← Eesti

1-17-1431/3

Obsah (4)§ 4231§ 68§ 65§ 74

1-17-1431 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-1431 (16230201144) Kohtunik Liin

§ 4231

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Roman Sidorenko – isikukood 39012030223, elukoht XXXX, kodakondsus määratlemata, algharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Roman Sidorenko

§ 4231

järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.12.2016 – 30.12.2016, s.o kokku 2 päeva, kanda jääb 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista Roman Sidorenkole liitkaristus Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtuotsusega nr 1-16-11231 mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Roman Sidorenko ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Paekaare 60-10, Tallinn; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 1 alusel määrata Roman Sidorenko katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Roman Sidorenkolt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Kohustada Roman Sidorenkot tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 36 eurot. Kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 2 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Roman Sidorenko, kriminaalasi 1-17-1431, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Roman Sidorenko olles karistatud 13.05.2016 (juhtimiste eest 23.04.2016 kell 23:05) ja karistatud 01.06.2016( juhtimise eest 08.05 .2016 kell 03:42) PPA Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemiste eest, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 29.12.2016.a. kell 14:19 Tallinnas, Smuuli teel, Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee vahelisel lõigul suunaga Peterburi tee mootorsõidukit BMW registreerimisnumbriga XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega ROMAN SIDORENKO rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega Roman Sidorenko pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Roman Sidorenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.02.2017 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Roman Sidorenko karistamist

§ 4231

ettenähtud kuriteo toimepanemise vangistusega 3 kuud.

§ 68

alusel arvestada karistuse hulka eevangistus 29.12.2016 kuni 30.12.2016 so 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel osaliselt suurendada raskeim karistus so 2 kuud 28 päeva 10.01.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra ( 2 kuud vangistust) ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 4 kuud vangistust Kohaldades

§ 74lg.

1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui R. Sidorenko ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulatamise päevast. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 72 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 2 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.