← Eesti

3-15-1073/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2016; Pärnu Haldusasja number 3-15-1073 Haldusasi T. T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti poolt Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseiniku ametikohale väljakuulutatud konkursi tulemuste-, sealhulgas V. S vastavale noorsoopolitseiniku ametikohale nimetamise käskkirja tühistamise- ja kandidaatide uue hindamise kohustamise või uue konkursi läbiviimise kohustamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung,
  2. mai 2016 Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – T. T, volitatud esinadaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.06.
  3. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. T. T esitas 26.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti poolt läbiviidud Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseiniku ametikoha täitmise konkursitulemuste- ning V. S noorsoopolitseiniku ametikohale nimetamise käskkirja tühistamiseks, samuti noorsoopolitseiniku ametikoha täitmiseks uue konkursi läbiviimise kohustamiseks.
  5. Tallinna Halduskohtu 04.06.2015 kohtunõudega küsiti Politsei- ja Piirivalveametilt enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist taustsituatsiooni osas täiendavat informatsiooni (tl 19).
  6. Politsei- ja Piirvalveamet vastas kohtunõudele 15.06.
  8. Tallinna Halduskohtus tegi Politsei- ja Piirivalveametile 15.06.2015 uue kohtunõude, et kaebuse eesmärkide saavutamise võimalikkuse ja kaebuse lubatavuse hindamiseks täiendavat selgust saada (tl 34). Politsei- ja Piirivalveamet vastas kohtunõudele 31.08.
  10. Tallinna Halduskohtu 09.09.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 39).
  11. Vastustaja esitas omapoolse seisukoha 09.10.2015 ja täiendavalt kaebuse edasise menetlemise perspektiivi osas veel ka 13.11.2015, sest vahepealsel perioodil oli saavutatud haldusasjas nr 3-1451523 kompromisslahendus ning kaebaja vabastati politseiteenistusest koondamise tõttu.
  12. Tallinna Halduskohtu 16.11.2015 kohtunõudega küsiti kaebaja seisukohta vastustaja 13.11.2015 teate ja menetluse jätkamise otstarbekuse osas (tl 54).
  13. Kaebaja vastas kohtunõudele 19.11.2015 ning teatas, et soovib tühistamisnõude menetluse jätkamist (tl 56-57).
  14. Tallinna Halduskohtu 26.02.2016 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kohtuistungil (tl 58). Esimene kohtuistung toimus 15.03.2016 (kohtuistungi protokoll, tl 77-78).
  15. Tallinna Halduskohtu 15.03.2016 määrusega kaasati V. S kolmanda isikuna haldusasja menetlusse ning talle anti võimalus kaebusele kirjalikult vastata. Ühtlasi tegi kohus teatavaks järgmise kohtuistungi toimumise aja. Kolmas isik vastas 31.03.
  17. Kaebaja esitas 06.04.2016 kohtule taotluse tõendite väljanõudmiseks (tl 97-98).
  18. Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 määrusega muudeti varem väljakuulutatud kohtuistungi toimumise aega ning võimaldati Politsei- ja Piirivalveametil vastavaid tõendeid esitada.
  19. Kolmas isik esitas 26.04.2016 täiendava vastuse ning selgitas, et nõutavaid andmeid ei ole võimalik rohkem esitada.
  20. Vastustaja esitas 27.04.2016 täiendava vastuse kaebusele ning 14.04.2015 käskkirja V. S politseiteenistusse võtmise kohta (tl 111-114).
  21. Teine kohtuistung käesolevas haldusasjas toimus 16.05.2016 (kohtuistungi protokoll, tl 130-132). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  22. Kaebaja on seisukohal, et noorsoopolitseiniku konkursi läbiviimisel rikkus vastustaja nii kaebaja subjektiivseid õigusi (õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht ning võrdsele kohtlemisele) kui ka politseiasutuses vabade ametikohtade täitmiseks kehtestatud eeskirju. Vastustaja on ebaõigesti teostanud kaalutlusõigust. Kaebaja esitas 16.03.2015 (kandideerimise tähtajaks oli 19.03.2015) oma sooviavalduse ja CV registreerimise tööhõivekeskkonna Tõnnivakk kaudu. Lääne prefektuuri personalitalituse juhtivspetsialist J. R vastas kaebaja sooviavaldusele 26.03.2015 elektronkirjaga, milles teatas, et kaebaja ei osutunud valituks. Seega ei kutsutud kaebajat isegi mitte vestlusvooru. 2
  23. Kaebajale teadaolevalt valiti antud ametikohale ilma politseilise ettevalmistuseta isik. Samas on T. Tl olemas vajalikud teadmised ja kogemused vastavas valdkonnas töötamiseks, välja kujunenud oskus ning kogemused võrgustikutööks, vajalikud teadmised noorte probleemide mõistmiseks, kohtuvälise menetleja esindaja õigus, andmebaaside kasutamise oskus, riigikeele valdamine kõrgtasemel ja täidetud kutsesobivusnõuded. Kaebaja soovis rakendada oma pikaajalised kogemused ja teadmised senini töötatud alal kas piirkonna-või noorsoopolitseinikuna, vastustaja aga on konkursi läbiviimisel rikkunud kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse rikkumisele viitab ka asjaolu, et vastustaja ei ole kogunud kandideerijate vahel valiku tegemiseks seaduses ettenähtud andmeid, ei ole kontrollinud ettenähtud ulatuses kandideerijate vastavust kutsesobivusnõuetele, ei ole osasid kandideerijaid, sh kaebajat, vestlusele kutsunud ega ole põhjendanud kandidaadi valikut väljastpoolt politseisüsteemi.
  24. Noorsoopolitseiniku ametikohale nimetamiseks viidi läbi konkurss, kuid selle läbiviimisel rikuti mitmeid õigusakte, head tava ja kaebaja põhiõigusi. Vastustaja poolt läbiviidav otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kontrollitavad. Kaebajat pole kutsutud vestlusvooru, kuhu olid kutsutud mitmed kandideerijad. Sellega ei koheldud kaebajat teistega võrdselt ning rikuti seaduses sätestatud kohustust. Jääb arusaamatuks, millise kriteeriumi järgi hinnati tema mittesobivus juba enne vestlusvooru. Kaebajale teadaolevalt ei ole kandideerijatel siseministri 12.04.2013 määruses nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimist toimunud.
  25. Kaebajat pole teavitatud, miks ta ei sobi vabale ametikohale, kuhu ta on soovinud teenistusse asuda. Teave on aga oluline olukorras, kus kogenud politseinik kandideerib mitmel korral temale sobivale ametikohale, kuid teadmata põhjustel ei osutu valituks. Kaebaja hinnangul on vastustaja tõendamiskohustus täitmata. Vastustaja ei ole järginud kõiki värbamise korra nõudeid. Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 § 7 kohaselt kohaldatakse kehalise ettevalmistuse nõudeid politseiteenistusse võtmisel.
  26. Teada on, et kuulutus oli avaldatud siseportaalis Tõnnivakk, kuid ei ole tõendatud, et välja oli kuulutatud ja läbi viidud avalik konkurss, mille kaudu sai kandideerida (V. S ja teised) väljastpoolt politseisüsteemi. Puuduvad tõendid, mitu kandidaati üldse kandideeris. Isikuankeeti küsiti valituks osutunud kandidaadilt konkursi lõpus. Seega ei ole teostatud kandidaatide isikuomaduste kontrolli, mille järgi oleks saanud kandidaatide sobivust hinnata ja otsustada nende järgmisesse vooru lubamise.
  27. Vastustaja ei ole esitanud konkursi kohta ühtegi dokumenti ega tõendeid, kuidas ja kelle isikuomadusi ta on hinnanud. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kuidas nn dokumendivoor toimus, mida ja kelle suhtes hinnati ning milliste tulemusteni jõuti. Kaebajat ei ole kutsutud vestlusvooru ning vastustaja ei ole ka kohtule selgitanud, mis põhjusel seda ei tehtud. Seega pole kontrollitav ka kaebaja poolt dokumendivooru väidetav mitteläbimine. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid ka teiste kandidaatide haridusnõuete osas ega ka protokolle kehalise katsete kontrollimise kohta. Pole ka ühtegi tõendit, et konkursidokumendid oleks hävitatud. Samas oli vastustajal kohustus konkursidokumendid kuni säilitamistähtaja lõpuni alles hoida. Kui eeldada, et vastustaja tegutseb seaduslikkuse põhimõtet järgides, peaksid konkursidokumendid alles olema, kuid vastustaja ei soovi neid esitada. Seetõttu kohaldub HKMS § 59 lg 4, mille kohaselt tuleb sellises olukorras asjaolu hinnata vastustaja kahjuks. Ainuüksi sel alusel peaks kuuluma kaebus rahuldamisele.
  28. Oma 27.04.2016 vastuses on vastustaja viidanud ebamääralesele politsei ja piirivalve seaduse erisusele seoses haldusmenetluse seadusega. Seejuures ei ole vastustaja toonud välja ühtegi erinormi, mis reguleeriks PPA asjaajamiskorda ja sätestaks käesoleval juhul erisusi. Seega tuleb lähtuda HMS üldnormidest. Asjakohatud on ka vastustaja viited isikuandmete kaitse seaduse paragrahvidele ja nende tõlgendustele. IKS §-s 6 sätestatud minimaalsuse põhimõtet ei saa tõlgendada viisil, et „mida 3 vähem dokumente, seda parem“. Asjassepuutumatud on vastustaja viited IKS §-dele 10 ja
  29. Andmesubjekti nõusoleku üle vaidlust ei ole. Vastustaja on ebaõigesti tuginenud ka IKS § 24 punktile 1 ning leidnud, et isikuandmete töötleja on kohustatud eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, kui seadus ei näe ette teisiti. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  30. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu.
  31. Avaliku teenistuse seadus ja politsei ja piirivalve seadus kehtestavad konkursi üldpõhimõtted. ATS § 18 lg 8 lubab asutuse juhil kehtestada ametnike värbamise ja valiku täpsema korra. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori 25.10.2015 käskkirjaga nr 324 on kinnitatud personali värbamise ja valiku kord. Värbamise korra kohaselt toimub konkurss kolmes voorus dokumendi-, vestlus- ja lõppvoorus. Konkursi läbiviimine etapikaupa on mõistlik ja otstarbekas ning seda toetavad ATS ja PPVS regulatsioon. Asutusele on jäetud piisavalt suur otsustusruum värbamis- ja valikusüsteemi kujundamisel.
  32. Kaebuse esitaja väited on paljasõnalised ja tõendamata ning need rajanevad vaid kahtlusel, mis ei ole piisavad väitmaks subjektiivsete õiguste rikkumist või seaduse nõuete eiramist. Kaebaja väide, et sarnaselt kaebuse esitajaga toimiti ka kõigi teiste kandidaatidega, s.t nõudeid rikkudes, on paljasõnaline. Kaebaja sai realiseerida oma subjektiivset õigust, esitada avalduse ja osaleda konkursil. Kaebajal puudus ja puudub subjektiivne õigus nõuda, millist liiki konkursi asutus valib või nõuda enda ametikohale nimetamist. Protseduurireeglid on PPA poolt täidetud ja vastavuses seaduse ning siseregulatsiooni nõuetega. Kaebaja väited ei tugine objektiivselt hinnatavatel faktidel.
  33. Andmete kogumine on toimunud kooskõlas värbamise korraga. Värbamise korra regulatsiooni järgi küsitakse isikuankeeti lõppvooru jõudnud kandidaadilt. Isikuankeedi täitmine lõppvoorus on mõistlik ja proportsionaalne. Kaebaja kohta oli isikutoimik juba olemas. Kutsesobivusvestluse pidamata jätmine ei ole kaebaja õiguste rikkumine. ATS või PPVS ei sätesta konkursi menetlusreegleid. Kuna kaebaja läbis vaid dokumendivooru, siis temaga vestlust ei toimunud. Konkursikutses oli märgitud, et politseiline haridus ei ole nõutav. Seega oli juba kuulutusega tutvumisest aru saadav, et kandideerima oodatakse nii PPA-st kui asutuseväliseid isikuid. Värbamise korra punkti 29 järgi kontrollitakse kehalist võimekust enne katseaja lõppu. Seega on kehalise ettevalmistamise nõuete täitmine toimunud kooskõlas värbamise korraga.
  34. Vastustaja arvates ei ole kaalutlusõigust vääralt teostatud. Kaebajat teavitati konkursi tulemustest kooskõlas ATS § 20 nõuetega. Värbamise korra punkt 37 annab kandidaadile õiguse saada kuulutuses märgitud kontaktandmete kaudu põhjendusi ja selgitusi värbamise ja valiku tegemise korra ning teda puudutavate otsuste kohta. Täiendavaid selgitusi enda tulemuste või konkursi kohta üldiselt kaebaja nõudnud ei ole. Kaebaja näeb enda ja teiste suhtes toimunud rikkumisi valikuliselt. Näiteks ei pea kaebaja rikkumiseks, et mitte ainult konkursi võitnud kandidaadi, vaid ka tema suhtes ei nõutud kehalise ettevalmistuse läbimist konkursi ühe osana.
  35. Vastustaja on seisukohal, et konkurss viidi läbi nõuetekohaselt. Konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks taotluse esitamine ei anna isiku jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Konkursi tulemused ei ole küll fikseeritud, kuid seda ei nõua ATS või PPVS. Ei eksisteeri haldusakti konkursi tulemuste kohta, mille õiguspärasust ja tühisust saaks hinnata. Konkursi tulemuste tühistamine ehk halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 1 alusel esitatud 4 nõue ja PPA kohustamine uue konkursi läbiviimiseks ehk HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel ei ole kooskõlas kaebaja eesmärkidega. Kaebaja õiguste väidetav rikkumine jäi läbiviidud konkursi tasemele.
  36. HMS näeb küll ette üldnõuded dokumentide kogumisele ja säilitamisele, kuid siinjuures tuleb arvestada PPVS ja isikuandmete kaitse seadust. PPVS § 1 lg 3 ja lg 6 ütlevad selgelt, et haldusmenetluse seadus ja avaliku teenistuse seadus laieneb politseiteenistusele erisustega. ATS või PPVS osas, mis puudutab konkursi või personaliotsingu läbiviimist, ei näe ette erisusi isikuandmete töötlemisele nende isikute suhtes, kes osalesid konkursil, kuid ei osutunud valituks. Seega kehtivad IKS üldised nõuded, mille kohaselt tuleb eesmärgi saavutamisel – käesoleval juhul konkursi eduka lõpule viimisega seoses – teiste isikute andmed kustutada. Sooviavalduste registreerimist politsei dokumendihaldussüsteemis, nende töötlemist ja hävitamist kooskõlas värbamise korraga ei tehta, st avaldusi ei registreerita ja dokumentide hävitamist või kustutamist ei dokumenteerita. Tegemist on asutusesisese korraldusega.
  37. Vaidlusalune noorsoopolitseiniku ametikoht täideti 29.04.2015 käskkirjaga, millega V. S sellele ametikohale üle viidi. Vastustaja hinnangul oli käesoleval juhul tegemist personaliotsinguga värbamise korra p-i 14 mõttes, see ei ole konkurss, mida peab silmas ATS. Lisaks lubab PPVS § 43 lg 2 nimetada politseiametniku ametikohale konkursita. Vestlusvoorude käigus leidis komisjon, et V. S on kõige sobivam kandidaat. Talle tehti ettepanek asuda ametikohale ning ta võttis selle vastu. PPVS ja ATS ei täpsusta, kuidas konkurss detailides läbi viiakse, mistõttu on peadirektor loonud täpsema sisemise korra, mis lähtub kehtivast õigusest. Asjaolu, et protseduure ei dokumenteerita, ei lähe vastuollu õigusaktidega. Hetkel ei ole säilinud ühtegi kirjalikku märget. Dokumentide puudumine ei tähenda protseduurireeglite rikkumist (kohtuistungi protokoll). KOHTU PÕHJENDUSED
  38. Käesolevas haldusasjas on kaebaja vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt Pärnu jaoskonna noorsoopolitseiniku ametikohale väljakuulutatud konkursi tulemused ning PPA käskkirja, millega nimetati V. S vastavale noorsoopolitseiniku ametikohale. Ühtlasi soovib kaebaja, et Politseija Piirivalveametit kohustataks kandidaate uuesti hindama või alternatiivselt uut konkurssi korraldama. Kuivõrd alles teisel kohtuistungil sai lõplikult selgeks, et vaidluse all on PPA 29.04.2015 käskkiri nr 1.9-2/569p, tõusetub kohtu hinnangul küsimus ka sellest, kas nimetatud käskkiri, millega V. S viidi üle teisele ametikohale, saab üldse kaebaja õigusi rikkuda. Vastustaja on kinnitanud ning korranud seda ka 16.05.2016 toimunud kohtuistungil, et V. S üleviimise käskkirjaga täideti see ametikoht, mille osas oli konkurss välja kuulutatud. Kaebaja on ise edastanud (kaebuse lisa) PPA Lääne personalitalituse juhtivspetsialist J. R 26.03.2015 e-kirja, millega teavitati teda valituks mitteosutumisest. Seega ei ole kohtu hinnangul vaidlust selles, et alates 26.03.2015 ei olnud kaebaja enam kandidaat noorsoopolitseiniku ametikohale.
  39. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seega ei saanud vastustaja edasised toimingud (isegi, kui need teatud aspektis õiguspärased ei oleks) kaebaja õigusi mõjutada ega ka vaidlusalune käskkiri, millega V. S teisele ametikohale üle viidi, kaebaja õigusi rikkuda. Seoses eelnimetatuga peab aga kohus vajalikuks selgitada, et halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-i 1 ja 2 kohaselt oleks teatud juhtudel küll võimalik jätta kaebus ilmselge kaebeõiguse puudumise või eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu (osaliselt) läbi vaatamata, kuid see ei ole kohustuslik. HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Antud juhul kaebuse esitamise järgsel perioodil kaebeõiguse puudumist ega eesmärgi saavutamise võimatust 5 selgelt äratuntavas vormis ei ilmnenud. Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et kaebajal oli võimalik nõuet täpsustada või täiendada ning eelnimetatud küsimus tõusetus veel ka 16.05.2016 toimunud kohtuistungil. Praeguses menetlusjärgus ei saa aga kaebuse läbi vaatamata jätmist lähtuvalt menetlusökonoomilistest kaalutlustest enam otstarbekaks pidada. Ka kohtupraktikas on taolistes ebaselgetes olukordades eelistatud pigem kaebuste sisulist lahendamist.
  40. Käesoleval juhul lõppes kaebaja osavõtt vaidlusalusest konkursist 26.03.2016, seega juba dokumendivoorus, mistõttu saab kaebaja õigusi eelkõige rikkuda komisjoni (nn valikumeeskonna) toiming, mille tulemusel kaebajat vestlusvooru ei kutsutud. Seega on vaidluse all ennekõike n-ö esimese vooru ehk dokumendivooruga seotud toimingud, kuna kaebaja õiguste võimalik riive võis käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades toimuda vaid seal. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-41-07, mille punktis 11 on selgitatud, et konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud, kui samas on isikul subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Seonduvalt eelnimetatuga on sama lahendi p-s 12 märgitud veel järgmist: „hoolimata sellest, et ametikoha täitmine ei toimunud avaliku teenistuse seadusega nõutava konkursi käigus, toimus siiski ametikohale soovijate vahel valiku tegemine, milleks moodustati vastav komisjon. Ka niisuguse komisjoni poolt läbiviidav otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Kontrollida saab, et järgitaks kehtestatud või kokku lepitud menetlusreegleid ja otsustamiskriteeriume, et asutuse tegevus valiku langetamisel oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega ning ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt. Ka juhul, kui menetlusreeglid ja kriteeriumid on kokku lepitud sellesama komisjoni poolt, ei tohi valik kandidaatide hulgast toimuda meelevaldselt“.
  41. Tulenevalt eeltoodust seisneb käesoleva vaidluse põhiküsimus selles, kas vastustaja toimingud noorsoopolitseiniku ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi I voorus olid kaebajat puudutavas osas õiguspärased. Tuginedes eeltoodule analüüsib kohus käesoleva vaidluse lahendamisel muu hulgas seda, kas vastustaja tegevus kaebaja vestlusvooru mittelubamise osas on õiguspärane. Selle raames saab kohus kontrollida, kas asutuse tegevus valiku langetamisel on olnud kooskõlas hea halduse põhimõttega ning kas ametikohale kandideerijaid koheldi võrdselt.
  42. Kaebaja on esitanud mitmeid etteheiteid nii värbamisprotsessi kui selle väidetavalt puuduliku dokumenteerimise osas. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja kohtumenetluse kestel suutnud asjakohaseid tõendeid esitada, mistõttu tuleks vaieldavates aspektides hinnata need asjaolud vastustaja kahjuks. Vastustaja omakorda on selgitanud, et personali värbamine Politsei- ja Piirivalveametis toimub ennekõike Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 25.10.2013 käskkirjaga nr 1.1-1/324 kinnitatud „Personali värbamise ja valiku korra“ (edaspidi ka: kord) alusel.
  43. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tähtsust asjaolul, kas välja oli kuulutatud nn „avalik konkurss“ või „personaliotsing“, kuna ei ole kahtlust, et Politsei- ja Piirivalveamet otsis kandidaate vabale ametikohale ning tegi selle teatavaks nii asutusesiseselt (keskkonna Tõnnivakk kaudu) kui ka tööportaalide kaudu. Kuigi kaebaja on seadnud kahtluse alla politseisüsteemi väliste isikute kandideerimise võimalikkuse, ei ole selline kahtlus põhjendatud. Kohus on avalike otsingumootorite kaudu tuvastanud, et nimetatud kuulutus on sisestatud ka vähemalt CV-Keskuse portaali (vrd https://www.cvkeskus.ee/372024), mistõttu ei ole kahtlust, et teave vabast ametikohast jõudis ka avalikkuseni ning kõikidel soovijatel oli võimalus sellele kandideerida.
  44. Kaebaja hinnangul ei ole millegagi tõendatud, mitu kandidaati üldse kandideeris. Seejuures on ta viidanud kohustusele küsida politseiteenistusse kandideerivalt isikult isikuankeeti. Samas on 6 vastustaja õigesti viidanud, et kuulutuse järgi pidi esitama vaid CV. Vastustaja on selgitanud, et kuivõrd kandideerimisega seotud dokumentatsioon ei ole säilinud, ei ole avalduste ja CV-de tagantjärele esitamine enam võimalik. Samas saab PPA Lääne personalitalituse juhtivspetsialist J. Ri 07.03.2016 ettekandest järeldada, et läbi erinevate portaalide laekus PPA-le 15 avaldust, kellest edasi pääses 7 kandidaati. Kuigi lisaks nimetatud ettekandele muid sellekohaseid tõendeid ei ole, peab kohus usutavaks, et konkursil kandideeris lisaks kaebajale ja kolmandale isikule ka teisi isikuid. Pelgalt asjaolu, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid vastavate isikute kandideerimise kohta, ei tähenda, et vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane või kaebaja õigusi rikkuv. Isikuankeetide nõudmata jätmist puudutav etteheide on aga alusetu, sest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 25.10.2013 käskkirjaga nr 1.1-1/324 kinnitatud „Personali värbamise ja valiku korra“ p-st 24 järeldub selgelt, et isikuankeet tuleb esitada alles lõppvooru jõudes. Seega on kaebaja etteheide selles osas põhjendamatu.
  45. Kaebaja arvukad etteheited dokumenteerimise puudulikkuse kohta võivad osaliselt olla küll põhjendatud, kuid sellest ei saa järeldada siiski seda, et asjakohased toimingud ning konkursi tulemused oleksid seetõttu automaatselt õigusvastased.
  46. Personali valikul on haldusorganil lai kaalutlusruum ning värbamisega tegelevatel ametnikel (käesoleval juhul korra p-s 18 nimetatud valikumeeskond) on õigus otsustada, keda tasub sõltuvalt konkreetsete valikumeetodite eripäradest ning vaba ametikoha olemusest järgmisesse vooru kutsuda. Kohtu arvates on aktsepteeritav, et järgmisesse vooru mittepääsemist üksikasjalikult ei motiveerita. Korra punktide 36 ja 37 kohaselt teavitatakse konkursi või personaliotsingu tulemustest e-posti või posti teel nii konkursi võitjat kui ka valituks mitteosutunud kandidaate. Kandidaadil on õigus saada kuulutuses märgitud kontaktandmete kaudu põhjendusi ja selgitusi värbamise ning valiku tegemise korra ja teda puudutavate otsuste kohta. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud (tl 25). Olukorras, kus kaebaja ei küsinud täiendavaid selgitusi värbamisprotsessi kohta, ei ole sellekohane hilisem etteheide enam piisavalt põhjendatud. Kohus peab usutavaks, et selgituse küsimisel oleks kaebajale mõistliku tähtaja jooksul vastatud. Seda kinnitavad muu hulgas kaebusele lisatud 30.03.2015 e-kirjad (kaebaja küsis lõppenud konkurssi puudutavaid dokumente ning need edastati talle samal päeval). Soovinuks kaebaja ka selgitusi, miks ta valituks ei osutunud või miks ta I voorust edasi ei pääsenud, oleks talle suure tõenäosusega vastatud.
  47. Käesoleva kaebuse lahendamisel ei ole otsest tähtsust asjaolul, kuidas hinnati teisi kandidaate või teostati nende isikuomaduste kontrolli. Seega jätab kohus kaebaja sellekohased etteheited tähelepanuta. Olukorras, kus haldusorgan leiab juba dokumendivoorus, et kaebaja edasi ei pääse, ei olnud vaja järgmistes voorudes enam sama küsimuse juurde tagasi pöörduda. Samas peab kohus usutavaks vastustaja väidet, mille kohaselt lähtuti kaebaja isikuomaduste sobivuse hindamisel varasemalt teadaolevast informatsioonist. Vaidlust ei saa olla selles, et vastustajal oli kaebaja teenistuskäigust ning isikuomadustest ülevaade olemas.
  48. Arvestades asjaolu, et vastustajal on politseiametnike teenistusse võtmisel ulatuslik kaalutlusruum, võiks kaebaja etteheidetel olla tähtsust vaid juhul, kui kolmas isik V. S ei vastaks konkursikuulutuses nimetatud ning seadusest tulenevatele nõuetele ning oleks ilmselge, et õiguspärasel viisil ei oleks saanud teda personaliotsingu või konkursi võitjaks pidada. Üksnes sellisel juhul võiks käesoleva kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse osalist rahuldamist võimalikuks pidada. Praegusel juhul on kolmas isik esitanud haridust tõendavad dokumendid ning kinnitanud, et ta on sooritanud füüsilised katsed. Ka vastustaja on kinnitanud, et kolmas isik vastab kõikidele kuulutuses esitatud nõuetele. Arvestades kõiki tõendeid kogumis ei nähtu kohtule taolisi asjaolusid, mis oleksid kolmanda isiku teenistusse võtmise välistanud. 7
  49. Kaebaja etteheited kolmanda isiku erialase hariduse puudumise osas on asjassepuutumatud. Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ § 3 lg 1 sätestab küll nõude, et politseiametnikul peab olema vähemalt keskharidus ja kutseharidus või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal, kuid koosmõjus nimetatud määruse §-ga 5 saab erialase koolituse läbida ka pärast ametisse nimetamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et V. S on erialase koolituse läbinud.
  50. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Pelgalt puudulikust dokumenteerimisest ei saa käesoleva haldusasja materjale ja kõiki tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses hinnatuna järeldada, et kaebaja õigusi oleks tema vestlusvooru mittelubamise ja kolmanda isiku ametisse nimetamisega rikutud. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi vastustaja tegevus dokumentide säilitamisel võib olla mõningas vastuolus hea halduse põhimõttega, ei ole tegemist puudustega, mis viitaks kaebaja õiguste rikkumisele.
  51. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON
  52. Rahuldada T. T apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu
  53. juuni
  54. a otsus haldusasjas nr 3-15-1073 osaliselt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada T. T kaebus osaliselt ja tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti poolt Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseiniku ametikohale väljakuulutatud konkursi tulemuste ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 29.04.2015 käskkirja nr 1.9-2/569p õigusvastasus. Ülejäänud osas jätta T. T apellatsioonkaebus rahuldamata.
  55. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt T. T kasuks välja viimase poolt kantud esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kokku summas 1896 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus) eurot. Politsei- ja Piirivalveameti ning V S menetluskulud jätta nende endi kanda. Riigikohtu 27.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.