KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.detsembril 2015.a, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja arutati 27.10.2015, 28.10.2015, 29.10.2015, 03.11.2015, 04.11.2015,

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tõendite I toimiku, lk 1-16), mille kohaselt vaadeldakse sündmuskohta aadressil Jõhvi, Rakvere 7 vastas asuv kõnnitee ja sõidutee. Kõnniteel on rohelised klaasikillud ja osa rohelisest veinipudelist. Asfaldil on vereplekk suurusega 80x50 cm ja sellest läheb verejälgede rida sõiduteele. Sõiduteel on mehe surnukeha. Maas avastati mängukaart „Joker“.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Jevgeni Paršini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (tõendite I toimiku, lk 17-25), mille kohaselt on Jevgeni Paršin kinni peetud kahtlustatavana 11.05.2014 kell 05.45 Jõhvis Puru tee 18-88 ning tuvatatud tema kinnipidamisel parema käe lõikehaavad. Samuti on temalt ära võetud pruuni pidemega kokkukäiv nuga.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi 11.05.2014 vaatlusprotokoll fototabeliga (tõendite I toimiku, lk 26-28), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks Jevgeni Paršini kinnipidamisel jope taskust avastatud kokkupandav nuga.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi 13.05.2014 vaatlusprotokoll fototabeliga (tõendite I toimiku, lk 29-35), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks Jevgeni Paršini kinnipidamisel ära võetud riided: 2 jopet Nike, tossud Puma, nokkmüts Nike, spordipüksid Nike. Tossudel puma tuvastati, et neil võib esineda verejälgi.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi 25.08.2014 vaatlusprotokoll (tõendite I toimiku, lk 36), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks sündmuskoha vaatlusel avastatud märgukaart „Joker“.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi 11.09.2014 vaatlusprotokoll fototabeliga (tõendite I toimiku, lk 37-38), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks sündmuskoha vaatlusel avastatud pudelikael.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi 15.05.2014 vaatlusprotokoll (tõendite I toimiku, lk 39-45), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks kannatanu V. Matussevitš sõiduautost leitud esemed.: mobiiltelefon Samsung, mobiiltelefon NOKIA, iPhone, USB lugeja Kingston, liikluskindlustuse poliis, mobiiltelefon Samsung.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi 22.05.2014 vaatlusprotokoll fototabeliga (tõendite I toimiku, lk 46-64), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks kannatanu V.Matussevitši riided ja kannatanu S.Kirmel riided.

§ 286-1, § 296 alusel vastu võetud koopiad ekspertiiside väljaandmise reg.

raamatust (tõendite I toimiku, lk 65-71), millest nähtub asitõendite liikumine kriminaalasjas. 4

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud 13.05.2014 ekspertiisimaterjali võtmise protokoll (tõendite I toimiku, lk 72-73), mille kohaselt on Jevgeni Paršinilt võeti DNA ekspertiisi läbiviimiseks spordipüksid NIKE.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tõendite I toimiku, lk 74), mille kohaselt mobiiltelefonis IMEI koodiga 358844004323563 kasutati abonentnumbrit 5675 8260, mis kuulub Jevgeni Paršinile. 10.05.2014 kell 22.24 helistati sellele telefonile numbrilt 5692 7372, mis oli Tatjana Paršina kasutamisel. 11.05.2014 kell 02,38 helistati sellest telefonist Tatjana Paršina numbrile 5692 7372.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tõendite I toimiku, lk 75), mille kohaselt on telefoniabonendi 5595 2082 kasutajaks Anton Smolin. 11.05.2014 kell 00,59 helistati sellele numbrile abonendilt 5692 7372, mis kuulub Tatjana Paršinale. 11.05.2014 kell 01.11 helistati A. Smolini numbrilt abonendile 5332 9452, mis kuulub Pavel Solokhinile. 11.05.2014 kell 01.17 helistati P.Solokhini numbrilt 5332 9452 A.Smolini numbrile 5595 2082. 11.05.2014 kell 05.43 helistati T.Paršina abonendilt 5692 7372 A.Smolini abonendile 5595 2082.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kiirabikaart (tõendite I toimiku, lk 76), mille kohaselt oli V.Matussevitš kell 02.20 kiirabibrigaadi kohale jõudmise ajaks surnud, lamas sõiduteel kõhuli, kaelas oli 3 haava, rinnus vasakul haav.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kiirabikaart (tõendite I toimiku, lk 77), mille kohaselt maas lamas tundmatu mees, kellel oli kehal mitmed noahaavad ja verejooks.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud surnu ekspertiisiakt 14EIDS0014/130 fototabeliga ja õiendiga maksumuse kohta (tõendite I toimiku, lk 78-91), mille kohaselt on Vladislav Matussevitši surma põhjuseks hulgalised torke-lõikehaavad kaela ja rindkere piirkonnas koos trahhea, rinnakelme, vahelihase, maoseina, põrna vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ja vere aspiratsioon. Kannatanu surm võis saabuda 11.05.2014 kella 02.10 paiku. Surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati pindmine torke-lõikehaav paremal pool näol silma välisnurga kohal, pindmised lõikehaavad mõlemal pool kaelal (kokku 3), sügav torkelõikehaav paremal pool kaelal, ringkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkere ees- ja tagapinnal (kokku 10), torke-lõikehaav vasakul küünarvarrel; marrastused vasakul pool otsmikupiirkonnas ja ninaseljal. Torke-lõikehaavad on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise ühte lõikeserva omava vahendiga (noaga), lõiketera laiusega mitte rohkem kui 1,4-1,6 cm, lõiketera pikkusega 8-10 cm. Marrastused näol ja vasaku õlaliigese piirkonnas on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega või vastu sarnaseid esemeid/pindu. Kannatanu kehal olevate vigastuste arv ei lange kokku kannatanu riietel olevate kangavigastuste arvuga. V.Matussevitši verest leiti 2,54 mg/g enaooli ning uriinist 2,50 mg/g etanooli, mis vastab elaval isikul raskele alkoholijoobele. Ekspertiisi maksumus343 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud surnu täiendekspertiisi akt 14E-IDT0007 koos maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 88-91), mille kohaselt kannatanu V.Matussevitšil sedastatud nahamarrastused vasakul pool otsmikupiirkonnas, 5 ninaseljal ja vasaku õlaliigese piirkonnas (vigastuses 11, 12 ja 17 esmaekspertiisi akti vigastuste kirjelduses) ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva kuid vähem kui 4 nädalat. Rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspertiisi maksumus 68 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud isiku ekspertiisiakt 14EIDI0030 koos maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 92-100), mille kohaselt Sergei Kirmelil esinesid järgmised vigastused: hulgalised haavad kaelal, kehatüvel ja jäsemetel, millest osa ulatus rinnaõõnde vigastades kopsu; haavade omaduste järgi on alust arvata, et kõik need tekkisid ühe torke-lõikevahendi toimest, milleks võis olla ka nuga. Kannatanul oli haiglasse pöördumisel raske alkohoolne joove – veres 2,98 promilli. Ekspertiisi maksumus 84 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud isiku täiendekspertiisiakt 14EIDT0008 koos maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 101-107), mille kohaselt Sergei Kirmelil esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel rohked armid kehatüvel ning jäsemetel, kokku 33 armi. Ravidokumentide andmetel oli kaks rinnaõõnde tungivat haava, üks paremal ja teine vasakul pool rindkerel. Rinnaõõnde tungivad haavad paremal ja vasakul pool rindkerel, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, ülejäänud suurte veresoonte vigastusteta pingdised haavad kehatüvel ja jäsemetel ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse pikkusega mitte rohkem kui 4 nädalat (8-9 päeva). Ekspertiisi maksumus 68 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Sa Ida-Viru Keskhaigla statsionaarne epikriis haigusloost 14-06574 (tõendite I toimiku, lk 108-114), mille kohaselt viibis Sergei Kirmel haiglas 11.05.2014-19.05.2014. tal avastati saabumisel 2 noa haava paremas rinnas, areola piirkonnas, läbitavad pleuraõõnde. Vasaku roidekaare piirkonnas 12 cm pikkune lõikhaav, mitte läbiv. Vasaku areola piirkonnas 3 cm pikkune haav, teine haav 1,5 cm, paremas reies ja põlveliigeses 3 haava 1,5 cm pikkused. Reg humeri ja antebrachii sin. 9 torkehaava 7-15 mm pikkused. Reg colli sin. Lõikehaav 6 cm pikkune ja 3 tprkehaava 1-2 cm. Selja abaluu all 12 torkehaava 15-20 mm. Vasakus labakäes 2 sõrmel lõikehaav 3 cm. Vasak kops vigastatud.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud isiku ekspertiisiakt 14EIDI0027 koos fototabeli ja maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 115-119), mille kohaselt Jevgeni Paršin´il esinesid järgmised vigastused: üks haav parema labakäe selgmisel pinnal pöidla lähimise lüli kohal ja üks haav parema labakäe pihkmisel pinnal teise sõrme küüslüli kohal, mis tekkisid terava servaga lõikevahendi toimel. Need vigastused ei tekita eluohtlikku tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kehastusega mitte rohkem kui neli nädalat (6-8 päeva). Haavad võisid tekkida pudeliklaasi killu kui ka muu lõikevahendi toimel. Ekspertiisi maksumus 84 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud isiku täiendekspertiisiakt 14EIDT0006 koos maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 120-125), mille kohaselt Jevgeni Paršini vigastused tekkisid mitte rohkem kui ööpäev enne kohtuarstlikku läbivaatust (11.05.2014), mida tõendab granulatsiooni (e sidekoe regeneratsiooni) ja põletikulise reaktsiooni puudumine haavades. 6 Ekspertiisi maksumus 68 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud DNA ekspertiisiakt nr 14EGE0705 (tõendite I toimiku, lk 126-139), mille kohaselt pudelikaelalt võetud esimese proovi DNA langeb kokku Sergei Kirmeli DNA profiiliga. Proov parema käe I ja V sõrme küüne alt, vasaku käe I, II, IV ja V sõrme küüne alt saadud täisprofiil langeb kokku Jevgeni Paršini DNA profiiliga. Pudelikaelalt võetud teisest proovist saadud täisprofiil on kokkulangev Sergei Kirmeli DNA profiiliga. Esimesest proovist mängukaardilt Joker ja teisest proovist mängukaardilt Joker saadud DNA profiil langeb kokku Vladislav Matussevitši DNA profiiliga. Vanni äravoolu sifoonist võetud proovist saadi DNA täisprofiil, mis pärineb mitmelt isikult. Saadud tulemust alusel ei saa kindlalt välistada Jevgeni Paršinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Taskunoalt võetud kolmandast proovist (käepideme ja tera ühenduskohalt) saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa välistada Jevgeni Paršinilt ja Vladislav Matussevitšilt pärineva bioloogilise materjali sisaldusmist selles segaproovis. Ei saa kindlalt välistada Sergei Kirmelilt pärineva boiloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Taskunoa teisest ja neljandast proovist saadi täisprofiilid, mis on pärit mitmelt isikult. Ei saa välistada Jevgeni Paršinilt ja Vladislav Matussevitšilt pärineva boiloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Taskunoalt võetud esimesest proovist saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa kindlalt välistada Jevgeni Paršinilt ja Vladislav Matussevitšilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Parema käe II ja IV sõrme küüne alt saadud proovist saadi täisprofiilid, mis pärinevad mitmelt isikult. Ei saa kindlalt välistada Jevgeni Paršinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Parema käe III sõrme küüne alt saadi osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Jevgeni Paršinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Pesumasina äravoolu korgilt ja Puma parem poolselt spordijalatsilt ja Puma vasakpoolselt spordijalatsilt saadud proovidest saadi täisprofiilid, mis pärinevad mitmelt isikult, kuid ei ole sedastatavad Jevgeni Paršini, Sergei Kirmeli ega Vladislav Matussevitši profiilid. Ekspertiisi maksumus 4389 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud DNA ekspertiisiakt 14EGE1163 koos maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 140-145), mille kohaselt püstitatud hüpoteesidest loeti tõepärasemaks: proovis B140324 leiduv bioloogiline materjal pärineb Jevgeni Paršinilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis B140324 leiduv bioloogiline materjal pärineb Sergei Kirmelilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis B140324 leiduv bioloogiline materjal pärineb Vladislav Matussevitšilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis B140323 leiduv bioloogiline materjal pärineb Jevgeni Paršinilt ja ühelt tundmatult isikult; proovis B140323 leiduv bioloogiline materjal pärineb Vladislav Matussevitšilt ja ühelt tundmatult isikult; proovis B140325 leiduv bioloogiline materjal pärineb Jevgeni Paršinilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis B140325 leiduv bioloogiline materjal pärineb Vladislav Matussevitšilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis A142701 leiduv bioloogiline materjal pärineb Jevgeni Paršinilt ja ühelt tundmatult isikult; proovis A142701 leiduv bioloogiline materjal pärineb Vladislav Matussevitšilt ja ühelt tundmatult isikult; 7 Ekspertiisi maksumus 513 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud DNA ekspertiisiakt 14EGE0750 koos maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 146-158), mille kohaselt esimestest proovidest Sergei Kirmeli püksirihmalt Mustang, parema jala jalatsilt NIKE, polosärgilt Kappa ja jopelt NIKE saadi täisprofiilid, mis langevad kokku Sergei Kirmeli DNA profiiliga. Vladislav Matussevitši parema käe I, III ja IV sõrme küüne alt, Vladislav Matussevitši vasaku käe I, II, II ja V sõrme küüne alt; II, V ja VI proovist Vladislav Matussevitši teksapükstelt, Vladislav Matussevitši püksirihmalt; I, II, III proovist Vladislav Matussevitši jopelt; I, II proovist Vladislav Matussevitši vasaku jala jalatsilt; II proovist Vladislav Matussevitši parema jala jalatsilt; I ja II proovist Vladislav Matussevitši T-särgilt saadi täisprofiilid, mis langevad kokku Vladislav Matussevitši DNA profiiliga. Sergei Kirmeli vasaku jala jalatsilt NIKE võetud II proovist ja polosärgilt võetud II proovist saadi täisprofiil, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Selles on olemas kõik Sergei Kirmelil esinevad alleelid. Vladislav Matussevitši teksapükste I, II ja IV proovist ning jope IV proovist saadi täisprofiilid, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Nendes DNA profiilides on olemas kõik Vladislav Matussevitšil esinevad alleelid. Sergei Kirmeli püsirihama II proovist, parema jala jalatsi II proovist, teksapükste I, II ja II proovist saadi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Peamiselt on kokkulangevad Sergei Kirmeli DNA profiiliga. Vladislav Matussevitši parema käe V sõrme küüne alt ja vasaku käe IV sõrme küüne alt saadi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes on kokkulangevus Vladislav Matussevitši DNA profiiliga. Sergei Kirmeli jopelt NIKE võetud II proovist saadi osaline profiil, milles ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Sergei Kirmeli DNA profiilis. Vladislav Matussevitši parema käe II sõrme küüne alt võetud proovist saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa välistada Vladislav Matussevitšilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Sergei Kirmeli vasaku jala jalatsilt NIKE võetud I proovist saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa kindlalt välistada Sergei Kirmelilt pärineva bioloogilise materjalide sisaldumist selles segaproovis. Ekspertiisi maksumus 5130 eurot.

§ 286-1, § 296 alusel vastu võetud meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiakt 14E-Põ

M0007 koos fototabeli ja maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 159-193), mille kohaselt Vladislav Matussevitši surnukehal ja riideesemetel esinevad vigastused ning Sergei Kirmeli riideesemetel esinevad vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Ekspertiisi maksumus 77 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akt 17/34 koos maksumuse õiendiga (tõendite I toimiku, lk 194-215), mille kohaselt Jevgeni Paršinil ei esine psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega “vaimuhaigus“, „nõdrameelsus“, „nõrgamõistuslikkus“ või „raske psüühikahäire“. Jevgeni Paršinil esineb psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud psüühika- ja käitumishäirete kogum – sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest, mis ei ole ravitav, kuid sõltuvus ei takista isikut teadlikult hoidumast psühhoaktiivsete ainete kasutamisest. 11.05.2014 ei olnud Jevgeni Paršinil oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid oma käitumise sihipäraseks kujundamiseks ning oma tegude iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks. 11.05.2014 ei esinenud 8 Jevgeni Paršinil sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks mõjutanud tema võimet ümbrusest ning oma tegude iseloomust ja tähendusest arusaamiseks ja oma käitumise sihipäraseks kujundamiseks. Jevgeni Paršinil psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud psüühika- ja käitumishäirete kogum ei mõjuta tema tahtest olenematult, sh teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Ekspertiisi maksumus kokku 1530 eurot. Kannatanu Elena Bakhvalova ütluste kohaselt oli V.Matussevitš tema vennapoeg. Süüdistatav oli üle 20 aasta tagasi tema õpilane. Ei oska öelda, kas nad olid omavahel tuttavad. Kirmelit ta ei tunne. Pole näinud V.Matussevitšit alkoholijoobes. Matusteks läks 1320 eurot, hauakivi 835 eurot.

§ 286

` 1 alusel tõendina vastu võetud ja avaldatud kviitungid (tõendite II toimiku, lk 1-4), kus on märgitud kulud seoses matustega..

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tõendit kannatanule.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et tegu on matusekuludega: kirst, rist, lilled, peied. Sellest koosnes tsiviilhagi 09.05.2015 paigaldati hauakivi maksumusega 835 eurot ning selle võrra soovib tsiviilhagi suurendada ning Jevgeni Paršinilt välja mõista.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud arvenr 130301 (tõendite II toimiku, lk 5), mille kohaselt on Bakhvalova tasunud OÜ-le Jõhvikivi 835 eurot tellimuse eest.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud järelpärimise ja vastuse Jõhvi Vallavalitsuselt koos CD-ga ja asitõendi vaatlusprotokoll (tõendite II toimiku, lk 6-13a), mille kohaselt vaadeldakse turvakaamerate salvestisi Jõhvi kesklinnas 10.05.2014 – 11.05.2014 kella 21.30-02.

1. Kaameras 01.Keskväljak ida.avi, mis fikseerib Jõhvi Keskväljaku tänaval oleva promenaadi, on kell 02.03.17 fikseeritud nokkmütsiga mees, kes suundub promenaadi maa-aluse tunneli poole.
2. Tunnel lääs.avi on 10.05.2014 kell 23.31.01 fikseeritud Anton Smolin ja Jevgeni Paršin, kes liiguvad Jõhvi promenaadi maa-aluses tunnelis.
3. Tunnel isa.avi on 10.05.2014 kell 23.31.00 näha, et Jevgeni Paršinil on peas pusta värvi nokkmüts, mille taga on läikiv kinnitus ja eestpoolt vasakul heledat värvi kujutis, seljas on musta värvi, sirge, eest lukuga jope, mille esiosal vasakul on heledat värvi kujutis, jalas mustad püksid ja musta värvi jalanõude punase tallaga. A.Smolinil on jalas sinised teksapüksid ja jalanõud, tumedat värvi jope ja nokkmüts.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud järelpärimise ja vastuse Hi-Fi Boutique ööklubilt koos CD-ga ja asitõendite vaatlusprotokoll (tõendite II toimiku, lk 1451a), mille kohaselt vaadeldakse Hi-FI ööklubi turvakaamerate salvestisi 11.05.2014 kella 00.40-02.

1. Camera 01 on suunatud ööklubi sisspääsule, fikseerib fuajeed ja garderoobi. Kell 00.40.39 sisenevad ööklubisse 2 meest, kes sarnanevad Vladislav Matussevitši ja Sergei Kirmeliga. Nad suhtlevad ööklubi naistöötajaga. 00.41.45 sisenevad need mehed ööklubi fuajeesse ning suhtlevad valvuri ja naisterahvaga. Fuajeesse tuleb teine valvur. Kaks meest lükkavad eemale naisterahva ja esimese valvuri ning liiguvad ööklubisse. Kell 00.49.11 tulevad 2 meest tagasi ööklubi fuajeesse. Vladislav Matussevitši sarnase isiku käes on veinipudel. Sergei Kirmeliga sarnanev isik hakkab suhtlema naisterahvaga ja läheb temale kallale. Vladislav Matussevitšiga sarnanev mees räägib valvuriga. Valvurid saadavad mehed ööklubist välja kell 00.51.
2. kell 00.51.52 siseneb ööklubi fuajeesse kiilaspäine meesterahvas, kes sarnaneb Jevgeni Paršiniga. Ta suhtleb valvuritega, seejärel näitab näpuga ööklubi sisse ja koos ühe valvuriga liigub ööklubisse. 00.53.00 tuleb Jevgeni Paršiniga sarnanev isik taas fuajeesse ja lahkub ööklubist. 9 Camera 12 on suunatud ööklubi sissepääsule ja selle ees asuvale sõiduteele. Salvestisel 11.05.2014 kella 00.40.00-00.44.23 seisab sõiduteel tumedat värvi takso, mille kaasistuja esiuksest väljub palja peaga Vladislav Matussevitšile sarnanev isik, kellel on pudel käes. Tagumisest uksest väljub Sergei Kirmelile sarnanev meesterahvas, kes kukub taksost väljumisel. Mehed sisenevad ööklubisse. Kaks naisterahvast liiguvad ööklubi sissepääsu poole ja jäävad ukse juurde seisma. Seejärel tulevad nad trepist alla kõnniteele, kus seisavad kaks meesterahvast, ühel on pudel käes, mille paneb akna peale ja neljakesi sisenevad nad ööklubisse. Kolm meest väljub ööklubist ja jäävad kõnniteele seisma. Ööklubist väljub kaks meest, kes suunduvad bussipeatuse poole. Camera 12 on suunatud ööklubi sissepääsule ja selle ees asuvale sõiduteele. Salvestisel 11.05.2014 kella 00.48.30-00.51.00 ööklubi ees seisavad isikud. Kell 00.48.47 väljub mees ööklubist ning läheb väljas seisvate isikute juurde, kõik koos kaovad turvakaamera vaateväljast. Kell 00.50.09 siseneb ööklubisse mees. Kell 00.50.14 on videol 2 meest, üks neist on musta nokamütsiga ja sööb midagi. Ta sarnanev Anton Smoliniga. Teine meesterahvad on kiilakas ja sarnaneb Jevgeni Paršiniga. Kell 00.50.31 väljub ööklubist Sergei Kirmeliga sarnanev mees, liigub sõidutee poole ja kaob kaamera vaateväljast. Camera 12 on suunatud ööklubi sissepääsule ja selle ees asuvale sõiduteele. Salvestisel 11.05.2014 kella 00.51.02-00.52.
3. Väljas seisavad nokkmütsiga mees, kes sööb midagi ja kiilakas mees, kes hoiab ust lahti. Ööklubist väljub Vladislav Matussevitšiga sarnanev isik, kelle parmas käes on pudel. Ta läheb ööklubisse tagasi. Kell 00.51.20 üle tee jookseb Sergei Kirmeli ga sarnanev isik ja läheb ööklubisse. Kell 00.51.32 väljub sama isik ööklubist, suhtleb ukse juures seisvate meestega ja suundub sõidutee poole. Ööklubist väljub Vladislav Matussevitšiga sarnanev mees, kes hoiab mobiiltelefoni parema kõrva juures ja vasakus käes on pudel. Jevgeni Paršiniga sarnanev mees siseneb ööklubisse, ta väljub sealt kell 11.52.00 ning suundub sõidutee poole.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud järelpärimise ja vastuse Casino Grand Prix koos CD-ga ja asitõendite vaatlusprotokoll (tõendite II toimiku, lk 52-61a), mille kohaselt vaadeldakse Casino Grand Prix turvakaamerate salvestisi 11.05.2014 kella 01.00-03.00. Failis 01-2 on turvakaamera suunatud Casino Grand Prix letile. 01.52.03 sisenevad kasiinosse Vladislav Matussevitš, kellel on käes veinipudel ja Sergei Kirmel.01.56.15 hakkab Sergei Kirmeli suunas hakkab tulema Jevgeni Paršin, kellel on seljas musta värvi jope, musta värvi püksid ja must nokkmüts. Jope ja nokkmütsi vasakul poolel on heledamat värvi kujutis.. Nad suhtlevad. 01.56.46 teeb Sergei Kirmel teeb liigutuse Jevgeni Paršini poole ning paneb vasaku käe Jevgeni Paršini rinna peale ning pärast kõri juurde. Kell 01.58.41 lahkub Vladislav Matussevitš kasiinost. Failis 02 on turvakaamera suunatud osaliselt kasiino letile. Kell 01.52.01 tulevad kasiinosse Sergei Kirmel ja Vladislav Matussevitš. 01.56.27 tuleb Sergei Kirmeli juurde Jevgeni Paršin. Vladislav Matussevitš joob leti ääres veini. Fail 02-2 turvakaamera on suunatud kassale ja baariletile, kus asub kasiino töötaja. Kell 01.53.48 on leti juures Sergei Kirmel, kes joob pudelist veini. 01.56.17 tuleb tema juurde Jevgeni Paršin ning konksus parema jala põlvega teeb liigutuse Sergei Kirmeli poole. 01.56.46 teeb Sergei Kirmel vasaku käega Jevgeni Paršini poole liigutuse ja paneb käe tema rinna peale ja edasi kõri peale. Jevgeni Paršinil on peas tume nokkmüts. Jevgeni Paršin suhteb leti juures töötajaga. Kell 01.57.20 tuleb Sergei Kirmel leti juurde ja teeb vasaku käega liigutuse Jevgeni Paršini poole nagu tahab võtta ta kõrist kinni ja nagu tõukab Jevgeni Paršini letist eemale. Jevgeni Paršin läheb eemale. Vladislav Matussevitš tuleb Sergei Kirmeli juurde ja joob pudelist. Fail 03-3 turvakaamera on suunatud mänguautomaatidele, mis asuvad metalltõkestuse taga ja osaliselt kasiino sissekäigule. Kell 01.57.53 – 01.58.02 lähevad Sergei Kirmel ja Vladislav 10 Matussevitš väljapääsu juurde. Vladislav Matussevitš kõnnib tuikuva kõnnakuga ja ta hoiab parema käega kõrva juures mobiiltelefoni. Kell 01.58.40 lahkub Vladislav Matussevitš kasiinost. Fail 04-3 turvakaamera on suunatud kasiinosse sissepääsule ja osaliselt mänguautomaatidele, mis asuvad metalltõkestuse taga. Kell 01.51.53 sisenevad kasiinosse Vladislav Matussevitš ja Sergei Kirmel. Kell 01.56.08 siseneb kasiinosse Jevgeni Paršin ning kell 01.57.50 lahkub kasiinost. Kell 01.58.03 Vladislav Matussevitš annab Sergei Kirmelile ukse juures veinipudeli. Sergei Kirmel lahkub kasiinost, Vladislav Matussevitš läheb tagasi. Kell 01.58.46 Vladislav Matussevitš lahkub kasiinost.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud järelpärimise ja vastuse AS Agdeck koos CD-ga ja asitõendite vaatlusprotokoll (tõendite II toimiku, lk 62-81a), mille kohaselt vaadeldakse Wironia Hotelli turvakaamerate 11.05.2014 salvestisi. Camera 02 video kella 02.01.57-02.02.33 on fikseeritud Jõhvi Rakvere 7 hoone esine ning sissepääs pubisse Privaat ja selle ees olev autoparkla osa. Isik heledas jopes ja nokamütsiga peas seisab seljaga kulinaaria vitriinakna poole. Kulinaaria vastas seisab veel kaks isikut. Keskväljaku poolt läheneb kahele isikule kolmas isik, kes hakkab neid peksma, kasutades löökideks paremat kätt ja vasaku käega tõmbas isikud maha. Üks kannatanutest kukub maha. Ründaja hakkab lööma teist isikut. Seejärel ründaja tuleb tagasi esimesena rünnatud isiku juures, kes on maas. Ründaja peksab teda parema käega, torkavate löökidega ülakeha, selja, kaela, kõhu piirkonda erinevatesse kohtadesse. Kannatanu vehib käte ja jalgadega, püüdes ennast kaitsta. Kannatanu käes on mingi pudelitaoline ese, millega ta püüab ründajat lüüa ja mis puruneb löögist vastu kõnniteed ning tume vedelik puskab maha. Ründaja jätkab kannatanu torkimist ja seda jälgib pealt nokamütsiga isik. Ründaja suundub paremale ja jookseb teisele isikule järgi. Ta saab teise isiku kätte autoparklas ja lükkab maha. Ründaja torgib maas olevat isikut, kes jääbki maha lamama. Camera 02 video kella 02.02.57 – 02.03.19 on fikseeritud Jõhvi Rakvere 7 hoone esine ning sissepääs pubisse Privaat ja selle ees olev autoparkla osa. Selili maas on üks isik, teine isik seisab tema kõrval, peksab teda torkavate löökidega ülakehas kaela ja selja piirkonda. Lamav isik püüab ennast kaitsta, keerab ennast ühelt küljelt teisele ja püüab ründajat endast kaugemal hoida, kaitstes ennast jalgadega, kuid ründaja peksab lamavat isikut kümnete torkavate löökidega selja ja keha vasaku külje piirkonda. Parklas lamab teine isik. Camera 02 video kella 02.04.10 – 02.04.21 on fikseeritud Jõhvi Rakvere 7 hoone esine ning sissepääs pubisse Privaat ja selle ees olev autoparkla osa. Maas parema külje peal näoga kulinaaria poole on isik, teine isik seisab tema juures pea kohal ja kummardudes peksab teda torkavate löökidega vasakpoolse ülakeha piirkonda, rindkere ja kohu piirkonda. Ründaja sirgub püsti, lööb parema jalaga lamajat selga ja väljub kaamera vaatealast keskväljaku suunas. Parklas lamab maas teine isik. Camera 02 video kella 02.05.07 – 02.05.

1. Kulinaaria vastas jalakäijate teel lamab isik, eemal parklas lamab maas teine isik. Camera 02 video kella 02.05.33 – 02.06.
2. Kulinaaria vastas jalakäijate teel lamab isik, eemal parklas lamab maas teine isik. Lisaks on näha kolme isikut: meesterahvas tumedates riietes Privaat pubi juures, kes räägib telefoniga ja hiljem siseneb pubisse, teine isik käib kulinaaria ees ühe kannatanu kõrval ja kolmas isik, ilmselt noormees teksastes, lühikese jopega ja nokamütsiga, kes kõndis Privaat pubist mööda keskväljaku poole. Camera 02 video kella 02.14.35 – 02.53.35 on fikseeritud Jõhvi Rakvere 7 hoone esine ning sissepääs pubisse Privaat ja selle ees olev autoparkla osa. Tüseda kehaehitusega, lühikeste juustega meesterahvas tuleb keskväljaku poolt, läheneb kannatanule, kes on kulinaaria vitriinakna vastas, vaatab kannatanut, keerab ringi ja läheb tagasi. Saabub kiirabiauto ja parklas lamava kannatanuga hakkavad tegelema meditsiinitöötajad. Mõne aja pärast saabub 11 politsei. Kell 02.19.20 kiirabitöötajad suunduvad teise, kulinaaria vastas lamava kannatanu juurde ja osutavad talle esmaabi. Kannatanu paigutatakse presendiga kiirabiautosse. Kannatanu autoparklas on paigutatud musta surnukotti. Camera 09 video kella 02.14.47 – 02.19.13, kus on näha kiirabiauto saabumine, meditsiinitöötajate ja politsei tegutsemine sündmuskohal. Camera 04 video kella 01.58.53 – 01.59.08 on fikseeritud Jõhvi Rakvere 7 sissepääsu esine pubisse Privaat ja selle kõrval kasvav elupuu. Näha on kahte meesterahvast, kes mõlemad kannavad tumedat jopet ning tumedat nokamütsi. Liiguvad pubi sissepääsust mööda keskväljaku suunas.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kujutiseeskpertiisi akt nr 14EIV0015 fototabeli ja CD plaadiga ja õiendiga maksumuse kohta (tõendite II toimiku lk 8292a), mille kohaselt Wironia hotelli, kasiino Grand Prix ja Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera salvestistel olevate isikute riietust võrreldi omavahel. Võttes arvesse, et Jõhvi Vallavalitsuse ja kasiino Grand Prix videofailidel näha olevate isikute jopedel on ees hele detail ning selle all lukk, hele detail (logo) nokamütsil, nokamütsi taga hele kinnitusdetail , vasakul varrukal olev hele detail, hele triip jalanõude välisküljel, jope tagaküljel olev tuulutusavalaadne detail, siis tõenäoliselt on tegemist samade isikutega. Jõhvi Vallavalitsuse ja kasiino Grand Prix turvakaamera salvestistel olevat isikut võrreldi Wironia hotelli turvakaamera salvestistel näha oleva isikuga. Võrdlemisel leiti, et Wironia hotelli salvestistel on samamoodi näha jope seljal tuulutusavalaadne detail ning isik kannab nokamütsi. Salvestiste halva kvaliteedi tõttu ei saa hinnata, kas Wironia hotelli videotel on tegemist samade või erinevate isikutega, kes on näha Jõhvi Vallavalitsuse ja kasiino Grand Prix salvestistel. Ekspertiisi maksumus 761 eurot. Tunnistaja Anton Smolini ütluste kohaselt tunneb ta Jevgeni Paršinit lapsepõlvest saati. Kohtus temaga korra kuus või kahes kuus. Jevgeni Paršin elas mais 2014 koos vanematega Jõhvi mikrorajoonis. Jevgeni Paršinil oli pärast avariid terviseprobleemid, kuid täpsemalt neist ei tea. Teab, et Jevgeni Paršin oli ravil metadoonikeskuses. Ta pole agressiivne inimene. Jevgeni Paršini hüüdnimi on Jokker, sest ta oli lõbus ja tegi nalja. Kannatanuid ei tunne. Mais 2014 kutsus ta Paršini oma ema juurde koju. Ta tuli õhtul, tundus kaine, rääkisid juttu, tarvitasid alkoholi. Tunnistaja jõi ära 700-800 g viina, Paršin vähem. Siis läksid nad kahekesi linna baari. Läksid bussi terminali juures olevasse piljardisaali, jõid õlut. Pärast läksid edasi ja käisid mitmes kohas. Paršin käis postihoones sees ja tuli kohe välja. Viibis seal paar minutit. Edasi läksid kas kasiinosse või hamburgerikioskisse. Jevgeni Paršin sisenes kasiinosse, tema oli väljas. Jevgeni Paršin tuli praktiliselt kohe välja. Edasi läksid nad vist koju. Kasiino lähedal u 20 m kaugusel nägi konflikti. Nägi kolme isiku kaklust, kuulis karjeid. Kuulis ka enne kaklust kuidas keegi hõikas „kuhu läksid“ mitu korda tagant poolt. Jevgeni Paršin oli sel ajal tema ees. Jevgeni Paršin läks edasi, ütles, et ära pane tähele. Ta tegi paar sammu, peatus ja siis algas kaklus. Oli pime ja ei näinud, kes osalesid kakluses, ei tea, kas seal osales ka Jevgeni Paršin. Kakles 3 inimest tumedates riietes, nad kukkusid, hiljem 2 isikut jooksis ära kiriku suunas ja tunnistaja läks ka ära. Ei oska öelda, kus Jevgeni Paršin oli. Verd ja haavu ta ei näinud. Kaklus kestis 1-2 minutit. Tunnistaja seisis kuni 10 m kaugusel ja vaatas pealt, ei püüdnud kaklust peatada. Tema kellegi suhtes vägivalda ei kasutanud. Kuulis mingeid häälitsusi, kuid mitte konkreetseid fraase. Maas lamav kannatanu oli elus, ta keeras end. Jevgeni Paršinit ta rohkem ei näinud. Tunnistaja kandis tol päeval tumedat jopet, nokamütsi, teksaseid ja saapaid. Jevgeni Paršinil oli seljas tumedad püksid ja jope, peas nokamüts tumesinine või must. Jevgeni Paršin öösel riideid ei vahetanud, millega tema juurest lahkus, need olidki. Nuga ta Paršinil ei näinud. Mängukaarti samuti ei näinud. Jevgeni Paršin helistas öösel 2 korda tunnistaja telefonilt, emale ja Pavel Solohinile. See oli veel piljardis. 12

§ 288

lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale kujutiseeskpertiisi fotosid lk 88-92. Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et lk 88 on vist Paršin, temale väga sarnane, ka riietus on sarnane.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 92a fail lõpuga 515.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et ei oska öelda, kas need on tema ja Paršin, on sarnased, kuid ei ole kindel, et see on tema.

§ 288

lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 92a fail lõpuga 1203 Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et ei tunne videol olevaid isikuid. Temal olid tumedad riided ja ei mäleta sellist liikumist ega puud ja autosid.

§ 288

lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 92a fail lõpuga 1562 Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et sellist tegevust tema ei mäleta. Mäletab, et 3 isikut kukkus maha. Ta ei tunne kedagi ära. Kasiino juurest ära minnes ta kellegiga ei suhelnud. Kaks isikut hõikasid järele.

§ 289

lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati Anton Smolini tunnistajana antud ütlused (tõendite II toimik lk 93-101), mis olid antud eeluurimise käigus, mille peale seletas tunnistaja, et nägi silueti järgi, et ühel mehel on pudel käes. Kakluse ajal kuulis pudeli purunemise häält, kui kaklejad maha kukkusid. Tema ei öelnud uurijale, et Paršin osales kakluses, seda oletas uurija. Ülekuulamisel osales 2 meesoperatiivtöötajat ja prokurör. Tunnistaja jaoks oli tol õhtul ära joodud alkoholi kogus suur, seetõttu ei suuda ka kõiki momente omavahel seostada. Paršin jõi vähem. Privaadi juures oli tunnistajal peas tume nokamüts. Tunnistaja oli ka kahtlustatavana kinni peetud ja üle kuulatud. Tunnistaja Emiliya Fimenkova ütluste kohaselt töötas ta mais 2014 ööklubis HI-FI administraatorina. Ööl vastu 11.05 oli tööl kella 20.30-05.00. Kirmel ja Matussevitš käisid tol ööl ööklubis enne kella kahte. Kirmel on käinud varem 2-3 korda, teist nägi esimest korda. Nad tulid kasiino Grand Prix poolt, olid tugevas joobes, tuigerdasid. Kassa juures selgitas ta neile, et kuna nad on nii joobes, siis sisse ei pääse. Nad olid agressiivsed. Seljas olid neil tumedad riided, Kirmelil teksad. Lühemat kasvu mehel oli veinipudel kaasas. Nad vaidlesid vastu, sisenesid ööklubisse ja läksid suitsuruumi. Tunnistaja kutsus välja turvaekipaaži. Kui kannatanud tulid tagasi fuajeesse, ründas Kirmel teda. Turvamehed tõmbasid ta eemale ja saatsid välja. Nad läksid kasiino poole. Süüdistatavat ta ööklubis tol ööl ei näinud.

§ 288

lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 675 Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et see on ööklubi fuajee, tema seisab turvamehe juures ja selgitab kannatanutele, et ta neid sellises seisundis sisse ei lase. Nad läksid läbi saali suitsuruumi. Ta kutsus turvaekipaaži ja käis vaatamas, kas see tuli juba. Kirmel ründas teda ja ta ei näinud, kuidas teine kannatanu tagasi tuli. Ta ei näinud kuidas sisenes veel üks isik, kuna oli tualettruumis. Tunnistaja töötas enne seda juhtumis ööklubis 1 kuu ja oli 1,5 kuud praktikal. Selle aja jooksul käis Kirvel seal 2-3 korda. Kui ta jõi palju, võis hakata kaklema. Ööl vastu 11.05.2014 ründas ta tunnistajat, püüdis kägistada, ähvardas teda ja turvameest. Ka tema sõber solvas ebatsensuurselt ja ähvardas. 13 Tunnistaja Jelena Jeltsova andis ütlusi, et oli mais 2014 Sergei Kirmeli elukaaslane. Matussevitšiga olid sõbralikud suhted. Kirmel tarvitas alkoholi puhkepäeviti. Masi 2014 tegeles ta võsa lõikamisega. Matussevitš õppis kuskil õhtuti. Ta pole näinud Matussevitšit alkoholi tarvitamas. 10.05.2014 õhtul töötas tunnistaja Privaadi pubis kella 23-ni. Kannatanud käisid tol õhtul pubis kella 21 ajal. Kirmel oli napsutanud, Matussevitš kaine. Pubis tarvitasid nad alkoholi. Pubi oli avatud kuni kella 24-ni ja kolleegide sõnul olid nad seal kuni lõpuni. Süüdistatavat ta baaris ei näinud. Ta ei näinud konflikte ega tülisid. Kirmelil oli seljas tumesinine tuulejope, tumedad Nike tossud, tumedad teksad. Matussevitši riietust ei mäleta. Enne pubisse tulekut käisid nad Toila Spas. Peale Privaati käisid Hi-FI ööklubis ja Kirmel sai seal millegigi hakkama. Kella 01.50-02.00 ajal helistas talle Julia Timošina ja ütles, et mõlemad olid kasiinos Grand Prix purjus ja läksid ära kella 02 paiku. Juhtunust sai teada Timošinalt, kes ütles, et Privaadi juures on laip. Tunnistaja sõitis sündmuskohale kell 2.15, nägi kuidas Kirmel viidi haiglasse. Kirmeliga elas kuni juuli-juuni 2014 ning pole peale seda suhelnud. Kirmel võis alkoholijoobes olla agressiivne. Ta oli kriminaalkorras karistatud. Ei tea, et seoses sellega oleks tal kellagagi vaenulikud suhted. Peale koomat Kirmel ei mäletanud, et Matussevitš oleks temaga koos olnud. Ei mäletanud kuhu läks. Pärast meenus, et tema läks Matussevitši ees ja kuulis taga madinat. Nägi, et Matussevitšit lüüakse ja püüdis teda aidata. Ta kakles Jevgeniga ja tundis noa lööke. Süüdistatava nime sai teada uurimise käigus uurijalt. Kirmel mäletas juhtunut paremini kodus olles. Ta ei mäletanud, kes teda ründas. Tunnistaja Julia Timošina ütluste kohaselt tunneb ta Paršinit visuaalselt ja nimepidi juba umbes 15 aastat. Ta töötas kasiinos Grand Prix umbes pool aastat enne mais 2014 juhtunut. Sel ajal ta teda kasiinos ei näinud, kuid on näinud varem. Teadis ka Matussevitšit, kuid ei olnud temaga isiklikult tuttav. Kirmel oli tema sõbranna Jelena Jeltsovaga suhtes. Mais 2014 elasid nad koos. Ööl vastu 11.05.2014 oli ta tööl kasiinos Grand Prix kella 20.00-08.00 klienditeenindajana. Ta nägi kannatanuid tol õhtul kasiinos esimest korda kella 21-22 ajal, teist korda kella 02 paiku. Esimesel korral oli neid umbes 5 inimest. Matussevitš oli kaine. Nad polnud kaua, ei tarvitanud alkoholi. Kell 01.57 tulid teist korda ja olid purjus, eriti Matussevitš. Ta registreeris nad ära. Matussevitš läks tualetti, Kirmel jäi kassa juurde temaga. Neil oli kaasas pudel veini, Matussevitši käes. Tume pudel heleda etiketiga. Lahkudes Matussevitš jõi pudelist. Kannatanutel verd ja vigastusi ei näinud. Matussevitšil oli seljas tume spordijope, Kirmelil sinised teksad ja nahktagi. Nad olid kasiinos umbes 10 minutit. 3-4 minutit peale nende tulekut tuli süüdistatav. Ta ei registreerinud teda, kuna ta keeldus dokumenti andmast. Hallis tsoonis tohib olla ilma registreerimata ta tahtis kedagi näha. Baarileti ääres suhtles ta Kirmeliga. Ütles, Kirmeliga, et maks ta temaga nii räägib, tahtis teda naljapärast lüüa. Paršin embas Kirmelit kaelast. Ta viibis kasiinos maksimaalselt 5 minutit. Matussevitš võttis pudeli ja läks koos Kirmeliga ära, tuli tagasi ja 5 sek pärast lahkus taas. Paršinil oli seljas must riietus, must nokkmüts, oli kaine. Kasiinos midagi ei tarbinud. Kirmeliga suheldes keegi kedagi ei ähvardanud ega solvanud. Pärsini käes midagi ei näinud. Jeltsovale saatis SMSi, et kannatanud oli teist korda kasiinos. Juhtunust sai teada kliendilt 1015 minutit peale kannatanute lahkumist kasiinost. Ta käis sündmuskohal, kui politsei seal oli. Nägi, et maas on Matussevitš kinni kaetud. Kasiinos olid ka turvakaamerad, 2 näitasid ukse suunas. Kassa juures on umbes 8 kaamerat erinevates suundades.

§ 288

lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 61a fail lõpuga 30100 Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et kassas on tema, kõrval klient. Kell 01.52 sisenevad Kirmel ja Matussevitš. Nad suhtlevad ja Matussevitš läheb WC-sse. Ei tea, kus Kirmel käis. Kell 01.56 tuleb kasiinosse Paršin. Ei mäleta, mida Paršin talle näitas dokumendi küsimise 14 peale. Paršin läheb väljapääsu poole ja ka kannatanud lähevad väljapääsu suunas. Matussevitš tuleb kell 01.58 tagasi ja lahkub. Kellaaegu mäletab, kuna vaatas seda arvutist järgi, kui juhtunust teada sai. Kirmelit pole ta agressiivsena näinud. Paršini ja Kirmeli suhtlus kasiinos polnud agressiivne, pigem oli Paršin ülbe, naeratas kuid mitte rõõmust. Paršin vastas ka talle ülbelt dokumendi küsimise peale. Kannatanu Sergei Kirmel ütluste kohaselt tunneb ta Jevgeni Paršinit 10-12 aastat, mil nad olid süüdistatavad ühes kriminaalasjas. Umbes kuu enne sündmust nägi Paršinit koeraga Jõhvi mikrorajoonis. Mingit vihavaenu ega kokkupuuteid neil enne maid 2014 polnud. Paršini hüüdnimi on Jokker. Matussevitšit tundis paar aastat, olid sõbralikud suhted. Matussevitš vist tundis ka Jevgeni Paršinit. 10.05.2014 hommikul läks ta Privaati, helistas Matussevitšile ja kutsus ka sinna. Ta tuli lõuna paiku, nad sõid ning kannatanu jõi veini. Siis sõitsid nad koos Allani ja Olegiga Toila SPA-sse, jätsid Matussevitši auto Privaadi juurde, et ta saaks ka alkoholi tarvitada. Toilas jõid õlut ja veini. Olid seal sulgemiseni ja siis sõitsid tagasi Privaati. Seal jõid jälle õlut ja veini. Eil mäleta kaua nad Privaadis olid, nad oli väga purjus. Temal oli seljas sinised teksad ja tume dressipluus. Matussevitšil olid seljas teksad ja must nahkjope. Ei mäleta, et tal ja Matussevitšil oleks olnud konflikte või kaklusi tol ööl. Paršinit ei näinud. Mäletab, kuidas lamas maas ja oli tunne, nagu löödaks kuvaldaga selga. See oli Privaadi ees. Nad tulid Matussevitšiga Privaadist välja ja keegi hakkas küljelt lööma ja ta kukkus maha. Ei mäleta mitu inimest lõi. Ei mäleta kuhu löödi, kuid seljas olid valud. Olid tugevad löögid järjest. Ei mäleta, kas tal midagi käes oli, kui löödi. Ärkas kolmapäeval haiglas. Tal oli kuskil 37-38 noahaava kaelas, rinnal, seljas, südame juures. Haiglas oli nädala, tehti operatsioon, oli kopsuvigastus. Anti invaliidsus 80%. kodune ravi kestis 2 kuud. Ei haiglas ega kodus ei mäletanud ta juhtunut, ei mäleta, kes teda lõi. Pärast räägiti, mis juhtus. Matussevitši surmast sai teada haiglas. Ei mäleta kas nad peale Toila SPA ja Privaadi veel kuskil tol ööl käisid.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 8838.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et videol on tema ja Matussevitš, tema kukkus taksost väljumisel.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 675.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et videol siseneb tema koos Matussevitšiga klubisse. Ei mäleta, millest administraatoriga rääkis. Ta läks saali, kuid ei mäleta, milleks. Nad läksid ära, konflikti administraatoriga ei mäleta. Kell 00.52 siseneb Paršin ja lahkub kell 00.53.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 61a fail lõpuga 30100.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et see on kasiino Grand Prix. Naisterahvas on Julia Timošina. Tema ja Matussevitš sisenevad kasiinosse kell 01.52. Ei mäleta, mis sel toimus. Tema joob veini. Kell 01.56 siseneb Paršin ja nad suhtlevad. Ise seda ei mäleta, kuid tunneb ära näo järgi. Kell 01.57 läheb ta Matussevitšiga väljapääsu poole.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 1203.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et ei tunne isikut, kes seisab seljaga. Tema tuleb ees, Matussevitš taga. Tema käes on veinipudel. See on Privaat esine.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 1562.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et teda ja Matussevitšit lööb Jevgeni Paršin. Tunneb ta ära riietuse, käitumise ja kõnnaku järgi. Esiplaanil on maas tema. Lööja väljendus ebatsensuurselt. 15

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 2203.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et tema on pikali ja Paršin lööb. Tunneb ära riiete ja keha hoiaku järgi.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 2656.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et tema lamab kõnniteel, Paršin lööb. Ka eeluurimisel tundis ta ära video ja fotode pealt.

§ 286

-1, § 296, § 288 lg 9 p 2 alusel vastu võetud äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (tõendite II toimiku lk 102-106). Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et tundis Paršini ära fotolt nr 3. ei tea, mis Paršin nendega nii käitus. Kannatanu vastab kaitsja küsimusele, et ta on neli korda kriminaalkorras karistatud. Ta ei tea, kuidas Paršin tavaliselt riietub. Nägi tema nägu ja riietust esimesel videol ja tegi järelduse, et ka teistel videotel on sama riietusega isik. Juhtunust sai teada Jelena Jeltsovalt. Nüüd on invaliidsus 30 või 40%. Tunnistaja Gennadi Krivoglazov andis ütlusi, et ei tunne kannatanuid. Ööl vastu 11.05.2014 oli ta USS patrullis. Kella 01 – 01.40 paiku oli väljakutse Hi-FI klubisse. Seal oli olnud kalkus, kuid enam polnud, kui ta kohale jõudis. Klubis olid omad turvamehed ja kohale sõitis ka Maksim Vlassov K-Järvelt. Siis said nad väljakutse hotell Wironiasse, paanikanupuga. Läksid Vlassiviga kohale. Maas kõnniteel oli inimene, verine. Ta jooksis administraatori käest küsima, mis juhtus. Teist kannatanut ta kohe ei näinud. Administraator ütles, et mingi mees lõi teist. Vlassov kutsus politsei. Sõiduteel oleval kannatanul oli suur verekaotus, elumärgid praktiliselt puudusid. Tundus, et käes, kus oli telefon näpud liikusid. Teine lamas maas liikumatult oli kuulda mingeid häälitsusi. Ta ei puutunud kannatanuid. Kiirabi tuli kiiresti ja 5 minuti pärast politsei. Kui nad saabusid hotelli juurde, sel kõrvalisi isikuid polnud. Nad olid sündmuskohal üle tunni.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 6655.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et ei tunne salvestisel olevaid isikuid. Kell 00.54 saabus tema turvaautoga ja läks baari.

§ 288

lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 0528 Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et see on tema auto. Tuli ka K-Järve ekipaaž. Nad rääkisid omavahel, et seal on kõik korras ja siis tuli häire Wironiast. Ja ta sõitis sinna.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 3531.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et tema läks üles hotelli, Maksim jäi kannatanu juurde, teine kannatanu on sõiduteel.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 4328.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et tema läks teise kannatanu juurde, verd oli väga palju. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et ta ei näinud HI-FI ega Wironia juures Paršinit. Ei mäleta, et oleks kannatanuid Hi-FI juures näinud. HI-FI sündmused toimusid vahetult enne Wironia juures toimunut. 16 Tunnistaja Maksim Vlassov ütluste kohaselt ei tunne ta ei süüdistatavat ega kannatanuid. Ööl vastu 11.05.2014 töötas ta USS turvamehena K-Järve linnas. Kell 01.52 oli väljakutse paanikanupuga Jõhvi klubisse HI-FI. Ta oli kohal kell 02.01. Jõhvi patrull oli juba kohal See oli Gennadi Krivoglazov. Öeldi, et oli kaklus aga nüüd on rahulik. Siis tuli uus väljakutse paanikanupuga Wironia hotellist. Läksid kohale, Privaadi sissekäigu juures lamas mees, eemal kasiino suunas oli maas teine mees. Privaadi juures olev mees oli elus, kähises. Ka teine kannatanu oli elus. Rohkem seal kedagi polnud. Ta kutsus politsei ja kiirabi ja jäi sündmuskohale. Midagi ei puutunud.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 0528.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et videol on Gennadi Krivolazov, tema sõitis kohale ja küsib mis juhtus. Siis tuli uus väljakutse ja nad sõidavad Wironia juurde.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 3531.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et tema seisab, Krivoglazov siseneb hoonesse. Maas lamavad kannatanud. Tunnistaja vastas kaitsja küsimusele, et tema HI-FI ja Wironia juures Paršinit ei näinud. Sündmus HI-FI juures oli vahetult enne Wironia juures toimunut. HI-FI juures ta kannatanuid ei näinud. Tunnistaja Sergei Tomikas ütluste kohaselt ei tunne ta ei süüdistatavat ega kannatanuid. Mais 2014 töötas ta Smarttime juhatuse liikmena. Firma tegeleb kaamerate paigaldusega ja hooldusega. Ka Wironia hotellile paigaldasid nad kaamerad. Väliskaameraid on 6-7, sissepääsu juurde on paigaldatud 3 kaamerat. Väljastas uurijale Wironia salvestised.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a videlõike.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et kaamera 9 on Wironia vana sissepääsu juures. Kaamera 2 peasissepääsu juures. Kaamera 4 näitab kliente, kes sisenevad hotelli. Kaamerad 2 ja 4 näitavad enam vähem ühte kohta, kuid kaamera 2 näitab rohkem. Mikrorajooni poole liikudes läbitakse kaamerad 9, 4 ja

1. kaamerate aeg võib mitte kokku langeda reaalajaga, kui toimus elektrikatkestus ja kell ei ole sünkroniseeritud või kui keeratakse kella. Arvab, et vahe võis olla 15-30 minutit, kuid ei mäleta täpselt. Administraator näeb oma kohalt videoid. Kaamerad salvestavad liikumise ajal. Klubi HI-FI ja kasiinot Grand Prix nemad ei teeninda. Tunnistaja Tatjana Paršina ütluste kohaselt on Jevgeni Paršin tema poeg, kannatanuid ta ei tunne. Ei tea, kas poeg neid tundis. Mais 2014 elas poeg temaga Jõhvi mikrorajoonis. Ta ei tegelenud millegigi, oli määratud invaliidud 2 aasta varem. See oli seotud varasema narkootikumide tarvitamisega. Mais 2014 narkootikume ei tarvitanud, alkoholi tarbis harva. Probleeme tal polnud. 10.05.2014 õhtul tulid nad suvilast ja olid kodus. Ka poeg. Pärast läks ta Antoni juurde. Ta oli joonud pokaali veini. Tal oli lahkudes seljas mustad spordipüksid, must jope, must nokkmüts, mustad tossud. Poeg käis kella 9 ajal kodus ja ütles, et läheb Antoni juurde tagasi. Koju tuli ta peale kell
2. Kuulis, et poeg avas ukse, pühkis jalad, käis vannitoas, riietus ja läks magama. Purjus peaga ta jalgu ei pühi. Ütles pojale, et teeks teleri vaiksemaks. Enne helistas ja küsis, millal poeg koju tuleb. Jevgeni telefon ei vastanud, siis helistas Antonile. Poeg oli normaalses seisundis. Ütles, et nad jalutavad linnas. Varsti ta tuligi koju. Kell 05.30 tuli politsei ja võttis ära kõik poja riided. Helistasid ka Smolinile. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et tulles pesi poeg ainult hambaid, pesumasinat ta kasutada ei oska. Ei tea, kas poeg keegi ähvardas. Politsei viis ära püksid, 2 jopet, nokkmütsi. Need olid seljas tal tol õhtul. Samuti võttis politsei ära dressipüksid mille ta vanglasse viis. 17 Riided olid kuivad. Poeg tarvitas alkoholi harva ja vähe. Polnud alkoholi tarvitamisel agressiivne. Kui politsei tuli, polnud poeg päris kaine. Käitus rahulikult ja ütles, et ei tea midagi. Ta ei tarvita narkootikume 8 aastat. Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et nägi poja käel hommikul plaastrit, verd ei näinud. See oli tal ka 10.05.2014, tegi maal isaga midagi ja sai haava. Isa aitas plaastrit panna. See oli vist paremal käel pöidla juures. Nägi millises riietuses poeg lahkus kodunt 10.05.
3. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati osaliselt Tatjana Paršina ütlusi, mis olid antud eeluurimise käigus, mille peale seletas tunnistaja, et esimesel korral ta nägi, mis pojal seljas oli lahkudes. Teisel korral ei näinud. Poeg tõi koera tuppa ja ei riietunud ümber. Tunnistaja Ilja Postnikov andis ütlusi, et ei tunne ei süüdistatavat ega kannatanuid. 11.05.2014 kella 01.30-.02 paiku läks ta koos sõpradega Hi-FI klubisse. Neid oli 6 inimest. Auto pargiti klubi taha. Nad jõid klubis paar kokteili. Tal oli seljas tumedad püksid, särk ja nahktagi. Peakatet polnud. Algul ootasid nad kahekesi teisi sissepääsust 5-7 m kaugusel K-Järve poole. Õues klubi trepil seisis nokkmütsiga noormees umbes 32-35 aastane tugeva kehaehitusega, sportlikus riietuses, vist teksad, jakk ja müts. Tume riietus. Oli adekvaatne, mitte joobes. Siis väljus klubist teine noormees, ka tugeva kehaehitusega, tumedas jakis ja umbes sama vana. Väljas pani ta tumedamütsi pähe. Nad suhtlesid omavahel ja kõnniteel olnud isikutega. Nad rääkisid ülbel ja valjult. Need kaks isikut läksid kasiino Grand Prix poole. Tunnistaja sõbrad tulid ja nad läksid klubisse. Juhtunust sai teada umbes 1,5-2 tunni pärast, kui nad klubist välja läksid ja nägid vilkureid. Tuttav rääkis, et keegi tapeti ära.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 0085.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et tema koos sõbraga tuli K-Järve poolt kell 00.51.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 2520.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et tagaplaanil seisab tema koos sõbraga. Ei näe isikut, kes oli trepimademel.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 4854.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et trepimademel seisab üks mees ja teine paneb nokkmütsi pähe. Tema seisab tagaplaanil.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 5553.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et need noormehed, kellest ta rääkis, üks on ukse juures ja teine trepi peal.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 51a fail lõpuga 6655.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et need kaks noormeest lähevad Grand Prix poole. Tulid tema sõbrad ja nad läksid klubisse. Ta jälgis neid isikuid väljas olles 5-7 minutit.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 1203.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et esiplaanil olev nokkmütsiga isik seisis HI-FI juures trepil, tagumisi isikuid ta ei tea. Tunneb ta ära riietuse, peakatte ja kehaehituse järgi.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 1562.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et lööja nägu ta ei näe, kuid tunneb riietuse ja 18 kehaehituse järgi ära isiku, kes väljus HI-FI-st ja pani mütsi pähe.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tunnistajale DVD lk 81a fail lõpuga 2203.

Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et noaga lööb sama isik, kes väljus Hi-FI-st. Tunnistaja vastab kaitsja küsimustele, et isikud rääkisid omavahel HI-FI juures, kuid ta ei kuulunud, millest. Viimasel videol teisi lööv isik oli sama, kes väljus klubist HI-FI ja pani nokkmütsi pähe. Kannatanuid ta klubi juures ei näinud. Ei oska öelda, kas süüdistatav on see isik, kes oli HI-FI juures, kuna tundis ta ära riietuse järgi. Tunnistaja Jana Pistrailova ütluste kohaselt ei tunne ta ei süüdistatavat ega kannatanut. Ta töötas ööl vastu 11.05.2014 Wironia hotellis administraatorina, mis asub teisel korrusel. Esimesel korrusel on baar Privaat ja kulinaaria. Hoone turvakaamerad näitavad õue ala, pubi Privaat, hotelli koridori 2-3 korrusel. Monitorist ta näeb, mida kaamerad näitavad. Tol ööl nägi ta monitorist kaklust, ühel isikul oli käes mingi terav ese. See oli kella 2 paiku öösel kulinaaria akende ja sissekäigu juures. Ta ei näinud, kuidas kaklus algas. Üks peksis, teine seisis kõrval. Algul peksis ühte ja siis teist isikut. Need, keda peksti, olid purjus. Sai seda aru nende liigutuste järgi. Ta vajutas kohe paanikanuppu ja helistas turvafirmasse. Jälgis toimunut edasi. Üks inimene jäi pikali maha ja teine jooksis minema, peksja jooksis teisele järele ja lõi teda, seejärel teine kukkus maha ja ta naasis esimese juurde ja lõi teda veel. Peksis ja siis läks ta üksi ära Swedpanga poole. Turvamehed saabusid kiiresti, kuid peksja oli selleks ajaks lahkunud. Üks turvamees tuli üles ja ta rääkis talle, et üks kannatanu on ukse juures ja teine eemal. Ise ta väljas ei käinud. Tunnistaja vastas kaitsja küsimusele, et pilt on värviline, kuid pimedas must-valge. Arvab, et saab tuvastada isiku, keda monitoris nägi. Kakluse ajal oli seal neli isikut – lööja, 2 kannatanut ja üks kes vaatas pealt. Ründaja peksis ühte, teine jooksis eemale ja ta jooksis temale järgi ning too kukkus. Siis tuli peksja uuesti esimese kannatanu juurde, peksis teda ja läks minema. Neljas isik läks mingil momendil ära. Ta ei näinud ründaja käes nuga, oli mingi ese. Paanikanuppu vajutas kohe, kui kaklus algas ja 2 minuti pärast helistas turvafirmasse, kust öeldi, et juba sõidavad. Kaklus oli juba läbi. Tunnistaja vastas kohtu küsimusele, et kaamera näitab kellaaega, kuid see võib reaalsest erineda kuni 20 minutit.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kohtuotsused, järelepärimised ja vastused (tõendite II toimiku, lk 107-154).

§ 286

-1, § 297 alusel vastu võetud menetluskulude dokumendid ja asitõendite vastuvõtmise aktid (tõendite II toimiku lk 155-167).

§ 286

-1, § 297 alusel vastu võetud tunnistaja Djomina ülekuulmisprotokoll p 7 ka Pikaleva protokollist p 6 osas (tõendite II toimiku, lk 168-178), millega antakse välja Kirmeli riided. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 286-1, § 297 alusel vastu võetud Sotsiaalkindlustusameti õiend (lk 179), mille kohaselt Elena Bakhvalovale on makstud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo otsusega nr 442 Vladislav Matussevitši maksekulude katteks kuriteoohvri riiklikku hüvitist 448 eurot. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 286-1, § 297 alusel vastu võetud ekspertiisimäärus koos 19 ekspertiisiaktiga nr 14E-AK0002 (lk 180-182), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud J.Paršini küünte alt võetud proovides puutikkudel ei leidnud visuaalsel vaatlusel kiudusid või nende fragmente. III Kohtu järeldused süüdistuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo pani toime Jevgeni Paršin ning tema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistatav Jevgeni Paršin ei tunnistanud ennast süüdi ning keeldus ütluste andmisest.

1. Algul annab kohus hinnangut kogutud tõenditele. 1.
2. Kohus loeb kohtuistungil kõike uurituid kirjalikke tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll fototabeliga, asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega, sideettevõtjalt saadud andmete protokollid, kiirabikaardid, surnu ekspertiisiakt lisaga, surnu täiendekspertiisiakt, Sergei Kirmeli ekspertiisiakt, Sergei Kirmeli täiendekspertiisiakt, Sergei Kirmeli statsionaarne epikriis, Jevgeni Paršini ekspertiisikakt koos lisadega, Jevgeni Paršin täiendekspertiisiakt, DNA ekspertiisiaktid, meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akt koos lisadega, kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisiakt, Jõhvi Vallavalitsuse, HI-HI Boutique, Casino Grand Prix ja Wironia kaamerate salvestused, kujutiseekspertiisiakt koos lisadega, äratundmiseks esitamise protokoll, usaldusväärseteks tõenditeks. Seega tõendite hindamisel tugineb kohus kõigile kohtuistungil avaldatud ja uuritud kirjalikele tõenditele. 1.2 Kaitsja hinnangul on 15.09.2014 ekspertiisiakt nr 14E-IV0015 lubamatu tõend ning akt tuleb välja jätta tõendikogumist. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga järgmistel motiividel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärk ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RKKKL 3-1-1-15, 3-1-1-52-09). 15.09.2014 ekspertiisiaktist (k2 tl 82-92a) tuleneb, et ekspertiis on teostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis PPA Ida prefektuuri menetleja 04.08.2014 ekspertiisimääruse alusel. Menetleja, kes ei oma eriteadmisi, määras kujutise ekspertiisi, esitades riikliku ekspertiisiasutuse eksperdile küsimusi ja ekspertiisiobjekte. Seega kujutiseekspertiisi määramisel on järginud KrMS § 95 lg 2, § 105 lg 1 sätteid. 20 Ekspertiisi määramine on nõutav juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega on ekspertiis nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire (RKKKo 3-1-1-79-10, 3-1-1-35-06, 3-1-1-3812). 15.09.2015 ekspertiisiakt sisaldab vastavalt KrMS §-le 107 sissejuhatuseosa, põhiosa, eksperdiarvamust ja eksperdi allkirja. Ekspertiisiakti põhiosas on kirjeldatud eksperdi teostatud uuringud ja nende tulemuste hindamise andmed ning arvamuse põhjendus (KrMS § 107 lg 3), siinjuures eksperdi järeldused tuginevad faktilistele asjaoludele, mis olid arvamuse andmise aluseks. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisi teostatava eksperdi pädevuses ja kompetentsis, kuna ekspertiis on teostatud riiklikus eksperdiasutuses (EKEI) ning eksperdil on õigus keelduda talle esitatud küsimuste vastamast vastavalt KrMS § 107 lg 4, mis ekspert ühes osas tegigi, kirjutades, et „isikute liikumisest tulenevaid eripärasid EKEI-s kujutise ekspertiisi raames ei võrrelda“ . Ekspertiisi põhiosast nähtub, et ekspertiisi ülesande raames töödeldi videofaile nende visuaalse kvaliteedi parandamise eesmärgil, mõned videod ühendati omavahel, mõnest videost võeti välja lõigud vajalikust ajavahemikust ja ühendati omavahel üheks videofailiks, samuti liideti video üheks ajaliselt järjestikuseks tervikfailiks. Tulemuseks on ühed failid parandatud, teised parandamata kvaliteediga. Ekspertiisi teostamisel tegutses ekspert ekspertiisiülesande raames ning uute liidetud või parandatud failide puhul ei ole tegemist nn uute (eksperdi poolt loodud) tõenditega, vaid sama tõenditega – Wironia hotelli, Grand Prix kasiino ja Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera salvestised. Vaatamata sellele, et mõnede videofailide kvaliteet parandati ja mõned failid ühendati, videofailide sisu, kajastatud sündmused, inimesed, tegevused (mis omavad tõenduslikku tähtsust) jäid samadeks. Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et tõendi kogumise korda ei ole rikutud ning 15.09.2015 ekspertiisiakt on lubatav tõend. Kujutiseekspertiisi määramine ja mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine on andnud käesolevas kriminaalasjas tõendusteavet, mis on kajastatud eksperdiarvamuses. 1.
3. Kohtul puudub alus kahelda ka kannatanu Sergei Kirmeli ja Elena Bakhvalova, tunnistajate Jelena Jeltsova, Emiliya Fimenkova, Ilja Postnikovi, Julia Timošina, Jana Pistrailova, Maksim Vlassovi, Gennadi Krivoglazovi, Sergei Tonikas, Tatjana Parsina ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajad ja kannatanud andsid detailseid, järjepidevaid ütlusi, mis on kooskõlas omavahel, ütlustes puuduvad vastuolud. Tunnistajad ei ole isiklikult tuttavad Jevgeni Parsiniga, on nad sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mis nad nägid ja teavad. Tunnistajate ütlused on kooskõlas Wironia hotelli, Grand Prix kasiino, ööklubi Hi Fi Boutigue ja Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamerate salvestistega. Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused annavad usaldusväärselt teavet tõendamisesemete kohta, nende ütluste ja kaamerate salvestise alusel võib tuvastada ööl vastu 11.05.2014 toimunud sündmusi (mis puutuvad kuriteosse) ja sündmuste järjekorda. Kannatanu Sergei Kirmeli ütlusi loeb kohus ka usaldusväärseteks. Kannatanu ütlused on lünklikud, kuid kannatanu andis ütlusi selle kohta, mis ta mäletab, ning ütlused langevad kokku teiste kogutud tõenditega. Kannatanu ei mäleta tema ja V.Matussevitši vastu toimepandud kuriteo kõike asjaolusid ning enda tegevusi enne kuritegu, kuid tuleb võtta 21 arvesse Sergei Kirmele tekitatud vigastuste iseloomu ja lokalisatsiooni, et ööl vastu 11.05.2014 viibis Sergei Kirmel tugevas alkoholijoobes, ning peale kuritegu viibis ta kooma seisundis, mille tõttu ei suuda ta oma ütlustes kajastada asjaolusid täpselt ja täielikult. Kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel kannatanute ja tunnistajate ütlusi. 1.
4. Samas leiab kohus, et tunnistaja Anton Smolini ütlused ei ole usaldusväärsed. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (RKKKL 3-1-1-25-15). Tunnistaja Anton Smolini ütlused sisaldavad vastuolusid eeluurimisel antud ütlustega, Wironia hotelli turvakaamera salvestisega ja tunnistaja Jana Pistrailova ütlustega ning ütlused ei ole loogilised ja eluliselt usutavad. Prokuröri taotlusel ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks on avaldatud Anton Smolini eeluurimisel antud ütlusod, mille kohaselt A.Smolin nägi, kuidas J.Parsin lõi ühte meest kaks korda vastu külge, samuti nägi, kuidas J.Paršin jooksis teise inimese järele kiriku suunas. Kohtuistungil ristküsitluse käigus andis A.Smolin ütlusi, et ta nägi kolme inimeste kaklust, nägi ainult siluette ning kas osales selles kakluses J.Paršin, ei oska ta öelda. Tekkinuid vastuolulisi seletas A.Smolin sellega, et see, mis on protokollis kirjas, on uurija variant, ning pani ta allkirja protokollile, kuid ei saanud aru, mis kirjas oli. Kohus leiab, et tunnistaja ei andnud kohtus veenvaid seletusi vastuolude kohta ning fakt, et eeluurimisel ülekuulamise juures viibis prokurör, lükkab tunnistaja seletuse (et protokollis on kirjeldatud uurija versioon) ümber, sest prokuröri osavõtt menetlustoimingust kinnitab, et menetlustoiming on teostatud vastavalt KrMS § 68 ja § 74 sätestatule. Wironia hotelli videosalvestisest on selgelt näha, et Anton Smolin (põhjendused, miks loeb kohus tuvastatuks, et kuriteo paigal viibis Anton Smolin on toodud edasi) kuriteo toimepanemise ajal viibis kuriteokohal, kuritegu on toime pandud tema silme all, ta isegi lähenes kannatanu Sergei Kirmeli juurde ja vaatas tema peale. Tunnistaja Jana Pistrailova, kes nägi kuriteo toimepanemist seade monitorist reaalses ajas sai kohe aru, et üks mees lõi teisi ning lõi mingi esemega. Anton Smolini kõnnakust, liigutustest, tegevustest tuleneb, et Anton Smolin ei viibinud tugevas alkoholijoobes, mis võis takistada toimunust arusaamist. Seega Anton Smolini ütlused, et ta ei oska öelda, kas osales Paršin kakluses, ei ole eluliselt usutavad ning on vastuolus videosalvestise ja tunnistaja ütlustega. Anton Smolini ütluste kohaselt veetsid nad aega õhtul 10.05.2014 ja ööl vastu 11.05.2014 koos Jevgeni Paršiniga, siinjuures A.Smolin ootas J.Parsinit ööklubi ja kasiino juures, kasiinost (seda on näha ka videosalvestisest) baari Privaat suunas läksid nad ka kahekesi ning kavatsesid (A.Smolini ütluste kohaselt) koju minna. Siis jääb Anton Smolini ütlustest arusaamatuks, mis momendil ja kuhu kadus J.Paršin, miks A.Smolin läks koju üksi, kus oli Paršin „kakluse“ ajal kui tunnistaja seisis ja vaatas toimunut. Seega Anton Smolini ütlused ei ole loogilised. 22 Ülaltoodu alusel leiab kohus, et Anton Smolini ütlused ei ole usaldusväärsed, et ristküsitluse käigus andis ta Jevgeni Paršini õigustavaid ütlusi eesmärgiga vabastada teda vastutusest. Kohus kõrvaldab tunnistaja Anton Smolini ütlused tõendite hulgast. 1.5 Kaitsja vaidlustab ka kannatanule ja tunnistajatele videofailide esitamist prokuröri poolt ristküsitluse käigus, leides, et tegemist on ebaseadusliku äratundmisega. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist isikute äratundmisega KrMS § 81 mõttes. Videosalvestised on iseennast ka tõendid (muu teabetalitus) vastavalt KrMS § 63 lg-le
5. Kuna eksperdi poolt ühendatud ja parandatud kvaliteediga videosalvestis on tehtud Wironia hotelli, Grand Prix kasiino ja Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera salvestiste alusel ning salvestises on kajastatud kaamerate poolt salvestatud reaalsed sündmused, leiab kohus, et ristküsitluse käigus on lubatav ka eksperdi poolt tehtud salvestise kannatanule ja tunnistajatele esitamine. Prokurör, esitades isikutele videosalvestise, soovis kindlaks teha, kas isikud tunnevad ära salvestisel kujutatud isikud. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis 3-1-1-36-15 leidis, et pangaautomaadi turvakaamera salvestistest tehtud foto esitamisel tunnistajale ja kannatanule ei saa kõneleda vajadusest korraldada KrMS § 81 lg 2 alusel isiku foto järgi äratundmiseks esitamine. Kriminaalasja materjali kohaselt soovis menetleja veenduda, kas kannatanu ja tunnistaja tunnevad ära turvakaamera salvestise väljatkükist tehtud fotol kujutatud isiku, mitte aga kindlaks teha, kas kolme või enama sarnase foto põhjal tuntakse ära süüdistatav. KrMS § 63 lg 1 kohaselt oli foto kasutamine tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks lubatav. Seega ristküsitluse käigus kannatanule ja tunnistajatele videosalvestise esitamine ja selle järgi küsimuste esitamine on lubatav. 1.6 Kohtu hinnangul DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE0750 (ekspertiisiobjektid – V.Matussevitsi küünte alt võetud proovid, kannatanute S.Kirmel ja V.Matussevitsi riided) ei oma tõenduslikku tähtsust, kuna ei anna teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Ekspertiisi käigus on tuvastatud, et V.Matussevitsi küünte alt võetud proovides ja V.Matussevitsi riidest võetud proovides leiti V.Matussevitši alleelid ning S.Kirmel riidest võetud proovides leiti S.Kirmeli alleelid. Samuti ei anna teavet tõendamiseseme asjaolude kohta Vladislav Matussevitši autost äravõetud asjade vaatlust (15.05.2014 asitõendi vaatlusprotokoll), kuna vaatluse käigus vaid vaadeldakse kannatanu asjad, kuid puudub mingi seos kuriteo toimepanemise asjaoludega. Samuti kohus ei leidnud seost sündmuskohalt äravõetud kaardi Joker (sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, 25.08.2014 asitõendi vaatlusprotokoll) süüdistatava Jevgeni Paršiniga, kuna vastavalt DNA ekspertiisiaktile, mängukaardilt Joker võetud kahes proovides on eristatav Vladislav Matussevitsiga kokkulangev DNA profiil. Jevgeni Paršini DNA Profiilid ei ole seostatavad.
6. Kogutud usaldusväärsete tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmist. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokollide, surnu Vladislav Matussevitsi ekspertiisiakti, surnu täiendekspertiisiakti, Sergei Kirmeli kohtuarstliku ekspertiisiakti, Sergei Kirmeli täiendekspertiisiakti, statsionaarse epikriisi alusel on tuvastatud, et 11.05.2014 kella 02.10 paiku baari Privaat juures Jõhvis Rakvere tn 7 avastati Vladislav Matusevitsi torkelõikehaavadega surnukeha. Kohalt torke-lõikehaavadega toimetati SA Ida-Viru Keskhaiglasse Sergei Kirmel. 23 Kuriteos kahtlustatavana 11.05.2014 kell 05.45 peeti kinni oma kodus aadressil Jõhvi, Puru tee 18-55, Jevgeni Paršin. Kannatanu Sergei Kirmeli ja tunnistaja Jelena Jeltsova ütluste kohaselt veetsid Sergei Kirmel ja Vladislav Matussevits õhtu 10.05.2014 koos. Nad viibisid erinevates kohtades ning tarvitasid alkoholi. Ööseks vastu 11.05.2014 olid nad juba raskes alkoholijoobes, millele viitavad videosalvestises kujutatud kannatanute käitumine ja kõnnak. Samuti surnu ekspertiisi akti kohaselt leiti V.Matussevitsi surnukeha verest 2,54 mg/g etanooli, uriinist leiti 2,50 mg/g etanooli, selline etanooli kontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Sergei Kirmeli ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanul haiglasse pöördumisel raske alkohoolne joove, etanooli sisaldus veres oli 2,98 promilli. Süüdistatav Jevgeni Paršin õhtul 10.05.2014 viibis koos Anton Smoliniga. Tunnistaja Tatjana Paršina ütluste kohaselt läks tema poeg Jevgeni Paršin õhtul sõbra Anton Smolini juurde, enne seda jõi ta pokaali veini. Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera salvestisest selgub, et 10.05.2014 kella 23.30 paiku liikusid Anton Smolin ja Jevgeni Paršin Jõhvi promenaadil Jõhvi kesklinna poole. Kohus loeb tuvastatuks, et Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera salvestistel on kajastatud 10.05.2014 kella 23.30 paiku justnimelt Anton Smolin ja Jevgeni Paršin, sest isikuid saab videofailides ära tunda nii näo kui ka kõnnaku, kehaehituse ja riietuse järgi ning on arusaadav, et tegemist on Jevgeni Paršini ja Anton Smoliniga. Videofailil nimetusega „0.Tunnel ida“ ja sellest tehtud fotodel VGS40C ja VGS 359 on selgelt näha Anton Smolinit ja Jevgeni Paršinit. Kõrvutades videofailil nimetusega „0.Tunnel ida“ kajastatud teiste Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera failidega kellaega ja isikute välimust järeldub, et kõikides Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera failides on kujutatud J.Paršin ja A.Smolin, kes liikuvad Jõhvi kesklinna poole 10.05.2014 kella 23.30 paiku, ning 11.05.2014 ajavahemikul 02.03-02.09 Anton Smolin, kes liikus Jõhvi kesklinnast tagasi Jõhvi mikrorajooni poole. Kõrvutades tunnistajate ütlusi ja videosalvestisel olevat aega on tuvastatud, et ööklubi Hi Fi Boutigue videokaamera fikseeris sündmusi ühe tunnise vahega reaalajaga. Tõenduslikku tähtsust omav ajavahemik toimus reaalselt kella 02 paiku. Tunnistaja Emyliya Fimenkova ütluste ja ööklubi Hi Fi Boutigue videokaamera salvestisega on tuvastatud, et 11.05.2014 kella 01.40 paiku tulid ööklubi Sergei Kirmel ja Vladislav Matussevitš, kes viibisid tugevas alkoholijoobes. Kannatanud olid ööklubis 12 minutit ning lahkusid sealt. Tunnistaja E.Fimenkova: „kannatanuid tunnen, nad tulid ööklubi umbes kella 2 ajal öösel, võib olla varem. Nägin neid juba siis kui nad kõndisid tänaval. Oli näha, et olid tugevas joobes, tuigerdasid…. Ma kutsusin nupuga turvaekipaaži välja. Nad läksid kasiino Grand Prix suunas.“ Tunnistaja tundis ära ööklubi Hi Fi Boutigue videokaamera salvestisel olevad kannatanud. Tunnistajate Gennadi Krivoglazovi ja Maksim Vlassovi ütlustest tuleneb, et nad said väljakutse klubisse Hi-Fi vajutatud paanikanupu kaudu. M.Vlassov: „Väljakutse klubisse Hi-.Fi oli kell 01.52, kell 02.01 olin kohal, oli juba rahulikult ja tuli uus väljakutse. Krivoglazov ütles, et vajutati paanikanuppu Rakvere 7, Wironia hotell, läksime kohe sinna“. Ööklubi Hi Fi Boutigue videokaamera salvestisega on tuvastatud ka, et kohe kui kannatanud lahkusid klubist, sinna sisenes lühikeseks ajaks J.Paršin, siinjuures Anton Smolin ootas J.Parsinit õues ööklubi välisukse juures. Kui Paršin väljus klubist, pani ta nokamütsi pahe ning nad koos Smoliniga suundusid kasiino Grand-Prix poole. Tunnistaja Ilja Postnikov seletas: „Klubi sissepääsust 5-7 m kaugusel ootasime sõpru. Väljas klubi juures seisis nokkmütsiga noormees… Siis klubist väljus teine noormees… pani nokamütsi pähe. Need 24 kaks läksid kasiino Grand Prox poole.“ Tunnistaja I.Postnikov tundis videosalvestisel ära isiku, kes ootas teist õues, ja isiku, kes välus klubist ja pani nokamütsi pähe. Tunnistaja Emyliya Fimenkova ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli alusel loeb kohus tuvastatuks, et ööklubi Hi Fi Boutigue videokaamera salvestisel on kajastatud kannatanud Sergei Kirmel ja Vladislav Matussevitš kuna tunnistaja tundis kannatanuid. Ristküsitluse käigus tunnistaja näitas ka videosalvestisel, kes on kes ja mida kannatanud tegid. Samuti on tuvastatud, et ööklubi Hi Fi Boutigue videokaamera salvestisel on kajastatud ka süüdistatav Jevgeni Paršin ja tunnistaja Anton Smolin kuna kõrvaltvaatlejal kõnnaku, kehaehituse, kehaliigutuste ja riietuse järgi on arusaadav, et tegemist antud isikutega. Tunnistaja Julia Timošina ütlustega, Grand Prix kasiino videosalvestisega, kujutise ekspertiisiga ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 11.05.2014 kella 01.52 sisenesid kasiinosse kannatanud Sergei Kirmel ja Vladislav Matussevitš. Kell 01.56 sisenes kasiinosse Jevgeni Paršin. Kirmel ja Paršin suhtlesid omavahel. Kella 01.57.50 lahkub Paršin kasiinost, kell 01.58 lahkuvad Kirmel, seejärel Marussevitš. Tunnistaja J.Timošina: „umbes 01.50 või 01.55 kannatanud koos tulid kasiinosse. Registreerisin kannatanuid sisse kell 01.57 ja 01.58 (arvuti järgi). Mõlemad olid purjus. Peale seda kui tulid S.Kirmel ja V.Matuissevits, umbes 3-4- minuti pärast tuli Paršin. Ta tahtis minna saali ja kedagi näha. Ütles, et tahab lihtsalt vaadata. Paršin sisenes ja hakkas vaatama, nagu otsiks kedagi. Ta suhtles baarileti ääres Kirmeliga. Tundus, et Parsin suhtles sarkasmiga. Seejärel Paršin läks ära ning kohe läksid ära Kirmel ja Matussevitš.“ Tunnistaja tundis ära videosalvestisel end, kannatanud, süüdistatava ning seletas nende tegevusi. Kujutise ekspertiisiakti kohaselt on kasiino Grand Prix ja Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera salvestistel tõenäoliselt tegemist samade isikutega. Hotelli Wironia turvakaamerate salvestise ja asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 11.05.2014 kella 01.58 paiku lähevad A.Smolin ja J.Paršin mööda Wironia hotelli/baari Privaat. Kell 02.01 lähenevad Wironia hotelli sissepääsu juurde kannatanu – esimene on Sergei Kirmel, teine on Vladislav Matussevitš. Salvestiselt on näha, et sissepääsu juures seisab Anton Smolin näoga lähenevate kannatanute suunas. Jevgeni Paršin hakkab kannatanuid noaga lööma. Esimesena ta lööb, torkab noaga, erinevatesse kehaosadesse Sergei Kirmelit, kes löökide tagajärjel kukub maha. Seejärel hakkab lööma noaga (ka torkab erinevatesse kehaosadesse) seisvat Vladislav Matussevitšit ning jälle juba pikali lamavat Sergei Kirmelit, kes enda kaitstes, püüab J.Paršinit jalgadega lüüa või lükata. Samal ajal läheneb S.Kirmeli ja J.Parsini juurde Anton Smolin, seisab ja vaatab, kuidas Paršin lööb Sergei Kirmeli noaga, seejärel läheb nende juurest. Salvestuselt on näha, et Vladislav Matussevitš läheb sõiduteel kiriku suunas ning Jevgeni Paršin jookseb tema järgi. Jõudes V.Matussevitšile järele, lõi J.Paršin teda jälle ja surus pikali maha. Seejärel tuli J.Paršin tagasi pikali lamava Sergei Kirmeli juurde ning lõi ta jälle korduvalt noaga erinevatesse keha osadesse. S.Kirmel püüdis jalgadega ennast kaitsta, kuid J.Paršin jätkab noaga löömist. Lõpuks lööb J.Paršin lamava S.Kirmeli jalaga ning lahkub kohalt. Kahe kannatanu noaga löömine kestis 2 minutit. Kõrvutades ülalnimetatud salvestistel sündmuste aega, reastuvad sündmused kronoloogilises järjekorras – 01.52 väljuvad kannatanud ööklubist, lähevad kasiino suunas. Kasiino asub ööklubi vastas, üle teed, ning kannatanud sisenevad (kaamerate järgi kell 01.52) kasiinosse. Kell 01.58 lahkuvad kasiinost Kirmel, seejärel Marussevitš. Kohe peale kasiino hoonet asub Wironia hotelli/baari Privaat hoone ning hotelli turvakaamerate salvestisel on näha, et kell 02.01 lähenevad Wironia hotelli sissepääsu juurde kannatanud samas järjekorras kui nad 25 väljusid kasiinost – esimene Sergei Kirmel, teine Vladislav Matussevitš. Noaga löömine kestab 2 minutit – kellast 02.02 kuni 02.
7. Tunnistajate Jana Pistrailova ja Sergei Tomikas ütluste kohaselt võib Wironia salvestistel fikseeritud aeg mitte kokku langeda reaalajaga, kuid see vahe on minutites, kui palju vahe on, ei oska nad öelda. Kohtu hinnangul on kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, et ajaline vahe kaamerates ja reaalses ajas - ööklubi puhul umbes tund aega (tunnistajate Fimenkova, Krivoglazov, Vlassov), kasiino puhul - mõned minutid, sest registreeriti kannatanud kasiinos kell 01.57 ja 01.58 ning kaamerate järgi, väljusid kannatanud kasiinost – kell 01.
8. Samuti Wironia hotelli puhul see vahe ka mõned minutid, sest tunnistaja J.Pistrailova ütlustest tuleneb, et nägi ta kaklust kella 2 paiku öösel ja vajutas paanikanuppu. Tunnistaja Vlassovi ütlustest tuleneb, et kell 02.01 oli ta kohal ööklubi juures ning Krivoglazov ütles talle, et vajutati paanikanuppu Rakvere 7, Wironia hotellis. Seega Wironia hotelli videosalvestistel kajastatud aeg erineb reaalasjast ka mõnede minutite võrra. Kohtu hinnangul antud ajaline vahe ei mõjuta kohtu poolt tuvastatud sündmuste järjekorda, kuna ööklubi, kasiino ja hotell asuvad üksteisest lähedal, videost on näha, et kannatanud sisenevad ja väljuvad ööklubist, õues suunduvad kasiino poole, sisenevad kasiinosse, väljuvad sealt ja suunduvad mööda hotelli. Salvestistel kajastatud sündmused on seotud omavahel nii ajalises kui ka ruumilises järjekorras, sündmused toimuvad teine teist järele, mis järeldub isikute tegevustest ega kajastatud ajast. Seega sündmused, mis on kajastatud salvestistel täiendavad teine teist, andes kohtule kuriteo toimepanemise pilti, samuti salvestistelt nähtuvad kannatanute ja süüdistatava tegevused vahetult enne kuritegu. Wironia hotelli turvakaamerate videosalvestis on otsene tõend Jevgeni Paršini süü tuvastamisel. Kohus on veendunud, et salvestisel kujutatud isik on Jevgeni Paršin ja salvestisel on kajastatud just tema tegevused. Samuti Jõhvi linnavalitsuse, Hi-Fi ööklubi ja kasiino Gnad Prix salvestistel on kajastatud ka Jevgeni Paršin, mida kohus juba käsitles. Kujutise ekspertiisi kohaselt võrreldi Wironia hotelli, kasiino Grand Prix ja Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamera salvestistel olevate isikute riietust omavahel. Võttes arvesse, et Jõhvi Vallavalitsuse ja kasiino Grand Prix videofailidel näha olevate isikute jopedel on ees hele detail ning selle all lukk, hele detail (logo) nokamütsil, nokamütsi taga hele kinnitusdetail, vasakul varrukal olev hele detail, hele triip jalanõude välisküljel, jope tagaküljel olev tuulutusavalaadne detail, siis tõenäoliselt on tegemist samade isikutega. Jõhvi Vallavalitsuse ja kasiino Grand Prix turvakaamera salvestistel olevat isikut võrreldi Wironia hotelli turvakaamera salvestistel näha oleva isikuga. Võrdlemisel leiti, et Wironia hotelli salvestistel on samamoodi näha jope seljal tuulutusavalaadne detail ning isik kannab nokamütsi. Salvestiste halva kvaliteedi tõttu ei saa hinnata, kas Wironia hotelli videotel on tegemist samade või erinevate isikutega, kes on näha Jõhvi Vallavalitsuse ja kasiino Grand Prix salvestistel. Samuti ajaline ja ruumiline sündmuste järjekord näitab, et Jevgeni Paršin väljus kasiinost enne kannatanuid (kell 01.57) ja läks Wironia hotelli suunas (4 kaamera fikseeri, kuidas kell kella 01.58 paiku lähevad A.Smolin ja J.Paršin mööda Wironia hotelli ning Anton Smolin on hästi nähtav ja äratuntav). Jevgeni Paršin oli ööl vastu 11.05.2014 pidevalt koos Anton Smoliniga. Nad koos kõndisid Jõhvi promenaadis, A.Smolin ootas J.Parsini ööklubi juures, koos nad läksid kasiino suunas ja mööda hotelli. Sellest järeldub, ja Wironia hotelli videosalvestis kinnitab antud järeldust, et kuriteo toimepanemise ajal olid Wironia hotelli sissepääsu juures 26 A.Smolin ja J.Paršin koos. See, kuidas Smolin seisab ja vaatab lähenevate kannatanute poole, näitab, et Smolin ja Paršin ootasid kannatanuid hotelli juures. Jevgeni Paršinit Wironia tundsid ära hotelli videosalvestistel ristküsitluse käigus kannatanu Sergei Kirmel, kes tunneb süüdistatavat mitmete aastate jooksul ning tunnistaja Ilja Postnikov, kes seletas, et tundis ära isikus, kes lööb teisi isikuid (kannatanuid), selle isiku, kes väljus ööklubist ja pani nokkmütsi pähe. Kohus leiab, et riietuse, liigutuste, kõnnaku ja kehaehituse järgi on arusaadav, et Wironia hotelli turvakaamerate salvestisel kujutatud isik, kes lööb noaga kannatanuid – Jevgeni Paršin. 2.1 Jevgeni Paršini kujutist Wironia hotelli salvestisel ja tema poolt kuriteo toimepanemist kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Jevgeni Parsini kinnipidamisel (11.05.2015 kinnipidamise protokolli) võeti ära jope NIKE küljetaskust pruuni pidemega kokkukäiv nuga, mis tunnistati asitõendiks ja vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega). Vastavalt DNA ekspertiisiaktile nr 14E-GE0705 taskunoalt võetud kolmandast proovist (käepideme ja tera ühenduskohalt; sisaldas eeltesti alusel verd) saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa välistada Jevgeni Paršinilt ja Vladislav Matussevitšilt pärineva bioloogilise materjali sisaldusmist selles segaproovis. Ei saa kindlalt välistada Sergei Kirmelilt pärineva boiloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Taskunoa teisest ja neljandast proovist saadi täisprofiilid, mis on pärit mitmelt isikult. Ei saa välistada Jevgeni Paršinilt ja Vladislav Matussevitšilt pärineva boiloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Taskunoalt võetud esimesest proovist saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa kindlalt välistada Jevgeni Paršinilt ja Vladislav Matussevitšilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Vastavalt DNA ekspertiisiaktile 14E-GE1163, mille kohaselt püstitatud hüpoteesidest loeti tõepärasemaks: proovis B140324 leiduv bioloogiline materjal pärineb Jevgeni Paršinilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis B140324 leiduv bioloogiline materjal pärineb Sergei Kirmelilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis B140324 leiduv bioloogiline materjal pärineb Vladislav Matussevitšilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis B140323 leiduv bioloogiline materjal pärineb Jevgeni Paršinilt ja ühelt tundmatult isikult; proovis B140323 leiduv bioloogiline materjal pärineb Vladislav Matussevitšilt ja ühelt tundmatult isikult; proovis B140325 leiduv bioloogiline materjal pärineb Jevgeni Paršinilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis B140325 leiduv bioloogiline materjal pärineb Vladislav Matussevitšilt ja kahelt tundmatult isikult; proovis A142701 leiduv bioloogiline materjal pärineb Jevgeni Paršinilt ja ühelt tundmatult isikult; proovis A142701 leiduv bioloogiline materjal pärineb Vladislav Matussevitšilt ja ühelt tundmatult isikult. Seega DNA ekspertiisiaktist tulenevalt leiti Jevgeni Parsini jope taskust äravõetud noa peal veri, samuti taskunoalt võetud proovidest ei saa välistada Jevgeni Paršinilt ja Vladislav Matussevitšilt ning ei saa kindlalt välistada Sergei Kirmelilt pärineva bioloogilise materjali sisaldusmist segaproovides. Jevgeni Parsini kinnipidamisel (11.05.2014 kinnipidamise protokolli) tuvastati tema parema käe käelabal lõikehaav. Kinnipidamiseprotokolli lisast, fototabelist, on näha, et lõikehaav on no“värske“, sest haav veritses peale plaastri eemaldamist. Jevgeni Paršini kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 14E-IDI0027 ja täiendusekspertiisilt nr 14E-IDT0006 tuleneb, et Jevgeni 27 Parsinil esinesid üks haav parema labakäe selgimisel pinnal pöidla lähimise lüli kohal ja üks haav parema labakäe pihkmisel pinnal teise sõrme küüslüli kohal, mis tekkisid terava servaga lõikevahendi toimel. Need haavad võisid tekkida teravaga servaga lõikevahendi toimel, milleks võis olla nii pudeliklaasi kild, kui ka muu lõikevahend. Vigastused tekkisid mitte rohkem kui ööpäev enne kohtuarstliku läbivaatust (11.05.2014). Kohtuistungil tunnistaja Tatjana Parsina andis ütlusi, et 10.05.2014 seoses maal tööga tekkis pojal käel mingi kriimistus ja sellele pandi plaaster. Kohtu hinnangul ei ole Tatjana Paršina poolt märgitud kriimustuse puhul tegemist haavadega, mis olid tuvastatud Jevgeni Parsinil tema kinnipidamisel ja kohtuarstliku meditsiini teostamisel – kaks lõikehaava. Seega Jevgeni Parsini kinnipidamisel olid käel lõikehaavad, millised tekkisid peale seda, kuid Jevgeni Parsin lahkus kodust õhtul 10.05.2014 (Tatjana Paršina sõnade kohaselt oli poja käel 10.05.2014 päevasel ajal ainult kriimustus). Vastavalt meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktile nr 14E-PõM0007 Vladislav Matussevitsi surnukehal ja riideesemetel esinevad vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Seega Vladislav Matussevitšile vigastused võisid olla tekitatud Jevgeni Paršinilt võetud noaga. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollide kohaselt asus Jevgeni Paršini mobiiltelefon 10.05.2014 kell 22.25 Jõhvis tugijaama JOHVIKAARE1 piirkonnas ja 11.05.2014 kell 02.38 Jõhvis tugijaama PURUY2 piirkonnas. Anton Smolini mobiiltelefon 11.05.2014 ajavahemikul 00.59 kuni 01.17 asus U0906-Jõhvi tugijaama piirkonnas. Tunnistaja Tatjana Paršina ütluste kohaselt tuli poeg koju 11.05.2014 kell 02.00 läbi. Seega Jevgeni Paršin viibis ööl vastu 11.05.2014 Jõhvis ja Jõhvi mikrorajoonis ning tuli koju juba peale seda kui kõnealune kuritegu oli toime pandud. Kohtu hinnangul J.Paršinilt äravõetud noa DNA ekspertiisiakt, J.Paršinilt kinnipidamisel olevate vigastuste fotod, kohtuarstlik ekspertiisiakt, meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akt, sideettevõtjalt saadud andmete protokollid ja tunnistaja Tatjana Paršina ütlused moodustavad tõendite kogumi, mille alusel võib järeldada, et kõnealuse kuriteo pani toime Jevgeni Paršin. Kuid aga hinnates kõike tõendeid kogumis koos ülalnimetatud videosalvestistega, tunnistajate ütlustega ja kujutise ekspertiisiaktiga, siis kohus veenvalt tuleb järeldusele, et süüdistuses kirjeldatud teo pani toime Jevgeni Paršin.
9. Kaitsja hinnangul Jevgeni Paršinilt äravõetud riietuse vaatlusprotokoll, DNA ekspertiisiakt, mille kohaselt Jevgeni Paršini küünte alt, riietest võetud proovides on leitud Jevgeni Paršini DNA profiilid, kuid Sergei Kirmeli ja Vladislav Matussevitši profiilid ei ole seostatavad, ning kiuekspertiisiakt, mille kohaselt Jevgeni Paršini küünte alt võetud proovides puutikkudel ei leitud visuaalsel vaatlusel kiudusid või nende fragmente, kinnitavad, et Jevgeni Paršin ei pannud toime talle inkrimineeritavat kuritegu. Kaitsja arvamusel, arvestades kannatanutele tekitatud vigastuste arvu ja iseloomu, kannatanutel tekkis tugev verejooks ning juhul, kui kuritegu pani toime J.Paršin, siis tema riitusel ja küünte all peavad olema kannatanute vere jäljed. 28 Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ja leiab, et Jevgeni Paršinilt äravõetud riietuse vaatlusprotokoll, DNA ekspertiisiakt ja kiuekspertiisiakt ei lükka ümber Jevgeni Paršinit süüstavaid tõendeid. Kannatanute riietuse vaatlusprotokollide, kohtumeditsiini ekspertiisiaktide alusel on Vladislav Matussevitši surma põhjuseks hulgalised torke-lõikehaavad kaela ja rindkere piirkonnas koos trahhea, rinnakelme, vahelihase, maoseina, põrna vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ja vere aspiratsioon. Surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati pindmine torke-lõikehaav paremal pool näol silma välisnurga kohal, pindmised lõikehaavad mõlemal pool kaelal (kokku 3), sügav torke-lõikehaav paremal pool kaelal, ringkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkere ees- ja tagapinnal (kokku 10), torke-lõikehaav vasakul küünarvarrel; marrastused vasakul pool otsmikupiirkonnas ja ninaseljal. Sergei Kirmelil esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel rohked armid kehatüvel ning jäsemetel, kokku 33 armi. Ravidokumentide andmetel oli kaks rinnaõõnde tungivat haava, üks paremal ja teine vasakul pool rindkerel. Sergei Kirmelil avastati haiglasse saabumisel 2 noa haava paremas rinnas, areola piirkonnas, läbitavad pleuraõõnde. Vasaku roidekaare piirkonnas 12 cm pikkune lõikhaav, mitte läbiv. Vasaku areola piirkonnas 3 cm pikkune haav, teine haav 1,5 cm, paremas reies ja põlveliigeses 3 haava 1,5 cm pikkused. Reg humeri ja antebrachii sin. 9 torkehaava 7-15 mm pikkused. Reg colli sin. Lõikehaav 6 cm pikkune ja 3 tprkehaava 1-2 cm. Selja abaluu all 12 torkehaava 15-20 mm. Vasakus labakäes 2 sõrmel lõikehaav 3 cm. Vastavalt ekspertiisiaktidele vaieldamatult tekkis kannatanutel tugev verejooks (äge verekaotus), mis on kinnitatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millega on tuvastatud asfaldil vereplekid ning asitõendi vaatlusprotokollidega, millega on vaadeldud S.Kirmeli ja V.Matussevitši verised riided. Kuid tuleb võtta arvesse, et kõik hulgalised noahaavad olid tekitatud lühikese aja jooksul – 2 minutit, kannatanute seljas olid särgid ja joped, mis takistasid vere pritsmete tekkimist. Vigastuste tekitamise momendil niiskus riietus verest aegapidi ning pritsmeid ei olnud, seoses sellega puudusidki kannatanute vere J.Parsini riietusel ja küünte all.
10. Ülaltoodu alusel on tuvastatud, et Jevgeni Paršin 11.05.2014.a. ajavahemikul kella 01.58 2.10, Jõhvi linnas Rakvere tn 7 asuva baari „Privaat“ sissekäigu vahetus läheduses tänaval, samaaegselt tungis kallale raskes alkoholijoobes olevatele Vladislav Matussevitš´ile ik.38011202230 ja Sergei Kirmel´ile ik.38105192240, ning korduvalt lõi noaga S. Kirmel´it, kes kukkus maha pärast löökide saamisest. Seejärel J. Paršin lõi korduvalt noaga V. Matussevitš´it kaela ja rindkere piirkonda ning seejärel jätkas löömist noaga asfaldi peal lamavat S. Kirmel´it kaela, rindkere ja selja piirkonda. Pärast seda jooksis J. Paršin järele tema eest baari „Privaat“ vastas asuva sõidutee suunas äraminevale V. Matussevitš´ile ning korduvalt lõi V. Matussevitš´it noaga, kes kukkus maha pärast löökide saamist. Seejärel jooksis J. Paršin tagasi asfaldil lamava S. Kirmel´i juurde ning jätkas tema rünnaku eest kaitsvat S. Kirmeli noaga löömist rindkere, selja, kõhu üla- ja alajäsemete piirkonda, seejärel lõi teda jalaga selga ja läks ära. Oma tegevusega tekitas J. Paršin V. Matussevitš´ile kokku 16 torke-lõike haava, sh surma põhjustanud hulgalisi (kokku 11) torke-lõikehaavu kaela ja rindkere piirkonnas koos trahhea, rinnakelme, vahelihase, maoseina, põrna vigastustega. Saadud vigastuste tagajärjel suri V. Matussevitš sündmuskohal saadud vigastuste tüsistusena tekkinud ägeda verekaotuse tagajärjel. Oma tegevusega tekitas J. Paršin S. Kirmel´ile kokku 33 (kolmkümmend kolm) torke-lõike 29 haava kaelal, kehatüvel ja jäsemetel, sh kaks torke-lõike haava rindkere piirkonnas paremal ja üks vasakul poolel ulatusid rinnaõõnde vigastades vasakut ja paremat kopsu, mis on eluohtlukud kehavigastused.
11. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Kohus, olles hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et Vladislav Matussevitši surm on saabunud Jevgeni Paršini tegude, nimelt noaga löömiste, tagajärjel ning tema tegude ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Samuti leiab kohus, et Sergei Kirmelile tekitatud tervisekahjustused, mis oleks kiire arstiabita toonud endaga kaasa surma, on samuti Jevgeni Paršin poolt noaga löömise tagajärjel tekkinud ning tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses. Jevgeni Paršini teole on antud õige kvalifikatsioon KarS § 114 p1,3 järgi, s.t tapmine ja tapmiskatse, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil, mis on toime pandud kahe isiku suhtes. Jevgeni Paršin lõi korduvalt noaga V. Matussevitš´it kaela ja rindkere piirkonda baari „Privaat“ sissekäigu juures, seejärel jooksis V. Matussevitš´ile järele ning jälle korduvalt lõi V. Matussevitš´it noaga, kes kukkus maha pärast löökide saamist. J.Parsin tekitas V.Matussevitšile kokku 16 torke-lõike haava, sh surma põhjustanud hulgalisi (kokku 11) torke-lõikehaavu kaela ja rindkere piirkonnas koos trahhea, rinnakelme, vahelihase, maoseina, põrna vigastustega. Saadud vigastuste tagajärjel suri V. Matussevitš sündmuskohal saadud vigastuste tüsistusena tekkinud ägeda verekaotuse tagajärjel. Samuti Jevgeni Paršin lõi korduvalt noaga S. Kirmel´it, kes kukkus maha pärast löökide saamisest. Jevgeni Paršin jätkas asfaldi peal lamavat S. Kirmel´it löömist noaga kaela, rindkere, kõhu üla- ja alajäsemete piirkonda ja selja piirkonda. J. Paršin tekitas S. Kirmel´ile kokku 33 (kolmkümmend kolm) torke-lõike haava kaelal, kehatüvel ja jäsemetel, sh kaks torke-lõike haava rindkere piirkonnas paremal ja üks vasakul poolel ulatusid rinnaõõnde vigastades vasakut ja paremat kopsu, mis on eluohtlukud kehavigastused. Kiire arstiabita lõpevad rinnaõõnde tungivad, kopsu vigastavad, sisemise verejooksuga vigastused reeglina surmlõppega, seega S. Kirmel´i surm ei saabunud tänu õigeaegselt osutatud meditsiinilisele abile. Tahtlus eeldab muuhulgas ka seda, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Vajalik on tuvastada, kas süüdlase tahtlusega on hõlmatud kogu põhjuslik ahel. Seetõttu tuleb lahendada küsimus, kas süüdlane nägi või ei näinud ette surma saabumist sel teel (RKKKo nr 3-1-1-2801, p 6.2, 6.3). Tahtlik tapmine kvalifitseeritakse mõrvana KarS § 114 p 3 järgi, kui see on toime pandud kahe või enama inimese suhtes, st rünne peab olema suuhatud vähemalt kahele isikule. Selle kuriteokoosesisu subjektiivse külje realiseerimiseks peab tapjal olema tahtlus põhjustada kõigi ohvrite surm (RKKKo 3-1-13-11). Kohus leiab, et Jevgeni Paršin soovis tekitada mõlematele kannatanutele surma, sellele viitavad tema sihipärased tegevused kuriteo toimepanemise ajal ja teoeelne- ja järgne käitumine (kontrollis kannatanute viibimiskohta, ootas neid baari juures, kannatanute lähenemisel hakkas kohe neid lööma noaga, jooksis kannatanu V.Matussevitšile järele, kui nägi, et ta läheb ära, tulles tagasi kannatanu S.Kirmeli juurde, jälle korduvalt lõi teda noaga. 30 Pärast kuriteo toimepanemist tuli rahulikult koju ja läks magama), hulgalised (16 ja 33) vigastused elutähtsates organites. Lüües kannatanuid korduvalt noaga kaela, rindkere ja kõhu piirkonda, kus paiknevad elutähtsad organid, soovis süüdistatav, et tema noalöökide tagajärjel saabuks kannatanute surm. Kannatanu V.Matussevitši surm saabus kohapeal Jevgeni Paršini tegude tagajärjel. Kannatanu S.Kirmeli surm ei saabunud tänu õigeaegselt osutatud meditsiinilisele abile. KarS § 114 p 3 kuriteokoosseisu eristab tapmise põhikoosseisust teoobjekti paljusus, st tegu peab olema suunatud vähemalt kahe isiku vastu. Seejuures on oluline, et süüdlase käitumine oleks vaadeldav ühe teona, so teona, mis on kantud ühtsest tahtlusest ja pandud üldjuhul toime samaaegselt. Kuna J.Paršin lõi noaga kannatanuid korduvalt, kordamööda, kahe minuti jooksul, siis kohtu arvates saab rääkida ühest jätkuvast käitumisaktist ja seega samaaegsest V.Matussevitši tapmisest ja S.Kirmeli tapmiskatsest.
12. Jevgeni Paršinit süüdistatakse tapmises piinaval ja julmal viisil. Süüdistuse kohaselt väljendub piinav viis teadlikult suure valutunne ja füüsilise vaeguse põhjustamises, nimelt selles, et tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustas J. Paršin ootamatult Vladislav Matussevitš´it ja Sergei Kirmel´it rünnates nendele teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi. Julm viis väljendub erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha vastu -süüdistatav tekitas kannatanutele põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega väljendas J. Paršin põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva või muu vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvuskaotust. Riigikohus on pidanud piinavaks kolmekümne kolme peas ning rindkeres asuvat torke- ja lõikehaava, mis valmistasid kannatanule vähemalt 10-15 minutit suurt valu (RKKK 3-1-1-125-96). J.Paršin tekitas V.Matussevitšile kokku 16 ja S.Kirmelile kokku 33 torke-lõike haava erinevates kehaosades. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et algul lõi J. Paršin S. Kirmel´it, kes kukkus maha pärast löökide saamisest. Seejärel J. Paršin lõi korduvalt noaga V. Matussevitš´it kaela ja rindkere piirkonda ning seejärel jätkas löömist noaga asfaldi peal lamavat S. Kirmel´it kaela, rindkere ja selja piirkonda, siinjuures püüdis S.Kirmel ennast kaitsta. Sel momendil, kui J.Paršin lõi noaga lamavat Kirmelit, V.Matussevitš, talle tekitatud noahaavadega, püüdis ära minna. Seega V.Matussevitš, olles elus ja teadvusel, liikus juba saanud kehavigastustega ja vaieldamatult tundis valu. Nähes äraminevat V.Matussevitši, jooksis J.Paršin talle järele ning korduvalt lõi V. Matussevitš´it noaga, kes kukkus maha pärast löökide saamist. Seejärel jooksis J. Paršin tagasi asfaldil lamava S. Kirmel´i juurde ning jätkas tema rünnaku eest kaitsvat S. Kirmeli noaga löömist rindkere, selja, kõhu üla- ja alajäsemete piirkonda. Kannatanu Sergei Kirmel andis ristküsitluse käigus ütlusi, et „nii kõvad valud olid, nagu oleks kuvaldaga selga löödud… löögid olid tugevad ja tulid järjest… Mulle anti 80% invaliidsust seoses kopsu vigastusega“ Seega kannatanu ise kinnitas, et tundis suurt valu. Arvestades arvukaid vigastusi (16 ja 33), nende paiknemist (löögid kaela, rindkere, kõhu, selja piirkonda), kannatanu S.Kirmeli ütlusi, peksmise ajal kasutatud vahendit -nuga, ning 31 asjaolu, et kannatanud noaga peksmise ajal olid teadvusel, tuleb kohus järeldusele, et tapmine põhjustas kannatanule suurt valu. Samuti leiab kohus, et Jevgeni Paršini tegevused kuriteo toimepanemisel annavad alust rääkida tapmise toimepanemisest julmal viisil. Kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine annab aluse hinnata tapmine julmaks (RKKK 3-1-1-114-06). Jevgeni Paršin tekitas kannatanutele hulgalisi vigastusi, videosalvestisel on näha, kuidas ja kuhu ta lööb kannatanuid. J.Paršin suhtus ükskõikselt, erilise hoolimatusega inimelu ja inimkeha suhtes. Ta torkas jõhkralt noaga inimest nii, nagu poleks ta elus inimene vaid elutu ese. Ning lõpuks, väljendades hoolimatust inimkeha suhtes, lõi J.Paršin lamavat S.Kirmelit jalaga selga ja läks ära. Kohtu hinnangul põhjendamatult suure arvuga lõikehaavade tekitamine, sureva maaslamaja jalaga löömine viitavad ka julmale viisile tapmise toimepanemisel. Sellega Jevgeni Parsin väljendas erilist hoolimatust inimkeha kui väärtuse suhtes. Julm viis võib väljenduda ka ebainimlikes toimingutes pärast surmavate vigastuste tekitamist. Kohus leiab, et Jevgeni Paršini teole Vladislav Matussevitši surma põhjustamisel ja Sergei Kirmeli tapmiskatsel on andnud õige kvalifikatsioon ning on toime pandud kavatsetult. Vaatamata sellele, et Sergei Kirmeli tapmine jäi katse staadiumisse, tuleb Jevgeni Paršini tegu kvalifitseerida mõlemate kannatanute suhtes lõpuleviidud kuriteona KarS § 114 p 1,3 järgi. Alates 01.01.2015 Jevgeni Parsini tegu on kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 1,3
13. Subjektiivsest küljest eeldab tapmise koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKKo 3-1-1-128-06). Kohus leiab, et Jevgeni Paršin pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Jevgeni Paršin ööl vastu 11.05.2014 jälgis kannatanuid, kontrollis nende viibimiskohta (käis ööklubis, kasiinos, tunnistaja Julia Timosinal jäi tunne, et Jevgeni Parsin otsis kedagi kasiinos – kui ta sisenes kasiinosse, hakkas vaatama, tahtis saali minna ja kedagi näha). Jevgeni Paršin ootas kannatanuid baari Privaat/hotelli Wironia sissepääsu juures ning kui kannatanud lähenesid tema juurde, kohe ründas neid. Süüdlane lõi korduvalt kannatanuid, kordamööda, siinjuures tabas äraminevat V.Matussevitsit ja jätkas löömist, tuli tagasi S.Kirmeli juurde ja jätkas ka teda löömist. Jevgeni Paršini tegevused olid sihikindlad ja eesmärgipärased. Peale kuriteo toimepanemist, tuli Jevgeni Pašin koju ja läks rahulikult magama. Kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine kehal, löökideks kasutatud vahend näitavad Jevgeni Parsini soov tekitada inimestele surma, ta teadis, et surma saabumine on tema tegude vältimatu tagajärg. Kohus leiab, et Jevgeni Paršini teoeelne käitumine ja tema tegevused 32 kuriteo toimepanemise ajal näitavad, et ta tahtis toime panna tapmise süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Jevgeni Paršin tahtis tappa kaht isikut ning soovis oma teo tagajärge – kahe isikute surma. Jevgeni Paršin enda teoplaani järgi realiseeris oma eesmärki, kuid Sergei Kirmeli surm ei saabunud temast olenemata põhjustel. Sergei Kirmeli surm ei saabunud õigeaegselt osutatud meditsiinilise abi tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Jevgeni Paršin süüdi tunnistada talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas KarS § 114 p 1,3 järgi. IV Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Jevgeni Paršin on temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimelised ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. KarS § 114 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Jevgeni Paršin pani toime esimese astme kuriteo kavatsetult. Kuritegu oli suunatud inimese elu vastu. Jevgeni Paršini tegude tagajärjel saabus ühe inimese surm ja teine isik sai eluohtlikud kehavigastused, käesoleval ajal on isikul invaliidsust. Süüdlane suhtus oma tegevusse ja tagajärgedesse ükskõikselt, sest peale kuriteo toimepanemist läks koju magama. Eeluurimise käigus ega kohtuistungil Jevgeni Paršin ei väljendanud kahetsust toimepandu kohta. Jevgeni Paršinil on 4 arhiveeritud kriminaalkaristust. Jevgeni Paršini varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, et süüdlane ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Jevgeni Paršini kuritegude dünaamika muutub raskemaks ja ohtlikumaks, ta on toime pannud otsese tahtlusega esimese astme raske isikuvastase kuriteo. 33 Süüdistatava tegudes ei ole KarS §-s 57 ja KarS §-s 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtul puudub alus Jevgeni Paršini karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Jevgeni Paršinile karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul suurem kui keskmine, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti KarS § 114 sanktsiooni keskmist määra (15 aastat) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Jevgeni Paršinit tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast rohkem. Käesolevas kriminaalasjas on Jevgeni Paršin vahistatud alates 11.05.2014, on olemas tema suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud pikaajalise vangistuse täitmise eesmärgiks tuleb Jevgeni Paršini suhtes valitud tõkend jätta muutmata ja karistuse algus lugeda kinnipidamise ajast, so alates 11.05.2014.a. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada. Kriminaalasjas on kannatanu Elena Bakhvalova esitanud tsiviilhagi summas 2164 eurot, mis seisneb Vladislav Matussevitši matusekuludest summas 1329 eurot ja hauakivi summas 835 eurot. Tsiviilhagi summa on tõendatud kannatanu ütlustega, FIE Ina Ivanova, OÜ J.M. Igavik ja IÜ Jõhvikivi poolt väljastatud dokumentidega. Kaitsja esitas kohtule ja kohus võttis tõendina vastu Sotsiaalkindlustusameti teate selle kohta, et Elena Bakhvalovale on hüvitatud 448 eurot matusekuludeks. Ohvriabiseaduse (OAS) § 31 kohaselt pärast OAS alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. 34 Kohus loeb tsiviilhagi põhjendatuks osaliselt ja rahuldab selle summas 1716 eurot. Tsiviilhagi kuulub vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 1053 lg 2 väljamõistmisele kahju tekitanud isikult – Jevgeni Paršinilt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VI Kohtu seisukoht asitõendi ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või