3-15-2299/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2299 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ Tikramenk kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.06.2015 otsuse nr 13-6/837 ja 12.08.2015 vaideotsuse nr 13-4/15/41-1 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Tikramenk, esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon
2. Jätta OÜ Tikramenk kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 18.01.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) tegi 30.06.2015 otsuse nr 13-6/837 OÜ-lt Tikramenk toetuse osalise tagasinõudmise kohta summas 39 159,86 eurot.
5. OÜ Tikramenk esitas PRIA-le 30.07.2015 eelnimetatud otsuse peale vaide. PRIA jättis 12.08.2015 vaideotsusega nr 13-4/15/41-1 vaide rahuldamata.
6. 11.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Tikramenk kaebus PRIA 30.06.2015 otsuse nr 13-6/837 ja 12.08.2015 vaideotsuse nr 13-4/41-1 tühistamiseks.
7. Tartu Halduskohus võttis 14.09.2015 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 30.09.2015 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele (tl 29-34).
8. 02.11.2015 määrusega kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente. 06.11.2015 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri (tl 36-54). 10.11.2015 saabus kohtule vastustaja vastus kaebaja täiendavatele seisukohtadele (tl 56-57). KAEBAJA VÄITED
9. Kaebaja on seisukohal, et investeeringuobjekt on sihipärases kasutuses. Kaebaja on andnud hotelli koos juurdeehitusega rendile, kuid see ei ole keelatud tegevus. Kaebaja arvates puudub toetuse tagasinõudmiseks õiguslik alus, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 111 lg 1 ei kohaldu. Toetust saab kaebaja tõlgenduse kohaselt tagasi nõuda vaid siis kui toetusraha on kasutatud mittesihipäraselt. Investeeringuobjekti mittesihipärase kasutuse korral toetusraha tagasi nõuda ei saa. Kaebaja väitel pole otsuses järgitud kaalutlusõiguse põhimõtteid, otsus on formaalselt õigusvastane, ei ole piisavalt järgitud põhjendamiskohustust. Kaebaja on seisukohal, et otsuses märgitud toetuse kogusumma tagasinõudmine ei ole põhjendatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja on seisukohal, et kaebaja esindaja tõlgendus toetuse tagasinõudmise aluste osas on vale. Vastustaja vastuväidete kohaselt on investeeringuobjekt küll toetuse saaja omandis, kuid ei ole toetuse saaja sihipärases kasutuses. Toetuse saaja ise ei osuta majutusteenust, vaid on selle majutusteenuse osutamiseks andnud rendile kolmandale isikule, kes saab sellest tulu. Toetuse saaja majutustegevusest tulu ei saa, vaid saab renditulu. Kaebaja esindaja ei ole aru saanud määruse eesmärgist ega ka määruse nõudest investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohta toetuse saaja poolt järelevalveperioodil. Investeeringuobjekti peab sihipäraselt kasutama toetuse saaja ise, s.o isik, kellele toetus määrati, kes investeeringu ellu viis ja kellele toetus välja maksti. Vastustaja väidab, et määruses on toetuse saajale pandud otsesõnaline kohustus kasutada investeeringuobjekti sihipäraselt ja otsesõnaline kohustus teavitada PRIA-t eelnevalt investeeringuobjektiga seotud muudatustest, kuid toetuse saaja ei ole PRIA nõusolekut taotlenud ei hotelli rendileandmiseks ega ka müügiks. PRIA ei anna nõusolekuid tagantjärgi ja ei hakka alles järelevalveperioodi lõpus analüüsima rentniku, antud juhul OÜ Torrox vastavust määruse nõuetele juhul kui ta oleks taotlenud toetust. Toetuse saaja juhatuse liige on möönnud, et ei näe võimalust, et suudaks hotelli ise edasi pidada. Pärast järelevalveperioodi lõppemist ei tee PRIA takistusi investeeringuobjekti müügiks (ainult toetus tuleb toetuse saaja poolt proportsionaalselt tema enda mittesihipärases kasutuses oldud ajaga PRIA-le tagasi maksta). Juhul kui PRIA ei oleks uut isikut järelevalveperioodil toetuse saajana aktsepteerinud (eelneva nõusoleku küsimise korral) ja kui toetuse saaja ei jõudnud enam majutusasutust pidada, tulnuks toetus niikuinii tagasi maksta. Toetuse saamisega kaasnevatest kohustustest peab olema teadlik taotleja ise. Vastustaja on seisukohal, et Toetuse saaja poolt investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamine on leidnud tõendamist kõigi PRIA poolt esitatud asjakohaste tõendite alusel. Remonttööde teostamine ei oma tähtsust investeeringuobjekti sihipärase kasutamise tõendamisel toetuse saaja poolt, see tõendab pigem omanikupoolsete kohustuste täitmist rendisuhtes. OÜ Torrox kui võimaliku toetuse taotleja ja saaja pädevust PRIA tagantjärgi ei analüüsi. Investeeringuobjekti opereerimise tellimine rendilepinguga ehk siis tegelikult investeeringuobjekti kolmanda isiku kasutusse andmine ei vasta määruse eesmärkidele, sest oluline pole mitte ainult toetust saanud investeeringuobjekti sihipärane kasutus, vaid sihipärane kasutus määruse nõuetele vastava isiku ehk siis toetuse saaja poolt. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
11. Vaidlust ei ole selles, et APIK Partner Osaühingule (taotluse viitenr 310009820511) määrati Põllumajandusministri 12.03.
12. a määruse nr 20 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi määrus nr 20, kehtis toetuse taotlemise ajal) alusel toetus Otepääl asuva hotelli Murakas juurdeehitise (seminari- ja saunahoone) ehitamiseks summas 61 831,37 eurot (kk nr 13-6/260 09.02.2010, tl 7). Toetus maksti välja 07.10.2010 summas 61 831,36 eurot.
13. Määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ning p 2 kohaselt saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma. Investeeringuobjekti sihipärane kasutus tähendab toetuse saaja poolt selle kasutamist vastavalt toetuse taotlemisel esitatud äriplaanile järelevalveperioodi jooksul. Järelevalveperiood lõppes 07.10.
14. Seega on määrusega pandud toetuse saajale kohustus kasutada ise investeeringuobjekti sihipäraselt. Investeeringuobjekti kolmandate isikute kasutusse andmine ei ole lubatud tegevus, kuna investeeringuobjekti peab järelevalveperioodil kasutama isik, kes toetust taotles, kellele toetus määrati ja välja maksti ning kes hoone valmis ehitas.
15. Rendilepingust (tl 8-10) nähtuvalt anti investeeringuobjekt hotell Murakas rendile alates 01.08.2012 OÜ-le Torrox, kes maksab toetuse saajale renti. Rendileping allkirjastati 12.11.2012 ja see kehtib tähtajatuna. Kohus peab vajalikuks märkida, et toetuse saaja ei ole taotlenud PRIA nõusolekut ei hotelli rendileandmiseks ega ka müügiks, kuigi määruses nr 20 on toetuse saajale pandud otsesõnaline kohustus kasutada investeeringuobjekti sihipäraselt ja otsesõnaline kohustus teavitada PRIA-t eelnevalt investeeringuobjektiga seotud muudatustest. Seega kasutas toetuse saaja ise investeeringuobjekti sihipäraselt alates
16. oktoobrist 2010 kuni
17. augustini 2012, kokku 22 kuud. Investeeringuobjekti pidi olema aga toetuse saaja sihipärases kasutuses kuni
18. oktoobrini 2015, seega 38 kuud ei olnud investeeringuobjekt toetuse saaja sihipärases kasutuses. Toetuse saaja ise hotelliteenust ei osuta, seega tema tegevus investeeringuobjekti kasutamisel ei vasta meetme eesmärkidele, sest oluline pole mitte ainult toetust saanud investeeringuobjekti sihipärane kasutus, vaid sihipärane kasutus määruse nõuetele vastava isiku ehk siis toetuse saaja poolt. Kohtu arvates on toetuse saaja poolt investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamine leidnud tõendamist kõigi PRIA poolt esitatud asjakohaste tõendite alusel. Remonttööde teostamine ei oma tähtsust investeeringuobjekti sihipärase kasutamise tõendamisel toetuse saaja poolt, vaid see tõendab pigem omanikupoolsete kohustuste täitmist rendisuhtes.
19. ELÜPS § 131 näeb ette, et enne
20. aasta
21. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetusraha nõutakse tagasi alates 01.01.2015 jõustunud ELÜPS redaktsiooni kohaselt. ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et juhul kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sh valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012,
22. oktoobrist 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art 135 lg 4 näeb ette, et kui toetusesaaja rikub toetuslepingust või toetuse andmise otsusest tulenevaid kohustusi, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda toetuslepingu või toetuse andmise otsuse raames alusetult makstud summad tagasi, tingimusel et toetusesaajale on antud võimalus esitada oma seisukohad.
23. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et toetuse saaja esindajad kuulati PRIA-s ära, mille kohta koostati 15.05.2015 ärakuulamise protokoll (tl 13) ning milles toetuse saaja esindaja Enno Kuldkepp märkis, et andis hotelli rendile, sest tal on neli firmat, milledest poeg tegeles hotellindusega ja siis läks ta ära välismaale ning siis võttis ta hotellinduse üle, kuid kuna ei jõudnud sellega ise tegeleda, siis andis rendile.
24. Kuna äriühingute ühinemisel võttis kõik toetuse saaja esialgsed kohustused üle OÜ Tikramenk (otsus nr 13-6/1190 28.06.2013), siis oli vastustajal õigus nõuda kaebajalt osaliselt tagasi juba väljamakstud toetus summas 39 159,86 eurot. Kohtu arvates tõendab kaalutlusõiguse põhimõtete järgimist asjaolu, et PRIA nõuab toetuse tagasi osaliselt vastavalt investeeringuobjekti sihipärase kasutuse ajale.
25. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et PRIA ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega teinud kaalutlusvigu, mis oleksid viinud ebaõige otsustuseni, seega vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
26. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik