Obsah (6)

§ 184§ 64§ 68§ 74§ 75§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5258 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2012-27.11.2013, s.o 11 kuud ja 19 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 11 päeva vangistust, mis

§ 74alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3aastase katseajaga, ühes H.

Mälli allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. H. Mälli kohustati katseajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrati H.

Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

§ 75lg 4 alusel määras kohus H.

Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustuse tasuda riigituludesse

§ 84alusel esitatud asenduskonfiskeerimisnõue summas 5000 eurot.

Katseaja alguseks loeti 22.01.

2. Kriminaalhooldusametnik esitas
3. septembril 2014 maakohtule erakorralise ettekande H. Mälli kohta, milles tegi taotluse pöörata karistus täitmisele, kuna H. Mäll rikkus kontrollnõudeid.
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2014 määrusega jäeti H. Mälli karistus täitmisele pööramata, mööndes, et kokkuleppemenetluses kokkulepitud ja selle alusel kohtuotsusest tulenevatesse kohustustesse olulisel määral vastutustundlikuma suhtumise korral saab pidada võimalikuks H. Mälli poolt katseaja läbimise jätkamist tavapärases rütmis.
7. jaanuaril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande H. Mälli kohta, milles tegi ettepaneku pöörata H. Mälli kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuna H. Mäll ei ole jätkuvalt tasunud talle kohtuotsusega pandud asenduskonfiskeerimise nõuet summas 5000 eurot. Ettekande esitamise ajaks on H. Mäll esitanud kriminaalhooldusametnikule maksekviitungid kogusummas 275 eurot.
8. Viru Maakohus rahuldas oma
9. jaanuari 2017 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras H. Mällile Viru Maakohtu
10. jaanuari 2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aastat ja 11 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks luges kohus H. Mälli poolt karistuse kandmisele asumist.
11. H. Mäll tunnistas 09.01.2017 kohtuistungil, et oli ametnikule korduvalt valetanud, kuid taotles siiski karistust täitmisele mitte pöörata ning soovis saada maksmise pikendust nädala võrra. Avaldas, et asenduskonfiskeerimise nõue saab tasutud. Kohus rahuldas selle taotluse ja lükkas asja arutamise edasi. Kohtuistungil 16.01.2017 avaldas H. Mäll, et tal siiski ei ole võimalik puuduolevat summat tasuda.
12. Kohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. H. Mälli katseaja pikendamine, mis annaks võimaluse pikendada ka temale pandud kohustuse tasumise tähtaega, ei ole võimalik, kuna

§ 74

lg 3 kohaselt on tema suhtes rakendatud maksimaalne, s.o kolmeaastane katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega. Seega ei ole võimalik H. Mälli suhtes kohaldada muid mõjutusvahendeid.

1. H. Mäll on järjepidevalt, tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud temale pandud kohustust tasuda asenduskonfiskeerimise nõuet. H. Mäll on 3 aasta jooksul olnud ametlikult tööl, kuid maksnud nõuet kogusummas vaid 275 eurot, kriminaalhooldajale järjepidevalt valetades. Samuti on H. Mäll püüdnud eksitada kohut, tasudes vaid vahetult enne esimese erakorralise ettekande arutamist sisuliselt tühise osa temale pandud kohustusest. H. Mälli suhtes katseajal rakendatavad mõjutusvahendid on ammendunud ja seega kuulub temale mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 3 aastat ja 11 päeva vangistust, täitmisele pööramisele. Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H. Mälli kaitsja K. Süvaoja, kes palub ajatada asenduskonfiskeerimisnõude tasumiseks aastasele osamaksetele.
3. Kriminaalhooldajal ei olnud H. Mällile rohkem etteheiteid, kui ainult tasumata nõue summas 5000 eurot. Käesolevaks ajaks on H. Mällil olemas töökoht ning samuti ütles H. Mäll kohtuistungil, et tal on soov tasuda võlg ning palus võlgnevuse ajatada aastasele graafikule. Samuti on H. Mäll nõus tasuma täiendavaid kohustusi, nt viiviseid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.
5. Kaebaja on palunud H. Mälli asenduskonfiskeerimisnõude ajatada tasumisega aasta peale.
6. KrMS § 424 käsitleb rahalise karistuse nõuete ajatamisele. Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppemenetluses kokkulepitud tingimusega

§ 75lg 4 alusel – kohus määras H.

Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustuse tasuda riigituludesse

§ 84

alusel esitatud asenduskonfiskeerimisnõue summas 5000 eurot.

§ 75

lg 4 kohaselt, kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Seega kohaldub käesoleval juhul käitumiskontrolli rikkumisena

§ 74

lg 4, mille kohaselt juhul, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus 2 2 määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 14. Maakohus on ekslikult leidnud, et H. Mällile kohaldatud 3-aastast katseaega ei ole võimalik pikendada, kuna

§ 74

lg 3 kohaselt on 3-aastane katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega maksimaalne tähtaeg. Tulenevalt

§ 74lg-st 4 võib kohus pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra.

Katseaja pikendamisel lg 4 alusel võib see ületada lg-s 3 ette nähtud katseaja üldist tähtaega (kolm aastat), kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra. Seetõttu on kohtul võimalik pikendada ka 3-aastast katseaega kuni 4 aastani.

1. Käesoleval juhul ei leia ringkonnakohus, et katseaja pikendamine oleks kohane mõjutusvahend H. Mälli suhtes. H. Mäll on järjepidevalt rikkunud kohustust tasuda asenduskonfiskeerimise nõuet. Tulenevalt erakorralisest ettekandest on H. Mäll igakuistel korralistel registreerimistel väitnud, et on teinud makse, kuid unustas maksekviitungi koju. H. Mäll on lubanud maksta järgmisel kuul, aga on selgunud, et makset ei ole teostatud. Samuti on H. Mäll väitnud, et maksed on tasumata, kuna on olnud töötu ja kui on tööle saanud, siis ei ole palka saanud või ei ole palk olnud piisav makse tasumiseks. Samuti on kohtuistungil 09.01.2017 lubanud kohtule tasuda ülejäänud nõude nädala jooksul, kuid seda mitte teinud.
2. H. Mäll on olnud 3 aasta jooksul ametlikult tööl, kuid maksnud ära vaid 275 eurot, mistõttu ei ole kohtul veendumust, et katseaja pikendamine annaks tulemusi, olukorras, kus H. Mällil on olnud 3 aastat aega tasuda ettenähtud nõue summas 5000 eurot. H. Mälli karistus tuleb pöörata täitmisele ärakandmata karistuse osas – 3 aastat ja 11 päeva vangistust. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus