tja): I.T. (isikukood: XXXXXXXX); esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja (hageja): KÜ Valga Miki (registrikood: 80072278); esindaja advokaat Grete Kirsimaa RESOLUTSIOON
tja) vastu korteriomandi võõrandamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub
tjale korteriomand asukohaga XXXX ning
tja on alates
tja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse perioodil
tjal on maksekäsu alusel tasumata veel 3324 eurot 46 senti.
tja on jätnud igakuiste kommunaalteenuste eest osaliselt või täielikult tasumata ka perioodil
tja eest majanduskulusid osaliselt tasunud Valga Linnavalitsus. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt alates 1. juulist 2012 on
tja võlgnevuseks põhinõue 2798 eurot 79 senti ja viivisenõue 971 eurot 80 senti. Hageja palus mõista välja ka jooksva viivise 2 põhivõlalt 0,07% päevas hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud
tja kanda. 26. augustil 2014 toimus hageja üldkoosolek, kus võeti osalejate poolt ühehäälselt vastu otsus, kohustada
tja võõrandama talle kuuluv korteriomand kolme kuu jooksul ning kui
tja korteriomandit ei võõranda, pöördub hageja kohtu poole. Üldkoosoleku otsus toimetati
tjale allkirja vastu kätte 31. augustil 2014.
tja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud ega hagi esitamise aja seisuga korteriomandit võõrandanud. 2.
tja vaidles hagile vastu.
tja ei vaidlusta, et tal esinevad võlgnevused kommunaalteenuste eest, kuid
tja ei nõustu hageja valitud vahendiga probleemide lahendamiseks. Vaidluses ei ole selge hageja nõude suurus, on ebaselge, kuidas on arvutatud põhivõlg, viivis ja intress.
tja koondati 2006. a mööblikombinaadist tema terviseseisundi olulise halvenemise tõttu ja talle määrati töövõime kaotus. Sellest ajast peale on
tja majanduslik olukord oluliselt halvenenud.
tja kasvatab üksinda lapsi.
tja sissetulek koosneb pensionist 104 eurot 29 senti ja peretoetusest 38 eurot 36 senti, millele lisanduvad vajaduspõhised peretoetused.
tja on iseseisvalt ostnud vaidlusaluse korteriomandi ning laenuleping AS-ga SEB Pank on suures osas täidetud.
tja püüab kohustusi täita. Arvestades tänapäeval ühiskonnas valitsevat majanduslikku olukorda (eriti inimeste toimetulekuvõimet), on tõenäoline, et vaidlusalune korteriomand müüakse tühise summa eest, mis ei kata hageja poolt nõutavat summat. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 21. juuni 2016 otsusega hagi, kohustas
tjat võõrandama korteriomandi asukohaga Valga linn, XXXX, registriosa nr XXX ning andis
tjale korteriomandi vabatahtlikult võõrandamiseks aega 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui
tja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda talle kuuluvat korteriomandit vabatahtlikult, tuleb võõrandada korteriomand täitemenetluse korras. Maakohus mõistis
tjalt hageja kasuks välja põhivõla 2798 eurot 79 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 971 eurot 80 senti ning jooksva viivise 0,07% päevas põhinõudelt (2798 eurot 79 senti) alates hagi esitamisest 23. detsembril 2014 kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani summas 1069 eurot 70 senti ning alates kohtulahendi tegemisest kuni põhinõude täitmiseni tasumata põhinõudelt 0,07% päevas. Maakohus jättis menetluskulud
tja kanda, mõistis
tjalt hageja kasuks välja menetluskulud, s.o hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulud, 1794 eurot 55 senti ning hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Hageja 26. augusti 2014 üldkoosoleku osavõtjate nimekirjast nähtub, et korteriühistus on 36 korteriomandit. Üldkoosolekust võttis osa 26 korteri esindajat, ehk ca 72 %, korteriomanikest kellel oli nende küsimuste otsustamisel hääleõigus. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline ning otsus
tja kohustamiseks võõrandada talle kuuluv korteriomand on kehtivalt vastu võetud. 26. augusti 2014 üldkoosoleku protokollist (I kd, tl 52) nähtub, et otsus võeti vastu ühehäälselt, et
tja kohustub
alusel võõrandama oma korteri nr X kolme kuu jooksul peale otsuse kättesaamist (I kd, tl 52–53). Üldkoosoleku otsus on jõustunud selle vastuvõtmisega.
tja ei osalenud üldkoosolekul (I kd, tl 54) ning
tjale on üldkoosoleku otsusest teatatud kirjalikult, nõue on isiklikult kättetoimetatud 28. augustil 2014 (I kd, tl 55).
tja ei ole korteriomandit võõrandanud ega võlgnevust hageja ees ära tasunud.
lg 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, on korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 3 lg-st 1 ja
lg 1 teisest lausest tulenevalt õigustatud korteriomandi võõrandamise nõudega hagi kohtule esitama ka korteriühistu.
tja on alates
tja maksekäitumise kohta pikema perioodi kohta. Hageja pangatehingute väljavõtetest nähtub, et
tjalt eelmise võlgnevuse katteks laekunud hageja kontole keskmiselt 38 eurot kuus.
tja on menetluse vältel avaldanud, et ei soovi korterist ilma jääda, maininud ka kompromissi sõlmimise soovi, kuid
tja ei veennud maakohut, et tal ka tegelikult on kompromissi ja selle täitmise tahe olemas. Kogu menetluse aja jooksul ei ole
tja ise püüdnud astuda samme, et tekkinud olukorda kuidagi lahendada.
tja ei ole kohtule avaldanud, kas ja mida ta on teinud selleks, et leida endale sobilik töökoht. Maakohus ei nõustunud
tja väitega, et
tja AS-i SEB Pank laenulepingu nõude täitmine näitab
tja püüdu täita oma kohustusi.
tja käitumine kahjustab teisi korteriomanikke, kelle abiga toimub korteriomandi omandamine, sest täidetakse üksnes laenulepingut, mille arvelt oli korteriomand omandatud. Kulud, mis kaasnevad korteriomandiga, on jäetud aga mitme aasta vältel täitmata ning neid täidetakse teiste korteriomanike arvelt. Maakohus ei nõustunud
tja väitega, et hageja, kasutades
tja teadmatust ja kogematust, püüab rikastuda
tja arvel korteriomandi võõrandamise teel. Võõrandamisest saadud rahast on hagejal võimalik nõuda täitmist üksnes oma nõude ulatuses. Hageja nõue majandamiskulude ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. KÜS § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 kohaselt on
tja kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma kommunaalteenuste ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Kohtule on esitatud arved november 2011 kuni november 2014 eest (I kd, tl 12–49). Hagiavalduse esitamise seisuga on
tja olnud võlgnevuses alates
tjal on põhivõlgnevus summas 2798 eurot 79 senti (I kd, tl 188). Samas ei ole
tja vabatahtlikult asunud seda võlgnevust tasuma.
tja on märkinud, et soovib sõlmida maksegraafiku selliselt, et tal oleks kohustus tasuda igakuiselt mitte rohkem kui 50 eurot kuni
tja majandusliku olukorra muutumiseni või kohustuse täitmiseni. Samas ei ole
tja püüdnud ka selles leida kompromissi hagejaga. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
tja on olnud viivituses alates 1. juulist 2012.
tjat on viivise nõudest hoiatatud iga kuu. Arvetelt (I kd, tl 12–49) nähtub, et viivisemäär on märgitud igale arvele ning
tjalt nõutud viivise summad on eraldi igal arvel ära märgitud.
tja on menetluse kestel esitanud vastuväiteid viiviste arvutuste õigsuse kohta (I kd, tl 93), kuid hiljem ei ole viiviste summat vaidlustanud, märkides üksnes seda, et selle õigsust ei ole võimalik põhjalikult kontrollida. Hageja on menetluse käigus vähendanud viivise nõude summat.
tja on taotlenud viivise nõude vähendamist, kuid ei ole oma taotlust veenvalt põhjendanud, tuginedes üksnes asjaolule, et
tja puhul on tegemist 4 vähekindlustatud isikuga, kelle eest tasub kommunaalteenuste kulud Valga Linnavalitsus ning sellise inimese täiendav koormamine viivistega ei ole mõistlik ega vasta VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud põhimõttele. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Üldjuhul on põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Reeglina on ebamõistlikult suureks viivisenõudeks peetud viivist, mis ületab põhinõuet või kui viivisemäär ületab seaduses sätestatud viivisemäära. Praegusel juhul ei esine põhinõuet ületavat viivisenõuet (viivisenõue moodustab põhinõude summast ca 35%) ning hageja nõuab seaduses sätestatud viivisemäära. Ainuüksi see, et
tjal on keeruline majanduslik olukord, ei anna alust viivise vähendamiseks.
tja majanduslik olukord on kestnud aastaid ning
tja on jätnud täielikult täitmata oma kohustused hageja ees pikemat aega. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4.
tja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saavuta hageja korteriomandi võõrandamisega soovitavat tulemust ehk tema nõude rahuldamine ei ole võimalik. Tsiviilasja nr 2-15-12772 (
tja võlgade ümberkujundamise menetlus, mis ei toonud soovitud tulemusi) menetluse käigus tehti kindlaks korteriomandi eelduslik väärtus, mis ei ületa 7000 eurot.
tjale kuuluvale korteriomandile on seatud hüpoteek AS-i SEB Pank kasuks.
tjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamise korral jätkub müügist saadud raha ainult AS-i SEB Pank nõude rahuldamiseks ning ka seda vaid osaliselt, sest sundtäitmise korral jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel. Maakohus jättis tähelepanuta
tja taotluse kohaldada asjas TsMS § 445 lg-t 1, määrates
tjale kohustuse täitmise viisi. Maakohus eiras õigustamatult TsMS 4 lg-st 4 tulenevat kohustust tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel ja asetas sellega
tjat veelgi raskemasse olukorda.
tja kaotab korteriomandi, kuid võlgnevused jäävad. Selle tulemusel muutub
tja veel üheks sotsiaalabi vajavaks inimeseks, kes jääb riigi ülalpidamisele. 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud
tja kanda. Vastuse kohaselt alates
tja poolt korteri soetamisest on kõiki tema kulutusi tasunud teised korteriomandite omanikud. Isegi kohtumenetluse ajal ning võlgade ümberkujundamise menetluse ajal ei soovinud
tja tasuda isegi jooksvaid kulusid isegi kasvõi osaliselt. Maakohtu menetluses anti
tjale täiendav tähtaeg, et pidada läbirääkimisi Valga Linnavalitsusega sotsiaalelamispinna saamiseks, kuid
tja ei teinud selle aja jooksul midagi. Hageja ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et korteri võõrandamisel ei saavuta hageja oma eesmärki. Hageja on korduvalt menetluse jooksul konstateerinud, et ei pea enam võimalikuks sellise situatsiooni jätkumist, kus kõik teised korteriomanikud on kohustatud tasuma
tja elamiskulude eest ning on arvestanud sellega, et sundvõõrandamise järel jäävad üles
tja tekitatud võlgnevused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta
tja kommunaalmaksete võlgnevuse suurust. Apellatsioonkaebuse sisulised vastuväited on suunatud korteriomandi võõrandamise kohustamise nõudele ja kohtuotsuse täitmise viisi määramisele TsMS § 445 lg 1 järgi. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses. 7. Korteriomandi võõrandamise kohustust sätestab
.
lg 1 järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
lg 3 kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (Riigikohtu 30. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14).
lg-s 2 on sätestatud juhtumid, millal võib võõrandamisnõude esitada.
lg 1 esimese lause kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vaidlust ei ole, et
tja ei ole oma
Hageja 26. augusti 2014 üldkoosolekul otsustati ühehäälselt kohustada
tjat võõrandama oma korter. Üldkoosoleku otsus on jõustunud ning kehtib.
tja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud.
tja ei ole üldkoosoleku otsustatud tähtaja jooksul korteriomandi võõrandanud ega asunud oma rahalisi kohustusi täitma.
lg-s 5 märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Korteriühistuseadusest tulenevalt võib
jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14). Eespoolöeldust tulenevalt on maakohus õigustatult rahuldanud hagi ning kohustanud
tjat vaidlusalune korter võõrandama. Hagejal on soov pikaajaliselt kujunenud võlgnevust vähendada ning hoida ära võla suurenemine tulevikus. 8.
tja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette TsMS § 445 lg 1 kohaldamata jätmist ning TsMS 4 lg-st 4 tuleneva kohustuse rikkumist. Ringkonnakohus
tja etteheitega ei nõustu. TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks ei piisa ringkonnakohtu hinnangul pelgalt kohustatud isiku taotlusest.
tja peab näitama üles oma tahet ja valmidust kohustust täita.
tja ei ole aga kogu menetluse jooksul, s.o enam kui 2 aasta vältel, kommunaalteenuste eest tasunud.
tjal on varasem võlg tasumata teenuste eest, mille suhtes on käimas täitemenetlus. Hageja kinnitusel Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2017 istungil ei maksa
tja iseseisvalt talle esitatud arvest isegi väga väikest vahet, mis jääb maksmata pärast Valga Linnavalitsuse poolt arvete tasumist. Talle esitatud arvete tasumata jätmist on kinnitanud
tja ise ringkonnakohtu istungil. Samuti on asjakohatud
tja väited maakohtu poolt TsMS § 4 lg 4 rikkumise kohta. Kohus ei saa kompromissi kinnitada ilma menetlusosaliste vastava taheta. Ka ringkonnakohtu istungil ei teinud 6
tja konkreetset ja üheselt arusaadavat ettepanekut võlgade tasumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastava kokkuleppe täitmine
tja eelnevat käitumist arvestades eluliselt usutav.
tjal on olnud pikema aja jooksul võimalusi oma kohustuste täitmiseks, kuid ta ei ole seda teinud.
tja põhjendus, et ta ei pidanud kommunaalarvete tasumist otstarbekaks, kuna ei teadnud, kas korter jääb talle alles või teda kohustatakse see võõrandama, ei ole asjakohane. 9. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
tjale oli 6. mai 2015 määrusega antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel
tja kanda. Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 466 eurot 50 senti (käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades on esindaja ajakulu 5 tunni 11 minuti ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud ning tasu kuulub
tjalt väljamõistmisele. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetluse kuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt
tja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt 466 eurot 50 senti (käibemaksuga) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2016 määrusega anti
tjale menetlusabi ja vabastati riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 475 eurot. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna ringkonnakohus jätab rahuldamata I.T. apellatsioonkaebuse, tuleb TsMS § 190 lg 2 alusel I.T.lt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati. I.T.l tuleb tasuda riigilõiv 475 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud maksekorraldusele (TsMS § 179 lg 5). TsMS § 179 lõikest 9 tulenevalt tuleb I.T.lt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.