnud hageja kohustust soojaettevõtte ees ja esitanud selle tõendamiseks
3. septembri ja
4. novembri
5. a maksekorraldused.
6. märtsi
7. a menetlusdokumendis on kostja oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud ning lisanud menetlusdokumendile hageja kohustuse täitmise kohta lisaks eelnevalt esitatud maksekorraldustele ka
8. veebruari
9. a maksekorralduse (I kd, tl-d 149–151). Selleks ajaks oli kostja esitatud maksekorralduste kohaselt täitnud hageja kohustust 695 euro ulatuses. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik täitma

§ 82

lg 3 järgi kohustuse selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kolleegiumi hinnangul saab ülalmärgitud asjaoludel järeldada, et mõistlikult vajalik aeg oli hiljemalt tasaarvestuse avalduse tegemise ajaks möödas. Seega oli kostja nõue hageja vastu (695 eurot) muutunud sissenõutavaks, kostjal oli õigus see hageja küttekulude nõudega (692 eurot 63 senti) tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses hiljemalt alates tasaarvestuse tegemise ajast. Neil põhjendustel on kostja oma nõude hageja nõudega

1. märtsil 2016 tasaarvestanud, mistõttu ei ole alust hagi küttekulude osas rahuldada ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1066 eurot 4 senti. Viivis
2. Lisaks küttekuludele vaidlustas kostja maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja viivise 276 eurot 26 senti. Ülejäänud osas, s.o viivisena
3. aastal sissenõutavaks muutunud osamakse tasumisega viivitamise eest 63 euro 31 sendi väljamõistmisega kostja nõustus. Kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult KÜS § 7 lg 4 järgi viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlgnik ei pea tasuma

§ 113

lg 4 järgi viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. 10 2-16-559

1. Hageja esitas
2. jaanuaril 2016 hagi, milles palus mh mõista kostjalt välja viivise 273 eurot 12 senti. Viiviste suuruse ja arvestamise kohta esitas hageja koondtabeli, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale
3. a maist kuni
4. a novembrini kokku 1633 eurot 23 senti, millelt on arvestatud viivist kokku 273 eurot 12 senti (I kd, tl 18). Kostja vaidles vastuses hagile vastu koondtabelis nii põhivõla kui ka viivise arvutusele (I kd, tl 25).
5. veebruari
6. a menetlusdokumendis soovis hageja suurendada haginõuet ja mõista selle päeva seisuga kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2011 eurot 36 senti ja viivise 347 eurot 31 senti (I kd, tl 70). Viiviste suuruse ja arvestamise kohta esitas hageja uue koondtabeli, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale
7. a maist kuni
8. a jaanuarini kokku 2011 eurot 36 senti, millelt on arvestatud viivist kokku 347 eurot 31 senti (I kd, tl 113). Kostja ei nõustunud nõude suurendamisega ega hageja uue koondtabeliga (I kd, tl 144). Maakohus võttis
9. juuni
10. a määrusega hagiavalduse täiendamise avalduse vastu ja luges hageja nõudeks 2358 eurot 67 senti, sh viivis 347 eurot 31 senti.
11. juuni
12. a menetlusdokumendis palus hageja vähendada oma nõuet küttekulude ümberarvutuse tõttu ajavahemiku eest
13. a maist kuni
14. a aprillini 192 euro 17 sendi võrra, s.o 2139 euro 39 sendini ning märkis, et uue koondtabeli järgi on viivisenõue kokku 490 eurot 27 senti, mida hageja vähendab proportsionaalselt põhinõude ümberarvutamise ulatusega (90,45%) summani 443 eurot 44 senti (I kd, tl 190). Hageja esitas uue koondtabeli, millelt nähtub, et kostja võlgneb
15. a maist kuni
16. a aprillini hagejale põhivõlana 2365 eurot 31 senti ja viivisena 490 eurot 27 senti. Kostja vaidles ka sellele vastu ning märkis
17. septembril 2016 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et hagejal ei ole õigust arvestada viivist ajavahemiku eest enne
18. jaanuari 2015, kuna enne seda esitatud arvetes ei nõutud kostjalt viivist, ning alates veebruarist 2015 oli kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuna hageja ei esitanud talle vajalikku informatsiooni kohustuse tekkimise ja suuruse kohta (II kd, tl 33).
19. Maakohus lahendas hagi hageja
20. juuni
21. a nõuete järgi, sh võttis aluseks hageja nõude mõista kostjalt
22. a maist kuni
23. a jaanuarini välja viivis 443 eurot 44 senti, kuid kuna hageja oli esitanud arved üksnes jaanuarini 2016, mõistis maakohus põhivõla välja üksnes selleks ajaks tekkinud võla osas. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles tema põhivõla ja viivisenõue jäid rahuldamata. Viivisenõuet puudutavalt leidis maakohus, et kostjal ei olnud
24. aastal majandamiskulude võlga ja kostja viivitas sel aastal üksnes osamaksu tasumisega, mille eest tuleb tasuda viivist 63 eurot 31 senti. Selles osas ei ole kostja maakohtu otsust ka vaidlustanud. Ajavahemiku eest jaanuarist 2015 kuni jaanuarini 2016 mõistis maakohus kostjalt välja viivise 276 eurot 28 senti, märkides, et kuna kostja ei ole viivisearvutusele vastu vaielnud, saab lähtuda hageja esitatud koondtabelis märgitud viivitatud päevadest (I kd, tl 193–194). Maakohus mõistis seega kostjalt hageja kasuks välja kogu hageja koondtabelis märgitud viivise, mida hageja nõudis kostjalt kuni jaanuarini 2016, arvestamata seda, et hageja nõue jäi osaliselt rahuldamata, st tabelis sisalduv põhivõla suurus ei olnud õige. Samuti ei arvestanud maakohus, et hageja viivisearvutus lähtub sellest, et kostjal on
25. jaanuari
26. a seisuga võlg, mis on koondtabelis edasi kandunud ka järgnevatesse perioodidesse, kuigi maakohus tuvastas, et kostjal selle päeva seisuga võlga ei olnud. Maakohus on ekslikult leidnud ka seda, et kostja ei ole viivisearvutusele ajavahemiku eest jaanuar 2015 kuni jaanuar 2016 vastu vaielnud. Kostja on kogu menetluse vältel märkinud, et tal ei olnud
27. jaanuari
28. a seisuga võlga ja seetõttu on kõik hageja viivisearvutused valed. Samuti on kostja väitnud, et tal oli õigus jätta oma kohustus täitmata, kuna hageja ei ole täitnud oma kohustust esitada kostjale nõude aluseks olevad dokumendid. 11 2-16-559
29. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et viivisenõude rahuldamiseks peab hageja menetluses tooma kohtu ette ja tõendama viivisenõude aluseks olevad asjaolud, s.o millal muutus iga arve alusel kostja kohustus sissenõutavaks, millises suuruses jättis kostja iga arve tasumata ja mitu päeva on kostja iga arve alusel tasumisega viivituses. Korrektset arvutust ei ole hageja kohtule esitanud, kuid on palunud
30. juuni
31. a menetlusdokumendis mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis, lähtudes
32. juuni
33. a seisuga koostatud koondtabeli järgi vähendatud summas. Sellest järeldab kolleegium, et hageja soovib saada viivist kuni
34. juunini 2016 summas 443 eurot 44 senti, kuid hageja koondtabelist selget viivisearvutust ei tulene. Siiski on maakohus tuvastanud asja lahendades olulised asjaolud, millega maakohus pidanuks ka hageja kasuks viivist välja mõistes arvestama. Maakohus leidis, et hageja nõue kapitaalremondifondi maksete ja veekaoga seotud kulude väljamõistmiseks oli põhjendatud ja maakohus rahuldas selles osas hagi. Samuti leidis maakohus, et õigusabi- ja kohutukulude nõue on põhjendatud, kuid maakohus ei mõistnud kostjalt kogu nõutud kulu välja. Maakohus leidis, et kostja ei pea hüvitama hagejale enda kohtumenetluse kulusid 270 euro ulatuses. Sellest tulenevalt saab siiski viivisenõuet arvestades lugeda hageja arvetel märgitud õigusabija kohtukulud arvetel märgitud suuruses arvetel märgitud päeval sissenõutavaks muutunuks, v.a viimane kulu. Küll aga tuleb viivisenõude arvutamisel arvestada asjaolu, et maakohus ei rahuldanud hageja nõuet küttekulude väljamõistmiseks täielikult ja arvutas kogu vaidlusaluse ajavahemiku küttekulud ümber. Maakohus tuvastas, et hageja esitas kostjale vaidlusalusel ajavahemikul küttearveid summas 780 eurot 23 senti, kuid maakohus rahuldas hageja nõude 692 euro 63 sendi ulatuses. Lähtudes maakohtu arvutustest on hageja esitanud kostjale vaidlusalusel ajavahemikul 11,23% suuremaid küttearveid kui pidi. Seetõttu tuleb viivise arvutamiseks vähendada iga arvel märgitud küttekulu 11,23%, kuid muus osas jätta võla suurus muutmata.
35. Lisaks jättis maakohus arvestamata kostja vastuväite, et viivis tuleks jätta välja mõistmata mh seetõttu, et kostjal oli õigus keelduda arveid tasumast, kuna hageja ei esitanud talle kuludokumente ega selgitusi, kuidas jagati kulud korteriomanike vahel. Kolleegium märgib, et võlgnik võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti, sh on nõude ja kohustuse vahel piisav seos eelkõige juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kostja on esitanud vastuses hagile (I kd, tl-d 48–49) hagejale saadetud e-kirjad, milles kostja on vaidlustanud talle veebruaris 2015 edastatud arve ning palunud esitada dokumendid, mille alusel kogutakse kapitaalremondifondi makseid, ja küttekulude aluseks oleva arve, millelt nähtub, et küttekulud ruutmeetri kohta on muutunud. Kostja väitel ei ole hageja tema nõudele vastanud ja hageja ei ole ka vastupidist tõendanud. Toimikust nähtub, et hageja on esitanud nõutud dokumendid kohtumenetluses 21. veebruari 2016. a menetlusdokumendi lisana (I kd, tl-d 72–113). Nimetatud dokumendid on kohus kohtuinfosüsteemi andmetel edastanud 1. märtsil 2016 kostja esindajale e-kirjaga. 12 2-16-559 Kolleegiumi hinnangul on kostja dokumentidega tutvumise nõue hageja vastu (

§ 1015

), millega kostja soovis tutvuda talle veebruaris 2015 esitatud arvel märgitud kapitaalremondifondi maksete ja küttekulude aluseks olevate dokumentidega, muutunud sissenõutavaks ja piisavas seoses hageja nõudega kostja vastu, milles hageja nõudis hagejalt nii selle ka järgmiste kuude eest kapitaalremondifondi maksete ja küttekulude tasumist. Samuti ei olnud kostja nõue piisavalt tagatud, kuna hageja ei ole kostja nõudele enne kohtumenetlust kuidagi reageerinud. Heas usus toimiv korteriühistu juhatus oleks sellises olukorras pidanud esitama korteriühistu liikmele nõutud dokumendid, kuna korteriühistu liikmel oli põhjendatud huvi nendega tutvuda. Seda ei ole aga hageja teinud. Hageja väitel on tegemist kostja valeväidetega, kuid hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seetõttu oli kostjal

§ 110

lg 1 järgi õigus keelduda küttekulusid ja kapitaalremondifondi makseid tasumast, kuni hageja ei esita talle nõutud dokumente. Kuna toimikumaterjalide kohaselt sai kostja nõutud dokumendid kohtu kaudu

1. märtsil 2016 edastatud e-kirjaga, oli kostjal õigus keelduda üksnes selle ajani. Õigusabi- ja kohtukulude kohta ei ole kostja täitmisest keeldumise aluseid esile toonud. Seega oli kostja kohustatud tasuma need arvetel märgitud kuupäeval.
2. Eeltoodut arvestades on hageja viivisenõue põhjendatud järgmiselt: - - - - - - hageja esitas kostjale arve nr 134 (maksetähtaeg
3. veebruar 2015), millest kostjal on tasumata kokku 166 eurot 74 senti, kuid küttekulude ümberarvutuse korral 149 eurot 35 senti; kuni
4. märtsini 2016 oli kostja sellest summast viivituses 63 sendi tasumisega 367 päeva ja peab maksma viivist 16 senti; alates
5. märtsist kuni
6. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 10 eurot 14 senti; hageja esitas kostjale arve nr 142 (maksetähtaeg
7. märts 2015), millest kostjal on tasumata kokku 198 eurot 53 senti, kuid küttekulude ümberarvutuse korral 171 eurot 6 senti; kuni
8. märtsini 2016 oli kostja sellest summast viivituses 60 euro 17 sendi tasumisega 336 päeva ja peab maksma viivist 14 eurot 15 senti; alates
9. märtsist kuni
10. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 11 eurot 61 senti; hageja esitas kostjale arve nr 150 (maksetähtaeg
11. aprill 2015), millest kostjal on tasumata kokku 16 eurot 95 senti, kuid kostja on tasunud küttekulude eest 26 eurot 17 senti rohkem, mistõttu on arve täielikult tasutud ja kostja viivist maksma ei pea; hageja esitas kostjale arve nr 158 (maksetähtaeg
12. mai 2015), millest kostjal on tasumata kokku 131 eurot 69 senti, kuid küttekulude ümberarvutuse korral 109 eurot 84 senti; kuni
13. märtsini 2016 oli kostja sellest summast viivituses 13 euro 11 sendi tasumisega 275 päeva ja peab maksma viivist 2 eurot 52 senti; alates
14. märtsist kuni
15. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 7 eurot 46 senti; hageja esitas kostjale arve nr 166 (maksetähtaeg
16. juuni 2015), millest kostjal on tasumata kokku 126 eurot 8 senti, kuid küttekulude ümberarvutuse korral 116 eurot 94 senti; alates
17. märtsist kuni
18. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 7 eurot 94 senti; hageja esitas kostjale arve nr 174 (maksetähtaeg
19. juuli 2015), millest kostjal on tasumata kokku 125 eurot 21 senti; kuni
20. märtsini 2016 oli kostja sellest summast viivituses 91 sendi tasumisega 214 päeva ja peab maksma viivist 14 senti; alates
21. märtsist kuni
22. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 8 eurot 50 senti; 13 2-16-559 - - - - - - - hageja esitas kostjale arve nr 182 (maksetähtaeg
23. august 2015), millest kostjal on tasumata kokku 124 eurot 30 senti; alates
24. märtsist kuni
25. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 8 eurot 44 senti; hageja esitas kostjale arve nr 190 (maksetähtaeg
26. september 2015), millest kostjal on tasumata kokku 304 eurot 68 senti; sellest 180 eurot 38 senti on hageja arvel nr 230 maha võtnud, seega on kostjal tasumata 124 eurot 30 senti; alates
27. märtsist kuni
28. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 8 eurot 44 senti; hageja esitas kostjale arve nr 198 (maksetähtaeg
29. oktoober 2015), millest kostjal on tasumata kokku 124 eurot 30 senti; alates
30. märtsist kuni
31. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 8 eurot 44 senti; hageja esitas kostjale arve nr 206 (maksetähtaeg
32. november 2015), millest kostjal on tasumata kokku 185 eurot 79 senti, kuid küttekulude ümberarvutuse korral 163 eurot 44 senti; alates
33. märtsist kuni
34. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 11 eurot 10 senti; hageja esitas kostjale arve nr 214 (maksetähtaeg
35. detsember 2015), millest kostjal on tasumata kokku 52 eurot, sh on kostja tasunud kütte eest rohkem, mistõttu on tegelik võlg 27 eurot 37 senti; alates
36. märtsist kuni
37. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 1 eurot 86 senti; hageja esitas kostjale arve nr 222 (maksetähtaeg
38. jaanuar 2016), millest kostjal on tasumata kokku 37 eurot 51 senti, sh on kostja tasunud kütte eest rohkem, mistõttu on tegelik võlg 9 eurot 22 senti; alates
39. märtsist kuni
40. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 63 senti; hageja esitas kostjale arve nr 230 (maksetähtaeg
41. veebruar 2016), millest kostjal on tasumata kokku 471 eurot 86 senti, kuid küttekulude ümberarvutuse korral 425 eurot 64 senti (arvestamata arvel nr 190 märgitud õigusabikulude mahaarvamist); kuni
42. märtsini 2016 oli kostja sellest summast viivituses 251 euro 63 sendi tasumisega 1 päeva ja peab maksma viivist 18 senti; alates
43. märtsist kuni
44. juunini 2016 oli kostja kogu summa tasumisega viivituses 97 päeva, seega tuleb tal maksta viivist 28 eurot 90 senti. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt vaidlusalusel ajavahemikul kohustuse täitmisega viivitamise tõttu
45. juuni
46. a seisuga kokku viivist 130 eurot 61 senti. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja nimetatud suumast suurema viivise. Menetluskulud
47. Arvestades asjaolu, et hageja nõudis kostjalt kokku 2582 euro 83 sendi väljamõistmist, kuid maa- ja ringkonnakohtu otsusega on hagi rahuldatud 1196 euro 65 sendi ulatuses, s.o ca 46% ulatuses, ning seda, et ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, on kolleegiumi hinnangul mõistlik jätta kohtuasja menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 163 lg 1 järgi 46% ulatuses kostja kanda ja 54% ulatuses hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu
48. aprilli
49. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 14