← Eesti

4-16-7461/13

Obsah (7)§ 83§ 12§ 16§ 2§ 48§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-16- 7461 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016, Rakvere kohtumaja Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Tõlk Koht

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, vin-koodiga xxxx, mille omanik on Margus Kivisild. Otsuse väljatrükk saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Vara konfiskeerimise osas saata kohtuotsus täitmiseks Lääne-Viru Maavalitsusele. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud juhul. VtMS § 137

(11)Kui üks kohtumenetluse pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 19.12.
  1. Asjaolud
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Rene Koppel koostas menetlusalusele isikule Margus Kivisillale 28.09.2016 väärteoprotokolli AB 1461560, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.09.2016 kell 22.40 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Rakvere- Haljala tee 2 km., liikus Haljala suunas. Protokolli kohaselt juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuotsuse põhjendused
  3. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Margus Kivisilla väärteo toimepanemise 28.09.2016 kell 22.40 tõendatuks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja riiklikus andmebaasist tehtud päringuga.
  4. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Kivisilla süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja K P ütlustega ning karistusregistri väljavõttega. 2
  5. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Kivisilla süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus ülekuulatud tunnistaja K P ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema Ida prefektuuri patrullpolitseinikuna septembri lõpus tööl ja teostas liiklusjärelvalvet Rakvere linnas. Umbes kella 20.00 paiku märkas Tallinna tänaval sõiduautot xxxx, mille kontrollimisel tuvastas, et selle omanikul puudub juhtimisõigus. Sõiduk kadus vahepeal silmist, Tõrremäel nähti sõiduautot uuesti ja see peeti kinni. Sõiduauto juhil juhtimisõigus puudus ja ta soovis ütlusi anda kohtus.
  6. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Kivisilla süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks 28.09.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Margus Kivisillal puudus juhtimisõigus ja tal keelati sõiduki juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse ära langemiseni LS § 91 lg 1 mõttes.
  7. Väärteo toimepanemise kohta on seadusenõuete järgi koostatud väärteoprotokoll. Väärteoprotokolli koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Rene Koppel.
  8. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Kivisilla süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist ja kahetseb. Tema ütluste kohaselt juhtis ta sel päeval mootorsõidukit, et koju sõita. Mootorsõiduki juhtimisõiguse oli kohus ära võtnud kolmeks kuuks. Ta ei leidnud teist liiklusvahendit ja pidi ise sõitma. Kohtuotsusega karistuseks määratud arest on kantud. Juhtimisõigus taastus
  9. novembril
  11. Margus Kivisillale kuulub Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuse sõiduki detailandmete päringu kohaselt sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, vin-koodiga xxxx.
  12. Viru Maakohtu 02.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 4-16-5146 on Margus Kivisild tunnistatud süüdi LS § 227 lg 3 järgi ja karistuseks mõistetud arest viis päeva, LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti talt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohtuotsus jõustus 10.08.
  14. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused.
  15. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kelle ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
  16. Karistusseadustik (

) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 3 13. Kohus leiab, et Margus Kivisild on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna jõustunud Viru Maakohtu 02.08.2016 otsusega oli tema juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks ning 28.09.2016 juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eelnevast lähtuvalt on Margus Kivisilla käitumises tuvastatud LS § 201 lg 2 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused. 14.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Margus Kivisild pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik Margus Kivisild kinnitas, et ta teadis, et tal juhtimisõigus puudus, kuid vaatamata sellele ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega Margus Kivisild teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud Margus Kivisild süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis. 15. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 16. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 17.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseadus § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega üle sanktsiooni keskmise määra.

  1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.03.2016 otsusega on isikut LS § 227 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga 15 trahviühikut summas 60,00 eurot, rahatrahv tasutud, Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.04.2016 otsusega on isikut LS § 224 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga 160 trahviühikut, summas 640,00 eurot, rahatrahvi tasumise info puudub, Viru Maakohtu 4 02.08.2016 otsusega karistati isikut LS § 227 lg 3 alusel arestiga 5 päeva, lisaks kohaldati lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Arest kantud.
  2. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust, siis on kohtu hinnangul eripreventiivselt võimalik mõjutada Margus Kivisilda hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras ehk 20 päevase arestiga. Isik ei ole kohtu hinnangul teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi. Määratud karistusega on järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
  3. Margus Kivisilla suhtes kohaldati väärteo asjas nr 4-16-5146 karistuseks aresti. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas ega põhjendatud asendada Margus Kivisillale karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga. Isik pani uue väärteo toime vähem kui kaks kuud pärast Viru Maakohtu 02.08.2016 otsusega määratud karistust. Kohtu hinnangul ei avalda aresti asendamine üldkasuliku tööga isikule mingit mõju.
  4. Lisaks eeltoodule peab kohus põhjendatuks kohaldada Margus Kivisilla suhtes liiklussüütegudest hoidumiseks mõjutusvahendina

§ 83

lg 1, mille kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuse sõiduki detailandmete päringu kohaselt kuulub Margus Kivisillale sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, vin-koodiga xxxx, millist sõiduautot ta kasutas 28.09.2016 süütegu toime pannes. 22. Margus Kivisild on 2016 aastal toime pannud neli liiklusrikkumist. Nendeks on ühel korral mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades, kahel korral mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiirust ületades ja ühel korral on ta juhtinud mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Liiklussüütegudest hoiduma on võimalik isikut panna eelkõige tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega. Kohus tuvastas, et tegemist oli tahtliku süüteoga. Lähtudes eeltoodust konfiskeerib kohus

§ 83

lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel tahtliku süüteo toimepanemise vahendi sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, vin-koodiga xxxx, mille omanik on Margus Kivisild. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1.Tühistada Viru Maakohtu 28. novembri 2016 otsus osaliselt, s.o

§ 83lg 1 alusel sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx konfiskeerimise osas.

2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3.Menetlusaluse isiku Margus Kivisilla kaitsja vandeadvokaadi Maano Saareväli apellatsioon rahuldada. 5 Kohtuotsus 4-16-7461 jõustus 23.02.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega (allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar Referent 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.