Obsah (8)

§ 238§ 459§ 162§ 230§ 657§ 171§ 190§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-1100

§ 238

lg 1 p 1 alusel rahuldamata hageja 08.03.2016 taotluse kohustada kostjat esitama kulutuste nimekiri ajavahemiku juuni 2013 kuni aprill 2014 ning märts 2015 kuni jaanuar 2016 kohta, kuna nimetatud asjaolu ei ole vaja tõendada.

§ 238

lg 2 p 3 ja § 331 lg 1 alusel keeldus maakohus vastu võtmast hageja 06.09.2016 esitatud tõendeid, kuna need on esitatud 01.06.2016 määratud tähtaega eirates. 8. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2015 on elatise miinimummäär 195 eurot ning alates 01.01.2016 215 eurot. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka

§ 459. 9.

Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja on hageja tütar, kes elab kostja seadusliku esindajaga. Harju Maakohtu 13.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-51526 kinnitati kokkulepe, mille järgi on hagejal kostja ees elatise võlg 1645 eurot seisuga aprill 2014; hageja tasub kostjale elatise võla 36 kuu jooksul igakuiste maksetena 45,69 eurot; hageja maksab kostja ülalpidamiseks igakuist jooksvat elatist 200 eurot kuus, millest 100 eurot

1. kuupäevaks ja 100 eurot
2. kuupäevaks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja ülalpidamisel on 19.02.2006 sündinud kostja, 15.12.2013 sündinud tütar K ja 17.10.2014 sündinud poeg D. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja majanduslik seis on muutunud sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse.
3. Hageja majanduslik olukord võimaldas tal sõlmida tsiviilasjas nr 2-14-51526 kompromissilepingu, mille Harju Maakohus 13.06.2014 määrusega kinnitas ning mh 3 mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja ülalpidamiseks igakuise elatise 200 eurot. Nimetatud kompromissi sõlmise ajal, s.o 03.06.2014 toimunud istungil, pidanuks hageja olema teadlik sellest, et talle on sündimas sügisel perre täiendav ülalpeetav. Samas on hageja tõendanud 17.10.2014 Helsingi Ülikooli Keskhaigla Naistekliiniku väljavõttega, et hageja elukaaslane sai enda rasedusest teada II trimestril. Seega sõlmis hageja 03.06.2014 elatise tasumise kokkuleppe teadmata pere juurdekasvust. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutmise kohta (sh sissetuleku kohta; igakuise üürimakse kohta; sõidukulu kohta; noorima lapse erivajaduste kohta). Hageja on ise kinnitanud, et tema kahe noorema lapse igakuised vajadused jäävad umbes 150 euro kanti, s.o kokku u 300 eurot kuus. Suuremas määras ei ole hageja enda nooremate laste vajadusi ka tõendanud. Samas ei tõenda esitatu, et hagejal ei ole enda majandusliku seisundi muutusest tulenevalt võimalik tasuda kostjale elatist 200 eurot kuus. Ainuüksi asjaolu, et hageja peab võimalikuks oma nooremaid lapsi ülal pidada 150 euroga kuus, ei anna alust muuta kostja kasuks välja mõistetud elatist, mis
4. aastal jääb juba alla kehtiva elatise miinimummäära, s.o alla 215 euro. Hageja vähenenud sissetuleku alusel on võimalik tasuda kostjale väljamõistetud ulatuses elatist. Maakohus kogus tõendeid Soome Maksuametist, mille andmetel ei ole kostja majanduslik olukord olulisel määral muutnud võrreldes
5. aastaga. Kohus ei andnud hinnangut kostja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hageja ei ole hagis tuginenud asjaolule, et kostja igakuised vajadused oleksid muutunud. Tuginedes eelnenule leidis kohus, et hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ega kuulu rahuldamisele.

§ 162

lg 4 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda, v.a kostja riigi õigusabikulud, mille maakohus jättis Eesti Vabariigi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 10.11.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 13.10.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja vähendatakse alates 01.03.2015 hageja kohustust maksta kostjale igakuist elatist summani 100 eurot.
2. Maakohus keeldus põhjendamatult võtmast asja materjalide juurde hageja poolt 06.09.2016 esitatud tõendit. 18.05.2016 toimunud kohtuistungil andis maakohus hagejale tema laste vajaduste ja pere majandusliku seisu kohta täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 01.06.
3. Hageja esitas maakohtule täiendavad tõendid tema laste ja pere majandusliku seisu kohta 31.05.
4. Samaaegselt kogus maakohus Soome Vabariigi maksuhaldurilt tõendeid hageja sissetulekute kohta aastatel 2014-
5. 07.07.2016 sai maakohus Soome Vabariigist kogutud tõendi kätte ning laadis selle e-toimikusse. Hageja sai tõendi 28.07.2016 ja pidas vajalikuks anda sellele omapoolsed selgitused, mis ta esitas 06.09.
6. Hageja ei saanudki
7. juuniks 2016 tõendile selgitusi anda ja lisatõendideid esitada, kuna ei olnud sellel ajal Soome maksuhalduri tõendist teadlik.
8. Maakohtu otsus on motiveerimata. Hageja olukord on oluliselt muutunud. Hageja on kohtule esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta, kuid kohus on need jätnud kas üldse tähelepanuta või on hinnanud neid ebaõigesti. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks on teine laps, kes osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohus ei ole laste vajadusi ega vanemate varalist seisu sisuliselt üldse analüüsinud.
9. Maakohus leidis, et hageja ei ole enda nooremate laste vajadusi suuremas määras tõendanud.
10. aastal on igakuine elatise alammäär Eesti Vabariigis 215 eurot ja Soome Vabariigis 205 eurot. Hetkel jääb hageja Soomes elavate laste igakuine elatis alla elatise 4 alammäära. Arvestades, et hageja saab Soomes elavate laste peale reaalselt kulutada 75,50 eurot lapse kohta, on Soomes elavad lapsed oluliselt ebavõrdsemas olukorras kui Eestis elav laps, kelle elatisraha on kompromissi kohaselt 400 eurot kuus, millest poole, st 200 eurot, maksab hageja. Kostja saab elatisraha poole rohkem, kui seadus seda ette näeb. Seevastu Soomes elavatele lastele ei ole võimalik tagada kummalegi riigi elatisemiinimumi. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale isa piiratud võimalused elatist maksta ja Soome kõrgema elatustaseme. Kohus ei ole põhjendanud, millele toetudes ta leidis, et isa on ka vähenenud sissetuleku alusel võimeline Eestis elavale lapsele jätkuvalt 200 eurot kuus maksma.
11. Kohtu tegevus ei ole olnud piisav asja õiglaseks lahendamiseks. Kohus ei ole kohustanud kostjat esitama oma sissetulekute kohta ülevaadet. Kohus oleks pidanud asjas tähtsate asjaolude tuvastamiseks ise

§ 230lg-te 4 ja 5 järgi tõendeid koguma.

Ka Soomes elavate laste huvide kaitseks oleks kohus pidanud

§ 230

lg 4 alusel kohustama hagejat vajalikke tõendeid esitama ning vajadusel ise nõudma asjakohast teavet.

1. Maakohus märkis, et kogus tõendeid Soome Maksuametist, mille andmetel ei ole kostja majanduslik olukord olulisel määral muutunud võrreldes
2. aastaga. Hageja leiab, et antud hinnang on ebaõige. Hageja selgitas oma 06.09.2016 menetlusdokumendis, et senises kohtumenetluses ei ole kohus tulusid võrrelnud aastate lõikes, vaid kuude lõikes. Arvestades, et maksuhalduri koond on aasta kohta, tuleb võrdlusesse võtta
3. aasta tulud tervikuna. Kohus on korduvalt kohustanud hagejat esitama kompromissi aluseks oleva perioodi ja käesoleva perioodi kohta sissetulekute võrdluse, samas lähtus kohus nüüd hoopis teisest perioodist, st aastate lõikes olevast võrdlusest. Isegi kui kohus muutis analüüsitavat perioodi, tulnuks seda põhjendada ning anda hagejale võimalus avaldada selle kohta arvamust. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Tsiviilasjas nr 2-14-51526 kinnitas Harju Maakohus 13.06.2014 määrusega poolte kompromissi. Kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma igakuuliselt kostjale elatist 200 eurot. Kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on suurem kui 200 eurot, siis kohustus hageja maksma elatist vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud miinimummäärale. Lisaks kohustus hageja tasuma kostjale elatise võlgnevuse 2014.a aprilli seisuga summas 1645 eurot 36 kuu jooksul, s.o igakuiselt 45,69 eurot. 20.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kolleegium leiab, et nimetatud normi tuleb kohaldada koosmõjus PKS § 101 lõikega 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi 5 Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See tähendab, et hoolimata

§ 459

lg 1 kirjeldatud asjaolude esinemisest, on miinimummääras elatise vähendamiseks alust üksnes juhul, kui esinevad PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud tingimused. PKS § 102 lg 2 kolmas ja neljas lause sätestavad, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2017.a on elatise miinimummäär 235 eurot kuus.

1. Riigikohus on 08.01.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (p 15). Ringkonnakohus märgib, et kuna tsiviilasjas nr 2-14-51526 kinnitatud kompromissis kohustus hageja tasuma elatist miinimummääras (lisaks võlale), siis ei pea kostja hakkama käesolevas asjas oma kulutusi tõendama. Ebaõige on hageja väide, et kostja saab elatist poole rohkem kui seadus ette näeb. Kostjal on õigus saada kummaltki vanemalt elatist üldjuhul vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.
2. Hageja esitatud kulutabeli kohaselt olid tema kulud perioodil 2015.a märts kuni 2016.a jaanuar 1846 eurot kuus (sisaldab elatist kostjale 246 eurot) (II kd tl 2). 16.01.2017 toimunud ringkonnakohtu istungil ei väitnud hageja, et tema igakuised kulud on suurenenud. Soome Maksuameti 05.07.2016 teatisest nähtuvalt oli hageja brutosissetulek 2015.a 36 273,52 eurot ja netosissetulek 29 754,48 eurot (II kd tl 85). Seega oli 2015.a hageja keskmine netosissetulek kuus 2 479,54 eurot. Hageja tulud ühes kuus ületasid rohkem kui 600 euro võrra hageja kulusid. Arvestades hageja kulusid ühes kuus ning tema keskmist sissetulekut ühes kuus, on hageja võimeline tasuma kostjale miinimummääras elatist. Kuna hageja on võimeline kostjale elatist miinimumulatuses tasuma, ei oma tähtsust asjaolu, et hageja sissetulek on võrreldes 2013.a mõnevõrra vähenenud. Kohus märgib siiski, et hageja esitatud kulude tabelist nähtuvalt on ka tema kulud vähenenud, perioodil 2013 juuni – 2014 aprill olid hageja keskmised kulud 2200 eurot kuus (II kd tl 2). Kostjale miinimummääras elatise tasumisel ei jää ka hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks. Arvestades hageja sissetuleku ja kulude erinevust, on hageja võimeline teisi lapsi üleval pidama vähemalt samas ulatuses kui kostjat. Ringkonnakohtu 16.01.2017 istungil hageja esitatud väide, et tema 2016.a brutosissetulek oli 34 353,46 eurot ja netosissetulek 21 000 eurot, on tõendamata.
3. Vastuseks hageja väitele menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu poolt, märgib ringkonnakohus, et kolleegium ei tuvastanud selliseid menetlusnormi rikkumisi, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise.
4. Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt

§ 171lg-le 1 ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

1. Harju Maakohus andis 17.08.2015 määrusega AJ-K-le (kostja ema) riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hiljem on maakohus selgitanud (nt 02.11.2015 määruses), et õigusabi saajaks on ekslikult nimetatud AJ-K, ning et õigusabi tegelik saaja on kostja. Riigi õigusabi osutas vandeadvokaat Alan Biin. Eelnevalt on kohtud 6 menetluses lähtunud sellest, et vandeadvokaat Alan Biin esindab kostjat. Ka ringkonnakohus lähtus sellest.
2. Tallinna Ringkonnakohus määras 31.01.2017 määrusega Alan Biinile tasuks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). 28.

§ 190

lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb hagejalt välja mõista A-MK riigi õigusabi kulud summas 192 eurot riigituludesse. 29.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejal riigi õigusabi kulud tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 7