Obsah (10)

§ 172§ 150§ 477§ 428§ 430§ 432§ 352§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17421 Tsiviilasi A N avaldus alaealise lapse S S suhtes

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele teada. 1.5. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad poolte endi kanda, lapse S S esindaja riigi õigusabi kulud paluvad pooled jätta

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Tühistada käesolevas tsiviilasjas
3. märtsiks
4. a kell 11.00 määratud kohtuistung tsiviilasjas menetluse lõpetamise tõttu kompromissi kinnitamisega.
5. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6. Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7. Asjast puudutatud isikule S S määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 168 eurot ja kulud summas 71,28 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
8. Asjast puudutatud isikule I S määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 144 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot, milline menetluskulu jätta avaldaja enda kanda, kuid avaldajal on õigus esitada kohtule taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Avaldus, menetluse käik 17.11.

1. a esitas Annika Niilus'e Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse alaealise lapse Siim Sinikas suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja 2 ainuotsustusõiguse andmiseks A N'ile lapse elu- ja viibimiskoha ning hariduse- ja tervisega seotud küsimustes ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ja arutas tsiviilasja kohtuistungil 25.01.
2. a. Kompromissleping 13.02.
3. a esitasid A N ja I S (esindaja vahendusel) kohtule alljärgneva kompromisslepingu: Käesolevaga teatavad S S vanemad: A N ja I S, et nad on sõlminud tsiviilasja lahendamiseks kompromissi alljärgnevatel tingimustel:
4. Lapse S S vanematel A N’il ja I S’il (S) on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Lapse elukohaks jääb vanemate kokkuleppel lapse ema A N elukoht.
5. I S ja S S suhtlevad vanemate I S ja A N ühekordsete kokkulepete alusel.
6. A N ja I S esitavad käesoleva kompromisslepingu Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kinnitamiseks ja paluvad menetluse tsiviilasjas 2-16-17421 lõpetada kirjalikus menetluses. 4.

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele teada. 5. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad poolte endi kanda, laps S S esindaja riigi õigusabi kulud palun jätta

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Nähtuvalt kohtule esitatud kompromisslepingust on pooled jõudnud lapse hooldusõiguse vaidluses ja lapsega suhtlemise korras kokkuleppele. Pooled on kompromisslepingus kohtule kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja on palunud tsiviilasjas menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. 13.02.2017. a on alaealisele lapsele Siim Sinikas riigi õigusabi korras määratud esindaja esitanud kohtule seisukoha, milles leiab, et lapse vanemate esitatud kompromiss ei kahjusta lapse huve /II kd tlk 35-36/. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle 3 tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (käesoleval juhul avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 352

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung

1. märtsiks
2. a kell 11.
3. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et nad kannavad oma menetluskulud ise ning on palunud lapse S S'i esindaja riigi õigusabi kulud jätta

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta vastavalt kompromisslepingule menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabi korras asjast puudutatud isikutele määratud esindajate riigi õigusabi tasu ja kulud jätta

§ 172lg 3 ja Pärnu Maakohtu 13.12.2016.

a määruse ning 25.01.2017. a määruse alusel Eesti Vabariigi kanda. Nimetatud määruste alusel on nii I S'ile kui S S'ile antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega jätab kohus asjast puudutatud isikule S S määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 168 eurot ja kulud summas 71,28 eurot ning asjast puudutatud isikule I S määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 144 eurot Eesti Vabariigi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot, milline menetluskulu jätta avaldaja enda kanda. Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on õigus esitada kohtule avaldus ½ riigilõivu tagastamiseks

§ 150

lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 150

lg 6 4 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5