) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 26.08.2016, seega tähtaegselt. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja väitel on ta loovutamisega omandanud OÜ-lt XXXX137 810,32 euro suuruse loovutatud nõude eest tasumise nõude võlgniku vastu. Hageja ei ole selgitanud, millal ja millises vormis on OÜ XXXXmidagi hagejale loovutanud, samuti ei ole loovutus tõendatud. Ka kostjad on sellele tähelepanu juhtinud. Kuna on tõendamata, et hagejal on OÜ XXXXpoolt talle loovutatud nõudeid võlgniku vastu, jääb hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et hagi ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui tõendatud oleks OÜ-lt XXXXhagejale nõude loovutamine. Hageja väitel on nõudeks 31.12.2006 OÜ XXXX(loovutaja) ja võlgniku (omandaja) vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust (t lk 27-30) tulenev nõude hinna tasumise nõue. Lepinguga loovutati kostjale nõue AS-i XXXXvastu. Lepingu punkt 2.1 sätestab: „Nõude 3 loovutaja loovutab Nõude Nõude omandajale hinnaga 2 156 263,00 EEK (kaks miljonit ükssada viiskümmend kuus tuhat kakssada kuuskümmend kolm Eesti krooni) (edaspidi nimetatud „Hind“)“. Kostjad on esitanud vastuväited, et nimetatud leping on allkirjastamata ja loovutuse teatisel puudub AS XXXXesindaja allkiri, erinevalt XXXX AS-i ja AS-i XXXXsarnastest nõuete loovutamiste lepingutest (t lk 70-77, 86-93). Kohus on seisukohal, et 31.12.2006 loovutamine on tühine ja seega on tühine ka loovutustasu nõue. Kohus selgitab oma seisukohta. Esiteks on 31.12.2006 leping allkirjastamata, kuigi lepingu tekst viitab sellele, et õigusliku jõu saamiseks on vajalik lepingu allkirjastamine: punkt 6.5 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamise momendist; punkt 6.3 järgi toimub lepingu muutmine ja täiendamine kirjalikult; punkt 3.1 kohaselt antakse nõude olemasolu tõendavad dokumendid üle ja selle tõenduseks allkirjastatakse alusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt (mis on samuti allkirjastamata). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kuivõrd leping on koostatud (vähemalt) ühe poole taotlusel, siis nähtub lepingust (vähemalt) ühe poole tahe sõlmida leping kirjalikus vormis. Teiseks – nõude loovutamise leping pidi olema sõlmitud kirjalikult ehk olema allkirjastatud. On õige, et seadus ei sätesta nõude loovutamisele kohustuslikku vormi, kuid antud juhul tuleneb vormi kohustuslikkus loovutatud nõude aluseks olevatest dokumentides. Nimelt on loovutatud nõude aluseks 30.06.2006 ja 28.12.2006 sõlmitud laenulepingud (t lk 104-105) OÜ XXXXja AS XXXXvahel. Mõlemad lepingud on sõlmitud kirjalikult (allkirjastatud) ning lepingust ka nähtub, et lepingud jõustuvad allakirjutamisel (lepingute punkt 4.1). Seega tuli laenulepingud sõlmida kirjalikus vormis VÕS § 11 lg 1 järgi. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuna lepingutes ei ole teisiti kokku lepitud, pidi loovutamine toimuma kirjalikult ning kirjalik vorm eeldab allkirjade olemasolu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 kohaselt. Seega ei ole 31.12.2016 loovutus õiges vormis ning on tühine TsÜS § 83 lg 2 järgi. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tähtsust ei oma, kas AS XXXXtunnistas oma võlausaldajana OÜ-d XXXXvõi võlgnikku. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata, kuna hagejal puudub nõue OÜ XXXX (pankrotis) vastu. Kuivõrd OÜ XXXXja AS XXXXvahelised õigussuhted ja OÜ XXXXja OÜ XXXX (pankrotis) võimalikud õigussuhted ei mõjuta käesoleva asja lahendust, ei analüüsi kohus nõuete aegumisega seonduvat. Hageja on käsitlenud hagis ka võlgniku, tema osanike ja erinevate äriühingute suhteid, kuid kuna antud tsiviilasjas esitatud nõude aluseks oli OÜ XXXXpoolt hagejale väidetavalt loovutatud nõue ja sellega seonduv, siis ei muuda need asjaolud asja lahendust. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud. Kooskõlas
lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.
lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 4 Kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi menetluskuludeks on õigusabikulud 843,20 eurot (lisandub käibemaks), millele lisandub õigusabikulu 13.12.2016 istungi eest. Hageja on peab kulusid põhjendatuks, väljaarvatud viimase dokumendi koostamisele kulunud aeg. Kostja XXXX AS menetluskuludeks on õigusabikulud 1 125 eurot (ei lisandu käibemaks). Hageja on peab kulusid põhjendatuks, väljaarvatud viimase dokumendi koostamisele kulunud aeg, mis ei tohiks võtta aega rohkem kui 2 tundi.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi esindamise ajakulu olnud menetluses 8 tundi ja 47 minutit, lisandub 13.12.2016 istungi kulu 47 minutit – kokku seega 9 tundi ja 34 minutit. Kostja XXXX AS ajakulu on 9 tundi. Kostjate toiminguteks oli dokumentidega tutvumine, dokumentide koostamine, istungiteks osalemise ettevalmistus ja istungitel osalemine. Kohus vähendab mõlema kostja õigusabi aega viimase menetlusdokumendi koostamise osas ja vähendab selle aja mõlemal kostjal kahe tunnini. Vastused valdavalt hõlmasid juba hagi vastuses esitatud seisukohti. Seega on kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi õigusabile kulunud põhjendatud aeg 7 tundi ja 34 minutit ja kostja XXXX AS õigusabile kulunud põhjendatud aeg 8,5 tundi. Kohtul ei ole vastuväiteid kostja esindaja poolt tehtud toimingutele. Tunnitasusid peab kohus põhjendatuks ja need vastavad turuhinnale. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 726,40 eurot (lisandub käibemaks 145,28 eurot) ja kostja XXXX AS põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 875 eurot (ei lisandu käibemaks). Need summad mõistab kohus hagejalt välja. Ülejäänud osas jäävad menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldamata.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlusel mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.